Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 ? 1867/1918 Habsburgide dunastia noorem Austria haru (1278?1780) ja siis jarglasdunastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780). Keiserlik pealinn oli Viin , v.a aastatel 1583?1611, kui see viidi Prahasse . Aastatel 1804?1867 valitsesid Habsburgid Austria keisririiki ja aastatel 1867?1918 Austria-Ungarit .

Habsburgide dunastia pea oli tavaliselt ka Saksa-Rooma riigi valitseja aastast 1440 kuni selle lopetamiseni aastal 1806 . Siiski ei langenud kaks asja kokku, kuna Habsburgide keisririik kattis palju maid valjaspool Saksa-Rooma riiki ja mitte kogu Saksa-Rooma riik ei olnud de facto Habsburgide otsese kontrolli all. Mones kontekstis voib moiste "Habsburgide keisririik" viidata ka laiendatud Habsburgide perekonna valdustele, mida kord uksi valitses Karl V , voi Hispaania koloniaalimpeeriumile , mida valitsesid Hispaania Habsburgid .

Habsburgide perekond parines Habsburgi linnusest tanapaeva ?veitsis ja parast 1278. aastat asus valitsema Austrias ("Habsburgide parusvaldused"). Habsburgide perekond kasvas Euroopa tahtsaimaks keiser Maximilian I abielu- ja adopteerimislepinguga Esimesel Viini kongressil aastal 1515 ning sellele jargnenud adopteeritud kuninga Lajos II surmaga aastal 1526.

Austria ertshertsog Ferdinand , Saksa-Rooma keisri Karl V noorem vend, valiti jargmiseks T?ehhi ja Ungari kuningaks parast Lajos II surma Mohacsi lahingus turklaste vastu.

Terminoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Territooriumi nimed, millest (mone erandiga) lopuks sai Austria-Ungari:

Habsburgide monarhia voi Austria monarhia (1526?1867): see oli mitteametlik, kuid vaga sage nimi ? isegi sel ajal. Uksusel ei olnud ametlikku nime. Pange tahele, et tehniliselt voib moiste "Habsburgide monarhia" viidata ka perioodile 1276?1918, kui Habsburgid valitsesid monarhiat ( ertshertsogkond ), mille tuumik paiknes tanapaeva Austrias, ja moiste "Austria monarhia" voib viidata monarhiale, mille tuumik paiknes tanapaeva Austrias 1156?1867, kuid kumbagi moistet tavaliselt nii ei kasutata.
Austria keisririik (1804?1867): see oli ametlik nimi. Saksa versioon on Kaisertum Osterreich . Tolge keisririik viitab territooriumile, mida valitses keiser .
Austria-Ungari voi Austria-Ungari keisririik (1867?1918): see oli ametlik nimi. Mitteametlik populaarne nimi oli Doonau monarhia ( saksa keeles Donaumonarchie ), samuti sageli kasutati moistet Doppel-Monarchie ("kaksikmonarhia"), mis tahendas kahte riiki uhe kroonitud pea alluvuses.
Kroonimaad voi krooni maad ( Kronlander ) (1849?1918): see on koigi Austria keisririigi ja seejarel Austria-Ungari uksikute osade nimi (aastast 1849). Ungari kuningriik (tapsemalt Ungari krooni maad) ei olnud "kroonimaa" parast Austria-Ungari rajamist aastal 1867, nii et "kroonimaad" muutusid identseks nendega, mida kutsuti kuningriikideks ja maadeks, mis olid esindatud keiserlikus noukogus ( Die im Reichsrate vertretenen Konigreiche und Lander ).

Keisririigi Ungari osad olid " Istvan Puha Ungari krooni maad " voi "Istvan Puha krooni maad" ( Lander der Heiligen Stephans Krone ). T?ehhi maad olid "Puha Vaclavi krooni maad" ( Lander der Wenzels-Krone ).

Vaiksemate territooriumide nimed:

Austria maad ( Osterreichische Lander ) voi "Austria ertshertsogkonnad" ( Erzherzogtumer von Osterreich ) ? maad Ennsi joe ulem- ja alamjooksul ( ober und unter der Enns ) (996?1918): See on Austria ertshertsogkonna osade ajalooline nimi, mis moodustavad 12. novembrist 1918 tanapaeva Austria vabariigi ( Republik Osterreich ) (parast keiser Karl I troonist loobumist). Tanapaeva Austria on poolfoderaalne vabariik uheksast osariigist ( Bundeslander ), mis on: Alam-Austria, Ulam-Austria, Tirool, Steiermark, Salzburg, Karnten , Vorarlberg ja Burgenland ning pealinn Viin, mis on osariigi staatuses. Burgenland laks Austriale aastal 1921 Ungarilt. Salzburg sai lopuks Austria osaks aastal 1816 parast Napoleoni sodu (enne valitses seda Salzburgi peapiiskop kui suveraanset territooriumi).

Viin, Austria pealinn, sai osariigiks 1. jaanuaril 1922, olles olnud sajandeid Habsburgi monarhide Austria keisririigi residents ja pealinn ( Reichshaupt und Residenzstadt Wien ). Ajaloolised Ulem- ja Alam-Austria jagati "Austria sealpool Ennsi" ja "Austria siinpool Ennsi" (Ennsi jogi on Ulem- ja Alam-Austria vahel piiriks). Ulem-Austria suurenes parast "Baieri parilussoja" jargset T??ini rahu (1779) niinimetatud Innvierteli (" Inni veerandik") vorra, mis varem oli Baieri osa.

Paranduseks saadud maad ( Erblande voi Erblander ; enamasti Osterreichische Erblande ) voi Saksamaa paranduseks saadud maad (Austria monarhias) voi Austria paranduseks saadud maad ( keskajast ? 1849/1918): Kitsamas tahenduses olid need "alguparased" Habsburgide Austria territooriumid, s.o pohiliselt Austria maad ja Krain (aga mitte Galiitsia , Itaalia territooriumid voi Austria Madalmaad ).
Laiemas mottes olid ka T?ehhi krooni maad (aastast 1526; kindlalt aastast 1620/27) paranduseks saadud maad. Moiste asendati moistega "kroonimaad" 1849. aasta martsi konstitutsiooniga, kuid seda kasutati ka hiljem.
Erblande sisaldas ka hulgaliselt vaikseid ja pisikesi territooriume, mis olid vurstkonnad, hertsogkonnad voi krahvkonnad jne., millest moni oli nimeliselt osa Habsburgi monarhide valitsejatiitlist, nagu Tirooli krahv ( Graf von Tyrol ) jne.

Territooriumid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erinevate harude valitsetavaid territooriume muudeti sajandite jooksul, kuid tuum koosnes alati neljast plokist:

Paranduseks saadud maad, mis holmasid enamuse tanapaeva Austriast ja Sloveeniast , samuti territooriume Kirde- Itaalias ja (enne 1797. aastat) Edela- Saksamaal . Nendele lisati aastal 1779 Baieri Innviertel ; ning aastal 1803 Trento ja Brixeni piiskopkonnad. Napoleoni sojad pohjustasid segadust, kus paljud osad parusvaldustest kaotati, kuid koik need, koos endise Salzburgi peapiiskopkonnaga , mis varemalt oli aastatel 1805?1809 ajutiselt annekteeritud, saadi 1815. aasta rahulepinguga tagasi, v.a Vorlande. Parusvaldused sisaldasid:
- Austria ertshertsogkond ( Ulem-Austria );
- Austria ertshertsogkond ( Alam-Austria );
- Steiermargi hertsogkond ;
- Karnteni hertsogkond ;
- Kraini hertsogkond ;
- Aadria mere aarne sadamalinn Trieste ;
- Istria (kuigi enamus Istriast oli aastani 1797 Veneetsia territoorium);
- Gorizia ja Gradisca krahvkond ;
  - Jargmised maad (3?8) on sageli grupeeritud kokku kui Sise-Austria .
- Tirooli krahvkond (kuigi Trento ja Brixeni piiskopkonnad domineerisid alal, millest sai Louna-Tirool enne aastat 1803);
- Vorarlberg (tegelikult provintside kollektsioon, mis uhendati alles 19. sajandil);
- Vorlande, grupp territooriume Breisgaus ja mujal Edela-Saksamaal kaotati aastal 1801 (kuigi Alsace 'i territooriumid ( Sundgau ), mis olid selle osa, kaotati juba aastal 1648);
  - Vorarlberg ja Vorlande grupeeriti sageli kokku kui Kaugem Austria ja seda valitseti enamasti koos Tirooliga.
- Salzburgi hertsogkond (alles parast 1805. aastat);
T?ehhi krooni maad ? algselt koosnes viiest maast: T?ehhi kuningriik , Moraavia mark , Sileesia ning Ulem- ja Alam- Lausitz . T?ehhia parlament ( t?ehhi keeles zemsky sn?m ) valis Ferdinand I kuningaks aastal 1526.
- Lausitz loovutati Saksimaale aastal 1635.
- Enamus Sileesiast vallutati Preisimaa poolt aastal 1740?1742 ja ulejaanud, mis jai Habsburgide voimu alla, valitseti kui Ulem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (Austria Sileesia).
Ungari kuningriik ? keskaegne Ungari kuningriik kaotas umbes kaks kolmandikku oma endisest territooriumist Osmanite riigile ja Transilvaania vurstidele, samas Habsburgid piirdusid endise kuningriigi riismetega laanes ja pohjas, mida siis kutsuti Kuninglikuks Ungariks . Aastal 1699, Turgi-Austria sodade loppedes, laksid enamik territooriume, mis olid endise keskaegse Ungari kuningriigi osad, Austria voimu alla, moned siiski aastal 1718 (moned territooriumid, mis olid keskaegse kuningriigi osad, eriti need, mis asusid Sava ja Doonau joest lounas, jaid Osmanite riigile ).

Ajaloo jooksul olid muud maad monikord Austria Habsburgide voimu all (moned nendest territooriumidest olid secundogeniturid , s.o neid valitsesid Habsburgide dunastia teised liinid):

Transilvaania vurstkond , aastatel 1699 ( Karlowitzi rahu ) kuni 1867 ( Ausgleich )
Serbia kuningriik (1718?1739);
Austria Madalmaad , koosnesid enamasti tanapaeva Belgiast ja Luksemburgist (1713?1792);
Milano hertsogiriik (1713?1797);
Napoli kuningriik (1713?1735);
Sardiinia kuningriik (1713?1720);
Timi?oara banaat (1718?1778);
Olteenia (1718?1739, de facto 1737) (monikord ka Valachia Caesarea );
Sitsiilia kuningriik (1720?1735);
Parma hertsogkond (1735?1748);
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik , tanapaeva Poola ja Ukraina (1772?1918)
Bukovina hertsogkond (1774?1918);
Uus-Galiitsia , Poola maad, sealhulgas Krakow , voetud kolmanda Poola jagamisega (1795?1809);
Veneetsia (1797?1805);
Dalmaatsia kuningriik (1797?1805, 1814?1918);
Lombardia-Veneetsia kuningriik (1814?1859);
Krakow , mis liidendati Galiitsiaga (1846?1918);
Novi Pazari sandjaki okupeerimine (1878?1913);
Bosnia ja Hertsegoviina (1878?1918);
Sojavaestatud piirivoond (1578?1882).

Mone territooriumi piirid erinesid esitatud ajavahemikel ja teisi valitsesid alluvad (secundogenitur) Habsburgide liinid. Habsburgid kandsid ka Saksa-Rooma keisri tiitlit aastatel 1438?1740, ning taas aastatel 1745?1806.

Omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Habsburgide valdused ei moodustanud mitte kunagi tegelikult uhtset riiki ? iga provintsi valitseti vastavalt selle kindlatele tavadele. 17. sajandi keskpaigani ei pruukinud koiki provintse valitseda isegi sama isik ? perekonna nooremad liikmed valitsesid sageli parusvalduste osi kui isiklikku elatisvara. Tosised tsentraliseerimise katsed algasid Maria Theresia ja eriti tema poja Joseph II ajal 18. sajandi lopus, kuid paljudest neist loobuti seoses suurenenud vastupanuga Josephi palju radikaalsematele reformipuuetele, kuigi ettevaatlikum tsentraliseerimise poliitika jatkus revolutsioonide ajastul ja sellele jargnenud pikal Metternichi ajastul .

Isegi suurem tsentraliseerimise puue algas aastal 1849 parast 1848. aasta revolutsioonide mahasurumist. Esmakordselt puudsid ministrid muuta monarhiat Viinist valitsetavaks burokraatlikuks tsentraliseeritud riigiks. Eelkoige Ungari kuningriik lakkas olemast eraldi uksus, olles jagatud mitmeks piirkonnaks. Parast Habsburgide kaotust 1859. ja 1866. aasta sodades sellest poliitikast loobuti ja parast mitut aastat eksperimenteerimist 1860. aastate alguses jouti kuulsa Austria-Ungari kompromissini , millega loodi niinimetatud Austria-Ungari kaksikmonarhia. Selles susteemis anti Ungari kuningriigile suveraansus ja parlament, ainult personaaluniooni ning uhise valis- ja sojanduspoliitikaga, mis uhendas seda teiste Habsburgide maadega. Kuigi Habsburgide mitte-ungari maade kohta oeldakse sageli, kuid ekslikult "Austria", nad said oma keskse parlamendi ( Reichsrat ) ja ministeeriumid, samuti ametliku nime ? "Keiserlikus Noukogus Esindatud Kuningriigid ja Maad" ? nais, et nad jaid millegiks vahemaks, kui toeliselt uhtne riik. Kui Bosnia ja Hertsegoviina annekteeriti (parast pikka aega okupeerimist ja administreerimist), ei liidendatud neid monarhia kummagi poolega. Selle asemel valitseti neid uhise rahandusministriga.

Austria-Ungari kukkus kokku mitmete lahendamata rahvusprobleemide raskuse all, mis suvenesid seoses kaotusega Esimeses maailmasojas . Jargnenud rahulepinguga loovutati olulisi territooriume Rumeeniale ja Itaaliale , loodi uued Austria (parusvalduste Saksa-Austria territooriumid) ja Ungari (vana kuningriigi Ungari tuumik) vabariigid ning ulejaanud monarhia territoorium jagati uute riikide Poola , Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (hilisem Jugoslaavia) ja T?ehhoslovakkia vahel.

Habsburgide territooriumid valjaspool Habsburgide monarhiat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Habsburgide monarhiat ei tohiks segamini ajada mitmete teiste territooriumidega, mida valitsesid eri aegadel Habsburgide dunastia liikmed. Habsburgide vanem Hispaania liin valitses Hispaania ja mitmete teiste territooriumide ule aastast 1516 kuni haabumiseni aastal 1700. Noorem liin valitses Toscana ule aastatel 1765 ?1801 nimg taas aastatel 1814?1859. Toscanast valjaaetuna valitses see liin Salzburgis aastatel 1803?1805 ja Wurzburgis aastatel 1805?1814. Veel uks liin valitses Kaugemat Austriat aastatel 1803?1805 ja Modenat aastatel 1814?1859, samas Napoleoni teine naine ja Austria keisri Franzi tutar Marie Louise valitses Parma hertsogkonda aastatel 1814?1847. Ka Teist Mehhiko keisririiki valitses aastatel 1863?1867 keiser Franz Joseph I vend Maximiliano .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajaloolise ulevaate artikleid:

Habsburgide monarhia valitsejad, 1526?1918 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Habsburgid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ferdinand I 1520?1564
Maximilian II 1564?1576
Rudolf II 1576?1612
Matthias 1612?1619
Ferdinand II 1619?1637
Ferdinand III 1637?1657
Leopold I 1657?1705
Joseph I 1705?1711
Karl VI 1711?1740, Hispaania kuningana "Carlos III"
Maria Theresia 1740?1780

Habsburgid-Lotringid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joseph II 1780?1790, tuntud kui "Suur Reformaator"
Leopold II 1790?1792, aastatel 1765?1790 "Toscana suurhertsog"
Franz II 1792?1835 (sai Austria keisriks Franz I nime all aastal 1804, siit alates nummerdamise uus algus)
Ferdinand I 1835?1848, tuntud kui "Ferdinand Hea", saksa: "Ferdinand der Gutige"
Franz Joseph I 1848?1916, Mehhiko keisri Maximiliano (valitses 1864?1867) vend
Karl I 1916?1918, viimane valitsev Austria-Ungari monarh