Hat?hatur Abovjan (veneparane nimekuju Hat?atur Abovjan ; armeenia keeles ???????? ???????; 15. oktoober 1809 Kanaker , Jerevani lahedal ? jai kadunuks 14. aprillil 1848 Jerevanis) oli Armeenia kirjanik , opetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hat?hatur Abovjan sundis auvaarses, ent vaesunud aadliperekonnas Kanakeri kulas Erivani (Jerevani) lahedal Erivani khaaniriigis .

Ta oppis aastatel 1818 ? 1822 Et?hmiadzini kloostrikoolis ja 1824 ? 1826 Nersesi koolis Thbilisis . Aastatel 1827 ? 1828 tootas ta opetajana Sanaini kloostris ja 1828. aasta maist Et?hmiadzini kloostris armeenia katoolikose tolgi ja sekretarina .

9. oktoobril 1829 tousis ta Tartu ulikooli professori Friedrich Parroti juhitud ekspeditsiooni koosseisus viimasega koos Ararati mae tippu. Aastatel 1830 ? 1836 oppis ta Tartu opetajate seminaris ja vabakuulajana Tartu ulikoolis. Tartus oppimise aeg kujundas oluliselt tema maailmavaadet.

1836. aastal naasis ta kodumaale, kavatsusega asutada Et?hmiadzini kloostris seminar opetajate ettevalmistamiseks armeenia koolidele . Kavatsus ei leidnud moistmist ja toetust vaimulikkonna seas ja loppes Abovjani loobumisega vaimuliku ametist. Samal aastal lopetas ta majandusgeograafilise uurimuse Armeenia maa ja rahva majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise teedest ( saksa keeles ).

1837 . aastast kuni 1843 . aasta juunini tootas ta maakonnakooli ulevaatajana Thbilisis; samal ajal avas ta rahvakooliopetajaid ette valmistava erakooli.

Alates 1843. aasta augustist tootas ta maakonnakooli ulevaatajana Jerevanis. Aastatel 1843? 1844 osales ta saksa geograafi Moritz Wagneri fuusilise geograafia uurimisreisidel Ida-Armeenias; saatis preisi opetlast August von Haxthausenit tema agraarsuhete uurimisreisidel Armeenias; reisis koos saksa luuletaja Friedrich von Bodenstedtiga Armeenias, tolkis viimase soovitusel saksa keelde ning valmistas ette valjaandmiseks Saksamaal armeenia, kurdi ja aseri laulud. 1845 . aastal vottis ta iseseisvalt ette reisi kurdide asulatesse , mille tulemusena valmisid uurimused " Kurdid ja jeziidid ", "Ulevaade kurdide paritolust, rahvuslikest isearasustest, keelest, olustikust ja kommetest" (saksa keeles). 1846 . aastal kogus ta koos Jerevani maakonnakooli auulevaataja N. Blavatskiga materjale Armeenia esimese kodulookabineti jaoks.

1848 . aasta kevadel valmistus Abovjan soitma Thbilisisse, et votta vastu Nersesi kooli juhataja amet, kuid kadus jaljetult.

Ararati tippu tousmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1829 . aastal kutsus Tartu Ulikooli fuusikaprofessor, hilisem rektor Friedrich Parrot Et?hmiadzini kloostri noore diakoni Abovjani endale teejuhiks ja tolgiks, et tousta koos Ararati maele. Kohalikud pidasid Ararati mage puhaks, sest parimuse kohaselt on selle otsas Noa laeva jaanused, ning ei soovinud Parrotit aidata. Abovjan, kes unistas euroopalikust haridusest ja otsis oppimisvoimalusi, noustus. Hiljem kutsuski Parrot ta Tartu ulikooli oppima. ^[1]

27. septembril 1829 alustati makketousu. Kaks esimest katset ebaonnestusid, kuid 9. oktoobril avanenud hea voimaluse kasutasid Parrot ja tema kolm armeenlasest (nende hulgas Hat?hatur Abovjan) ning kaks venelasest saatjat ara ning joudsidki Ararati mae tippu (5137 m). Esimesena joudsid parale Parrot ja Abovjan, olles teadaolevalt esimesed Ararati tipus kainud inimesed. ^[2]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Abovjan on kirjutanud romaane , jutustusi , olukirjeldusi , naidendeid , luuletusi ja valme . Koigis neis avalduvad tema demokratism ja valgustusaated. Uks tema tuntumaid teoseid on 1841 . aastal ilmunud " Armeenia vermed " (eesti keeles 1957), mis kujutab Vene-Parsia soja aegset (1826?1828) armeenia rahva vabadusvoitlust. Ta on avaldanud ka pedagoogilist ja teaduslikku kirjandust ja tolkinud armeenia keelde muuhulgas Homerose , Laane-Euroopa ja vene kirjanike teoseid .

Teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Armeenia vermed: patrioodi halamine" (romaan). Vene keelest tolkinud Eugen Roomet ; varsid tolkinud E. Nomme; eessona: Mkrtit? Mkrjan . Eesti Riiklik Kirjastus . Tallinn 1957 . 336 lk

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kolmanda Noukogude okupatsiooni ajal aastatel 1964?1989 kandis Tartus praegune Munga tanav Hat?atur Abovjani nime. Hat?atur Abovjan elas Tartus olles Ruutli ja Munga tanava nurgal ning tanava umbernimetamise aegu mais-juunis 1964 oli Tartus kaimas armeenia kunstinadal.

2009 . aastal tegi Armeenia ettepaneku nimetada taas uks tanav Tartus Abovjani-nimeliseks. ^[3]

Tartus asuv Armeenia ja Eesti rahva sopruse monument on teiste hulgas puhendatud ka Abovjanile.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Paul Ariste . "F. J. Wiedemanni ja Hat?atur Abovjani suhteist". Keel ja Kirjandus 1959 , nr 9. Lk 544?546 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Pion Akopjan . "H. Abovjani Tartu-aegne paevik". Keel ja Kirjandus 1964 , nr 6. Lk 339?346 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• P. O. Akopjan. "Ut?ebnoje programmo Abovjana v Derptskom universitete" ('Abovjani oppeprogrammid Tartu Ulikoolis'). // Tartu Ulikooli ajaloo kusimusi IV. Tartu 1977 . Lk 133?147
• 1000 tartlast labi aegade, koostanud Lembit ja Uno Ainsoo . Tartu 2003 . Lk 16