Hat?hatur Abovjan
(veneparane nimekuju
Hat?atur Abovjan
;
armeenia keeles
???????? ???????;
15. oktoober
1809
Kanaker
,
Jerevani
lahedal ? jai kadunuks
14. aprillil
1848
Jerevanis) oli
Armeenia
kirjanik
, opetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja.
Hat?hatur Abovjan sundis auvaarses, ent vaesunud aadliperekonnas Kanakeri kulas Erivani (Jerevani) lahedal
Erivani khaaniriigis
.
Ta oppis aastatel
1818
?
1822
Et?hmiadzini kloostrikoolis
ja
1824
?
1826
Nersesi koolis
Thbilisis
. Aastatel
1827
?
1828
tootas ta opetajana
Sanaini
kloostris ja 1828. aasta maist Et?hmiadzini kloostris armeenia
katoolikose
tolgi
ja
sekretarina
.
9. oktoobril
1829
tousis ta
Tartu ulikooli
professori
Friedrich Parroti
juhitud ekspeditsiooni koosseisus viimasega koos
Ararati
mae tippu. Aastatel
1830
?
1836
oppis ta
Tartu opetajate seminaris
ja vabakuulajana Tartu ulikoolis. Tartus oppimise aeg kujundas oluliselt tema maailmavaadet.
1836. aastal naasis ta kodumaale, kavatsusega asutada Et?hmiadzini kloostris seminar opetajate ettevalmistamiseks armeenia
koolidele
. Kavatsus ei leidnud moistmist ja toetust vaimulikkonna seas ja loppes Abovjani loobumisega vaimuliku ametist. Samal aastal lopetas ta
majandusgeograafilise
uurimuse Armeenia maa ja rahva
majandusliku
ja
kultuurilise
olukorra parandamise teedest (
saksa keeles
).
1837
. aastast kuni
1843
. aasta juunini tootas ta maakonnakooli ulevaatajana Thbilisis; samal ajal avas ta rahvakooliopetajaid ette valmistava erakooli.
Alates 1843. aasta augustist tootas ta maakonnakooli ulevaatajana Jerevanis. Aastatel 1843?
1844
osales ta saksa
geograafi
Moritz Wagneri
fuusilise geograafia
uurimisreisidel Ida-Armeenias; saatis
preisi
opetlast
August von Haxthausenit
tema agraarsuhete uurimisreisidel Armeenias; reisis koos saksa luuletaja
Friedrich von Bodenstedtiga
Armeenias, tolkis viimase soovitusel saksa keelde ning valmistas ette valjaandmiseks Saksamaal armeenia,
kurdi
ja
aseri
laulud.
1845
. aastal vottis ta iseseisvalt ette reisi kurdide
asulatesse
, mille tulemusena valmisid uurimused "
Kurdid
ja
jeziidid
", "Ulevaade kurdide paritolust, rahvuslikest isearasustest, keelest, olustikust ja kommetest" (saksa keeles).
1846
. aastal kogus ta koos Jerevani maakonnakooli auulevaataja N. Blavatskiga materjale Armeenia esimese kodulookabineti jaoks.
1848
. aasta kevadel valmistus Abovjan soitma Thbilisisse, et votta vastu Nersesi kooli juhataja amet, kuid kadus jaljetult.
1829
. aastal kutsus
Tartu Ulikooli
fuusikaprofessor, hilisem rektor
Friedrich Parrot
Et?hmiadzini kloostri
noore
diakoni
Abovjani endale teejuhiks ja tolgiks, et tousta koos
Ararati
maele. Kohalikud pidasid Ararati mage puhaks, sest
parimuse
kohaselt on selle otsas
Noa laeva
jaanused, ning ei soovinud Parrotit aidata. Abovjan, kes unistas euroopalikust haridusest ja otsis oppimisvoimalusi, noustus. Hiljem kutsuski Parrot ta Tartu ulikooli oppima.
[1]
27. septembril
1829 alustati makketousu. Kaks esimest katset ebaonnestusid, kuid
9. oktoobril
avanenud hea voimaluse kasutasid Parrot ja tema kolm armeenlasest (nende hulgas Hat?hatur Abovjan) ning kaks venelasest saatjat ara ning joudsidki Ararati mae tippu (5137 m). Esimesena joudsid parale Parrot ja Abovjan, olles teadaolevalt esimesed Ararati tipus kainud inimesed.
[2]
Abovjan on kirjutanud
romaane
,
jutustusi
,
olukirjeldusi
,
naidendeid
,
luuletusi
ja
valme
. Koigis neis avalduvad tema demokratism ja valgustusaated. Uks tema tuntumaid teoseid on
1841
. aastal ilmunud "
Armeenia vermed
" (eesti keeles 1957), mis kujutab
Vene-Parsia soja
aegset (1826?1828) armeenia rahva vabadusvoitlust. Ta on avaldanud ka
pedagoogilist
ja
teaduslikku
kirjandust ja tolkinud armeenia keelde muuhulgas
Homerose
,
Laane-Euroopa
ja
vene kirjanike teoseid
.
Kolmanda Noukogude okupatsiooni ajal
aastatel 1964?1989 kandis
Tartus
praegune
Munga tanav
Hat?atur Abovjani nime. Hat?atur Abovjan elas Tartus olles
Ruutli
ja Munga tanava nurgal ning tanava umbernimetamise aegu mais-juunis 1964 oli Tartus kaimas armeenia kunstinadal.
2009
. aastal tegi Armeenia ettepaneku nimetada taas uks tanav Tartus Abovjani-nimeliseks.
[3]
Tartus asuv
Armeenia ja Eesti rahva sopruse monument
on teiste hulgas puhendatud ka Abovjanile.