Franz Schubert ( 31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund (tanapaeval Viin ) ? 19. november 1828 Wieden (tanapaeval Viin)) oli Austria helilooja.

Oma luhikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul joudis ta kirjutada ule 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Tema eluajal oli ta looming populaarne vaid suhteliselt vaikese ringkonna seas Viinis. Parast tema surma aga kasvas huvi markimisvaarselt ning tanapaeval peetakse Schubertit uheks tahtsamaks hilisklassitsismi ja vararomantismi heliloojaks.

Schubert oli iseloomult sobralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja sudamlik. Ta toi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi ?anreid: soololaulude tsukkel, eksprompt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi . Hetkemeeleolu valjendamiseks loi ta luhipalu.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lapsepolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Schubert sundis kooliopetaja Franz Theodor Schuberti peres. Franz Theodoril oli neliteist last, kellest uheksa surid lapsena. ^[1] Perekonnas armastati vaga muusikat. Tema esimesed muusikaopetajad olid isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. ^{[2] [3]} Peagi mangis ta koduses keelpillikvartetis ^[4] ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku oukonna konvikti, kus opetati kirikukoori lauljaid. Seal opetas ka naiteks Antonio Salieri , aga tegi seda itaalia klassitsismiajastu muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukaiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivord head. Ta mangis kooli sumfooniaorkestris, monikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See voimaldas lahemalt tutvuda paljude heliloojate muusikalise kaekirjaga, orkestripillide kasutamise voimalustega ja heliteoste ulesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist haalemurde tottu.

Abiopetajana koolis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kolm aastat tootas ta oma isa koolis abiopetajana, vabadel hetkedel komponeeris muusikat. Ta joudis opetajatoo korvalt luua uskumatult palju. Ainuuksi 1815. aastal, olles koigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sumfooniat, 2 missat, 4 laulumangu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. Peagi tundis Schubert, et opilastega tegelemine segab teda, ning ta lahkus. Ta tunnistas sobrale: ?Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see vaike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiopetaja kohast loobumine toi talle kaasa tuli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lopetas ka tema rahalise toetamise.

Uleminekuperiood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uleminekuperioodiks Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818?1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ja ooperi?anris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusse. Tihtipeale paastsid Schuberti naljasurmast tema sobrad. Sobrad olid ka need, kes hakkasid korraldama schubertiaate ? koosviibimisi, kus esitati muusikat ja raagiti kultuurilistel teemadel.

Elu viimased aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma soprade juures. Ta tootas pidevalt ja vasimatult, ^[5] naiteks uhel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsuklist ? Talvine teekond “. ^[6] Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna igapaevasele palgatoole, sest kartis, et see hairib tema komponeerimist. Nii oli see juhtunud naiteks Bachil ja Haydnil , kuid ka temal endal, kui ta nooruses abiopetajana tootas. Soprade sunnil hakkas ta siiski endale tookohta otsima, kuid edutult. Ta loobus talle pakutud teise oukonnaorganisti toost, kuid oli luhikest aega hada sunnil krahv Esterhazy von Galantha perekonna muusikaopetaja. ^[7]

Elu lopus hakkas Schuberti onn poorduma. Soprade initsiatiivil anti 1827. aastal trukki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult suure tunnustuse. ^[8] Moned neist joudsid lausa Ludwig van Beethoveni katte, kes utles: ?Toepoolest, Schubertis elab jumalik sade.“ Jargmisel aastal Viinis toimunud Schuberti esimene autorikontsert viitas saabuvale onnele veelgi enam. ^[9] Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jaid siiski uurikeseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 suufilisse . ^[10]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

• umbes 600 soololaulu
• 9 sumfooniat (8. sumfoonia ? ?Lopetamata“)
• 22 klaverisonaati
• luhipalad klaverile
• klaveripalad neljale kaele ("Fantaasia neljale kaele f-moll")
• 19 ooperit
• 7 missat

Soololaulud [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Ellens Gesang III", D. 839 ("Ave Maria") Esitavad Dorothea Fayne (laul) ja Uwe Streibel (klaver)

Schubert oli esimene, kes vordsustas soololaulu ( lied ) teiste ?anridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema lied 'id on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele nagu Robert Schumann , Johannes Brahms ja Gustav Mahler . Schubert kasutas oma lied 'ides kaasaja saksa autorite ? Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller , Heinrich Heine , Wilhelm Muller tekste. Ta pidas sona kola vaga oluliseks, seeparast on tema teostes muusika ja sona seos vaga loomulik. Tahtsaimaks valjendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on vaga valjendusrikas. Klaverisaade on laulu vordvaarne partner, mis annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on ?Metshaldjas“ (1815), ?Forell“ (1817), ?Muusikale“ (1817), ?Ave Maria“ (1825).

Soololaulude tsuklid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Schubert loi esimesena su?eelisi tsukleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal luli sundmuste ahelas. Kokku on neid kaks: ?Ilus moldrineiu“ (1823; "Die schone Mullerin") ja ?Talvine teekond“ (1827; "Die Winterreise"), molema teksti autor on Schuberti kaasaegne saksa luuletaja Wilhelm Muller . Parast helilooja surma koondati osa Schuberti lauludest veel kolmandassegi tsuklisse ? ?Luigelaul“ ("Schwanengesang"; tekstide autorid Ludwig Rellstab ja Heinrich Heine ).

Lopetamata sumfoonia h-moll [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enimkasutatava numeratsiooni jargi nimetatakse seda ka 8. sumfooniaks. Kuigi Schubert komponeeris selle juba 1822. aastal, leiti teose partituur alles 1865. aastal. Tavaparase nelja osa asemel koosneb see kahest osast, mis on kirjutatud sonaat-allegro vormis. Hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sumfooniat nii, et puuduolevad kolmas ja neljas osa laenati monest teisest sumfooniast voi keelpillikvartetist. Hiljem lepiti siiski sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta utles Schubert: ?Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu,“ ning teise osa kohta: ?Kui ma tahtsin laulda valust, sai sellest armastus.“ Sona ?laulda“ molemas lauses viitab sellele, kui tihedalt on seotud Schuberti instrumentaalmuusika lauludega. Vokaalmuusikast on mojutatud ka tema ulejaanud sumfooniad.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Gibbs, Christopher H. (2000). The Life of Schubert. Cambridge University Press. ISBN 0-521-59512-6 .
• Konen, V. ?Schubert“. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus 1957.