Gilgame?i eepos

" Gilgame?: "sellest, kes koike nainud" : Gilgame?i lugu manatarga Sinlikiunninni sonade jargi " on akadi eepos, mis raagib Gilgame?i (arvatavasti 27. sajand eKr ), Sumeri poolmuutilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgame?ist, kuid nad polnud sellisel kujul uhtseks eeposeks seotud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gilgame?i eepos leiti 12. savitahvlil Assuuria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assuuria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on manginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaoppimisel.

Eepose kujunemise kihid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lood Gilgame?ist said alguse umbes aastal 2000 eKr. Varaseimad kirjapanekud on aastast umbes 1800 eKr, nn Vana- Babuloonia eepos.
Kesk- Babuloonia etapp umbes aastast 1400 eKr. Tanaseks sailinud ainult fragmendid.
Olulisem, nn kassiidi versioon. Dunastia valitses aastatel ~1450 ? 1160 eKr. Sellest perioodist parineb "Gilgame?i" eepose variant, kus on mainitud ka autori nime: Sin-leke-Unninni . Voimalik, et just tema koostas koiki fragmente uhendades uhtse eepose.
Ainult fragmendid ~7. sajandist eKr.
Nn Niineve -versioon, nimetatakse ka 12-tahvli eeposeks. Koige taielikumalt sailinud.
Hilisemast palju uksikuid fragmente.

12-tahvli eepose sisu [ muuda | muuda lahteteksti ]

I tahvel : Gilgame?is on kaks osa jumalat ja uks osa inimest. Ta on Uruki valitseja, kork ja himur mees. Gilgame? rajab Uruki linna umber muuri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole poorduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ulesandeks saab luua Gilgame?ile vaariline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkidu , kes elab metsas metsloomade seas. Gilgame? laseb saata Enkidu juurde "roomupiiga" (ehk templiprostituudi) ?hamati, kes opetab Enkidule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja moistuse.

II tahvel : Gilgame? plaanib minna oisele orgiale, kuid teda takistab Enkidu. Upris vordsete joududega mehed voitlevad omavahel. Saavad sopradeks. Gilgame? jatkab oma senist elu, kuid muutub vahehaaval paremuse poole.

III tahvel : Enkidule ei sobi elu Urukis. Gilgame? tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgame? loodab sellega havitada kurjuse kogu maailmast ning saavutada surematu kuulsuse. Enkidu laheb kohklustest hoolimata kaasa.

IV tahvel : Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa.

V tahvel : Mehed voidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning neile langeb seetottu jumalate pahameel.

VI tahvel: Mehed jouavad tagasi Urukki. Jumalanna I?tar armub Gilgame?i ning soovib ta kallimaks saada. Gilgame? naerab ta valja, tommates kaela I?tari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgame?i kallale taevane harg, lubades muidu surnud allilmast valja lasta. Anu peab noustuma. Gilgame? ja Enkidu voidavad harja.

VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja ?ama? on harja tapmise parast pahased ja maaravad Enkidule surmaotsuse. Enkidu vaevleb 12 paeva jumalate saadetud haiguse kaes.

VIII tahvel: Enkidu sureb 13. paeval. Gilgame? on sobra kaotamise tottu murest murtud. Enkidu matused.

IX tahvel: Gilgame? hakkab pelgama, et ka teda voib tabada Enkidu saatus ning otsib viisi surmast paasemiseks.

X tahvel: Gilgame? laheb kaugele pohjatu mere aarde, kus jumalik kortsiemand Siduri soovitab tal surematuse puudmine jarele jatta ning roomsat elu elada. Gilgame? ei noustu ning otsustab kusida surematuse saladust ?urupaki linna kuningalt Utnapi?timilt, kes oli selle saavutanud. Tanu Siduri juhatustele ja paadimees Ur?anabi abile jouab Gilgame? kurnatuna ule surmavee Utnapi?timi juurde.

XI tahvel: Utnapi?tim raagib Gilgame?ile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea kaskis Utnapi?timil ehitada laeva, mida too tegigi ning paases uputusest ja saavutas surematuse. Utnapi?tim paneb Gilgame?i proovile kaskides tal seitse ood arkvel olla. Gilgame? uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaonnestub. Gilgame? peseb end selles joomise asemel. Koigest hoolimata raagib Utnapi?tim talle surematuse oiest, mis asub sugaval kaevupohjas. Gilgame? saab selle kull katte, kuid tagasiteel nappab oie maduuss. Gilgame? on onnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jouab tagasi Urukki. Loetletakse ules Gilgame?i teod, sest need on need, mis jaavad teda meenutama.

XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu raagib sellest, kuidas Gilgame?il onnestub Enkidu hing allilmast tagasi tuua ning too raagib talle surnud inimeste saatusest. Sellel tahvlil on monede uurijate arvates viide Gilgame?i ja Enkidu homosekusaalsele suhtele. ^[1]

Gilgame? ajaloolise isikuna [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gilgame?i elust on teada vahe, kuid ilmselt oli ta Uruki linna valitseja, kes sattus vastuollu Ki?i valitseja Akkaga . Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli ajalooline isik, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt toenaoline, et ka Gilgame? ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud kullaltki realistlikus luhieeposes " Gilgame? ja Akka ", kus Gilgame? oma linna Ki?i voimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgame?ist sumerite muutiline kangelane, kes seikles mitmes eeposes ja muudis.