Grodna

Grodna
	[ hr'odna ]
valgevene	Гродна / Горадня Hrodna
vene	Гродно Grodno
	Grodna lipp Grodna vapp
Pindala	142 km²
Elanikke	361 115 (1.01.2024)
Koordinaadid	53° 40′ N , 23° 49′ E

Grodna ( valgevene keeles Гродна; tara?kievica Горадня; Horadnia ; vene Гродно ) on linn Valgevenes laaneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus. Ta asub Nemunase joel Poola ja Leedu piiri lahedal (vastavalt umbes 20 ja 30 km kaugusel).

Linna labib Peterburist Vilniuse kaudu Varssavisse kulgev raudteeliin. Linnas elab 327 500 elanikku ( 2009 ), ^[2] kellest 62,57% on valgevenelasi , 19,74% poolakaid , 12,2% venelasi , 1,82% ukrainlasi ja 3,67% teistest rahvustest inimesi. Enne Teist maailmasoda oli Grodna poola- juudi enamusega linn (61% poolakad ja 36% juudid).

Grodna on jagatud halduslikult kaheks rajooniks. Nemunase vasakkaldal asub Kastrot?nitski rajoon , paremkaldal aga Leninski rajoon . Linnas asuv Puha Francis Xavieri katedraal on Basilica minoris . Joe paremkaldal asub 12. sajandil ehitatud, osaliselt varisenud Kało?a kirik , mis on ainus sailinud malestis Must-Vene piirkonna eriparasest ehituskunstist. Linnas asub Grodna loomaaed , mis on Valgevene vanim ja kus 2011. aasta seisuga oli 317 liigist loomi.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjasojas piirasid Rootsi vaed aastal 1706 linnas asunud Vene vagesid, aga aastal 1708 toimus linnas vaike kokkuporge Vene vagede ning rootslaste eelvaesalga vahel. Grodna piirkond koos Valgevenega kuulus kuni 1795 . aastal toimunud III Poola jagamiseni Rzeczpospolita riigi koosseisu, parast aga III Poola jagamist loobus Rzeczpospolita kuningas Stanisław August Poniatowski Grodnas Rzeczpospolita kuningatroonist ning asus elama Grodna kuningalossi, kus ta elas kuni 1797 . aastani, kui ta lahkus uue Vene keisri Paul I kutsel Peterburi , kus ta ka 1798 . aastal suri.

Parast III Poola jagamist 1795. aastal kuulus Grodno ametlikult Vene impeeriumi koosseisu.

Alates 1920 . aasta oktoobrist oli Grodna Poola voimu all. 1931. aastal olid Grodna elanikest 61% poolakad, 36% juudid, 2% valgevenelased, kuid oli ka teisi tillukesi vahemusi. Punaarmee hoivas Grodna 20. ? 22. septembril 1939 . ^[3] 23. juunist 1941 kuni 16. juulini 1944 oli linn Saksa vagede poolt okupeeritud.