Fromental Halevy

(Jacques-Francois-) Fromental (-Elie) Halevy (sunnijargselt Elias Levy ; 27. mai 1799 Pariis ? 17. marts 1862 Nice ) oli saksa-prantsuse juudi paritolu Prantsuse helilooja ja muusikapedagoog.

Opingud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaal sundinud isa Elie Halfon Halevy oli kantor ning Pariisi juudi kogukonna sekretar ja heebrea keele opetaja. Ema oli parit prantsuse juudi perekonnast. Oppis juba 11-aastaselt Pariisi konservatooriumis Jules Bretoni ja Etienne Mehuli ning hiljem Luigi Cherubini juhendamisel. Cherubinist kujunes talle mojukas prote?ee. Voitis 1819. aastal kantaadiga "Herminie" maineka muusikakonkursi " Prix de Rome ". See voimaldas taiendada end kolme aasta jooksul Itaalias. Opingute ajal palvis tahelepanu kolmeosalise teosega "Marche Funebre et De Profundis en Hebreu" koorile, tenorile ja orkestrile. Kuid opingute ajal komponeeritud esimene ooper "Les bohemiennes" ("Mustlased") nagu ka neli jargmist jaid esitamata.

Ooperikomponisti viljakas tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast opingute loppemist sai Pariisi Theatre-Italienis koormeistri ja hiljem muusikajuhi koha. Ooperite komponeerimine aga ei lainud ikka veel korda. 1827. aastal Pariisi Opera-Comique'is esitatud "L'artisan" ("Kasitooline") kukkus totaalselt labi. 1829?1845 oli Pariisi Opera muusikajuht ( chef de chant ). Tahelepanu leidis alles kaheksas ooper, tollasele nimekale sopranile Maria Malibranile kirjutatud "Clari" (1828) meeldis publikule, kuid ei toonud talle Pariisi ooperielus erilist labimurret. Ka seitse jargmist ooperit olid tagasihoidliku menuga.

Koik muutus 1835. aastal, kui Pariisi Operas esietendus edaspidi meistriteoseks tituleeritud "La juive" ("Juuditar"). See suurooper pole Prantsusmaa teatrite pusirepertuaarist kunagi valja langenud, selle jargi on ta rahvusvaheliselt tuntud ja juhtivad ooperiteatrid valjaspool Prantsusmaad esitavad seda oopust tanaseni. Samal aastal valmis veel teinegi suurt edu toonud teos, koomiline ooper "L'eclair" ("Valk"). Seda esitati kuni 1893. aastani ainuuksi Pariisis 311 korda. Koomiliste ooperite naljas olnud publikut roomustati kiiresti Saksamaa 20 teatris, samuti Austrias , Belgias , Prahas , New Orleansis , Montrealis jm.

1835. aasta triumf innustas teda komponeerima uusi oopereid tunduvalt kiiremas tempos, kui seda suutis tema peamine konkurent Giacomo Meyerbeer ja alates 1843. aastast Pariisis kanda kinnitanud Donizetti . Uus edu tuli 1843, kui esietendus ooper " Charles VI ", mis pusis kuni 1917. aastani Euroopa teatrite repertuaaris. Sisuliselt jargnes nuud uks edu teisele. Sundis kassatukiks kujunenud koomiline ooper "Le sherif" ("?erif"), mis tugineb Balzaci teosele "Le guitarrero". Vaga edukad olid ka "Les mousquetaires de la reine" ("Kuninganna musketarid") ja "Jaguarita l'Indienne" ("India Jaguarita"). Nende rahvusvaheline levik jai aga kolmele peateosele tublisti alla. Komponeeris Operale ka balleti "Manon Lescaut" (1830) ja ooper-balleti "La tentation" ("Kiusatus").

Uldist [ muuda | muuda lahteteksti ]

1836. aastal valiti prestii?ika Prantsuse Akadeemia liikmeks ning 1854 sai selle alaliseks sekretariks. See tahendas Prantsusmaa kunsti- ja muusikaringkondades vaga korget positsiooni. Vaatamata Hector Berliozi arvamusele, et talle sobis rohkem koomiliste ooperite komponeerimine, on tegemist ikkagi prantsuse grand opera uhe valjapaistvama esindajaga, kes aastatel 1830?1860 koos Meyerbeeri ja Daniel-Francois-Esprit Auberiga maaras prantsuse ooperipubliku maitse ja teatrite arengusuunad. Oli orkestreerimise ja harmoonia meister.

Tema tutar Genevieve oli abielus Georges Bizet 'ga, kes lopetas ka tema pooleli jaanud ooperi "Noe".

Opetas alates 1827. aastast Pariisi konservatooriumis komponeerimist. Tema opilaste hulgas olid Charles Gounod , Victor Masse , Bizet, Charles Lecocq , Camille Saint-Saens jt. Vennapoeg Ludovic Halevy oli tunnustatud libretist.

Eestis on 1931. aastal ainsa tema teosena Estonias lavastatud ?Juuditar” pealkirjaga "La juive". 1819?1858 komponeeris 39 ooperit, millest kaks jaid lopetamata ja 21 olid koomilised.

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esmaettekanne Pariisis, kui pole margitud teisiti:

Les bohemiennes (komp 1819?20, esit-ta),
Marco Curzio (komp 1822, esit-ta),
Les deux pavillons (komp u 1824, esit-ta),
Pygmalion (komp u 1824, esit-ta),
Erostrate (komp u 1825, esit-ta),
L’artisan (1827),
Le roi et le batalier (1827),
Clari (1828),
La langue musicale (1830),
La tentation (1832),
Yella (1832),
Ludovic (1833),
La juive (1835),
L’eclair (1835),
Guido et Ginerva (1838),
Le guitarrero (1841),
La reine de Chypre (1843),
Charles VI (1843),
Les treize (1839),
Le sherif (1839),
Le guitarrero (1841),
La reine de Chypre (1841),
Charles VI (1843),
La lazzarone (1844),
Les mousquetaries de la reine (1846),
Le fee aux roses (1849),
La tempesta ( London , 1850),
La dame de pique (1850),
Le juif errant (1852),
Le nabab (1853),
Jaguarita l’Indienne (1855),
L’inconsolable (1855, esitati pseudonuumi Alberti all),
Valentine d’Audigny (1856),
Le magicienne (1858),
Noe (komp 1860?61, lopetas Bizet, esitati kui Le deluge Karlsruhes, 1886),
Vanina d’Ornano (lop-ta).