Frederic Chopin

See artikkel raagib heliloojast; laeva kohta vaata artiklit Fryderyk Chopin (laev)

Frederic Chopini klaverikontsert nr 2 f-moll ( op. 21) 1. osa ("Maestoso"). Esitavad Neal O'Doan, Seattle'i filharmooniaorkester, dirigent Nico Snel

Frederic Chopin , poolaparaselt Fryderyk Chopin (sunninimega Fryderyk Franciszek Chopin ; 1. marts 1810 ?elazowa Wola Varssavi lahedal ? 17. oktoober 1849 Pariis ), oli poola helilooja ja pianist , ^[1] ^[2] kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Chopin oli romantistliku muusika uks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda peetakse uheks ajaloo mojukamaks klaveriheliloojaks ning teda on nimetatud klaveripoeediks . ^[3]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Chopini isa Mikołaj (Nicolas) Chopin (15. aprill 1771 ? 3. mai 1844) oli prantsuse paritolu prantsuse keele opetaja, kes oli 16-aastaselt emigreerunud Poolasse. ^[1] Chopini ema Tekla Justyna Chopin (sund. Krzy?anowska, 14. september 1782 ? 1. oktoober 1861) oli aga aadlisoost poolatar. ^[2] Chopini sundimise aegu andis tema isa tunde mitmele aristokraadiperele ^[2] ning Fryderyk sundis krahv ja krahvinna Skarbeki moisas, kus ta isa tootas koduopetajana. ^[1]

Tanapaeval peetakse Chopini sunnipaevaks 1. martsi 1810. ^[1] Seda kuupaeva kasutas Chopin ise, kui ta astus 1833. aastal Pariisi Poola Kirjandusseltsi. Tema sunnitunnistusel on kull sunnikuupaev 22. veebruar, ent nuud arvavad uurijad, et ta sunni registreerimisel eksiti uhe nadalaga. ^[4]

1810 . aastal, kuus kuud parast Fryderyki sundi, kolis perekond Varssavisse, kus Chopini isast sai Varssavi Lutseumi prantsuse keele ja kirjanduse oppejoud. ^[1] ^[2] Samal ajal oli Chopini Lorraine'ist parit prantslasest isa oma uue kodumaa patrioot ja noudis, et kodus raagitaks poola keelt.

Fryderyk oli oma vanemate ainus poeg. Tal oli vanem ode Ludwika ning nooremad oed Izabela ja Emilia. Perekond oli musikaalne. Ema mangis klaverit, isa flooti ja viiulit. Ode Ludwika mangis samuti hasti klaverit. Chopinide perekond oli vaga kokkuhoidev. Kodune ohkkond oli soe ja sudamlik ning lapsepolvekodu jai Chopini jaoks terveks eluks sumboliseerima rahu, turvatunnet ja armastust. ^[1]

Noore Chopini muusikaanne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks ". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma kaks esimest poloneesi . Tema esimene kutseline klaveriopetaja oli Wojciech ?ywny , kes juhendas Chopini aastail 1816 ? 1822 . Oma esimese klaverikontserdiga esines Chopin 8-aastaselt. Erakordsed pianistivoimed tegid temast kiiresti Varssavi aristokraatlike salongide tombenumbri.

Chopinil olid ka kunstniku - ja kirjanikutalent ning naitlejaanne , samuti huvitasid teda keeled .

Aastatel 1823 ? 1826 tudeeris Chopin Varssavi Lutseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga , mangides ise ka rahvapille. Chopini koitsid rahvatantsude rutmid ja meloodiad.

Aastatel 1826 ? 1829 oppis Chopin kompositsiooni Varssavi Korgemas Muusikakoolis , kus tema oppejoud oli Jozef Elsner . Chopin puhendus koolis klaverikompositsioonile. Muuhulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on erakordne talent, muusikageenius".

1830 . aastal soitis Chopin kontsertreisile valismaale. Kodumaal puhkes aga tema eemalviibimise ajal suur poola rahva ulestous Vene voimu vastu. Kodused kartsid, et helilooja voiks sattuda tagakiusamise ohvriks ja palusid tal jaada Pariisi .

Chopinil oli palju opilasi ning ta elatus tundide ja kontsertide andmisest. Kontserte andis ta tavaliselt erasalongides, harva avalikkuse ees. ^[3]

19-aastaselt, kui Chopin elas Varssavis, oli tema muusaks luhikest aega laulja Konstancja Gładkowska, keda ta kirjas sobrale nimetas oma "ideaaliks". 1835. aastal armus ta 16-aastasesse kunstnikku Maria Wodzi?skasse, kellega veetis Dresdenis aega. Nad kihlusid 1836. aastal, ent neiu katkestas kihluse 1837. aastal oma isa vastuseisu tottu, mille pohjustas Chopini nork tervis.

1836. aastal tutvus Chopin prantsuse kirjaniku George Sandiga, kellele ta avaldas kohe sugavat muljet. Chopin pidas aga Sandi esmakohtumisel vastumeelseks. 1838. aastal algas siiski nende kirglik armulugu, mis kestis 1848. aastani, mil nad pika konfliktse perioodi jarel laksid loplikult lahku. On arvatud, et parast tema tervise eest emalikult hoolitsenud Sandi lahkumist Chopini elust loobus helilooja voitlemast oma viletsa tervisega. ^[2]

Chopin suri 1849 . aastal Pariisis. Surma pohjuseks peeti tuberkuloosi . Ta maeti Pere-Lachaise'i kalmistule, aga ilma sudameta. ^[2] Chopini viimne soov oli nimelt, et ta suda eemaldataks enne matmist kehast ja viidaks Poolasse. Vaatamata sellele, et ta oli isa poolt prantslane ja parast ulestousu tottu Prantsusmaale emigreerumist ka Prantsuse kodakondsuse votnud, pidas Chopin end elu lopuni poolakaks. Surma lahenedes olevat ta kartnud, et ta maetakse elusalt, pidades oma sudant oma elava hinge sumboliks. Chopini soov taideti ning ta suda viidi alkoholi sisse asetatuna purgiga Poolasse, kus seda sailitatakse Varssavi Puha Risti kirikus uhe samba sees. 2014. aastal avaldasid tema sudant uurinud teadlased arvamust, et ta vois siiski surra kroonilise tuberkuloosi pohjustatud perikardiiti. Chopin on Poola rahvusluse sumbol ja on oeldud, et tema suda on poolakate silmis umbes sama suure au sees kui puhakute reliikviad. ^[5]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Ta uuendas mitmeid ?anre : nokturni , etuudi , preluudi , poloneesi . Preluudid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (vordle: preluud ja fuuga ). Ta kirjutas 24 preluudist koosneva tsukli ( kvindiringist lahtudes on kasutatud koiki helistikke ). Chopini etuudid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etuud moeldud ainult tehniliste votete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo koikumine ( tempo rubato ). Chopini muusikas on tahtsaim valjendusvahend meloodia . Tema loomingus kajastub kiindumus kodumaa Poola looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Ta tundis hasti poola rahvamuusikat ja sulandas seda oskuslikult oma loomingusse, poetiseerides ja dramatiseerides selliseid tantse nagu polonees ja masurka .

Vaikevormid [ muuda | muuda lahteteksti ]

58 masurkat
- masurka D-duur
17 valssi
- "Suur Briljant valss" Es-duur
- valss A-duur
- Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss"
- Valss op 64 nr 3 As-duur (1846?47; puhendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale , kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvosast parit Alexandra von Engelhardti (1754?1838) tutar)
16 poloneesi
- polonees As-duur
21 nokturni
- nokturn-oomuusika nr 2 Es-duur
26 preluudi
- Preluud nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade preluud"
27 etuudi
- Etuud nr 10 c-moll " Revolutsiooniline etuud " (arvatavasti kirjutatud, moeldes ulestousule kodumaal; "etuud vasakule kaele")
- Etuud a-moll op. 25 nr. 11
4 eksprompti
4 ballaadi

Suurvormid [ muuda | muuda lahteteksti ]

3 klaverisonaati
- sonaat nr 2 h-moll (III osa "Leinamarss")
4 skertsot
Fantaasia f-moll
2 kontserti klaverile ja sumfooniaorkestrile
- klaverikontsert nr 1 e-moll
sonaat t?ellole ja klaverile

Vokaalteosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

17 laulu

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poolas on Varssavi Frederic Chopini lennujaam .

Chopinile on pustitatud palju monumente, millest uks tuntumaid asub Varssavis Łazienki pargi aares. Varssavis paikneb mitmel pool ka Chopini pinke, mis mangivad tema muusikat.

2010. aasta augustis avati muusikat mangiv Chopini pink ka Tallinnas Vabaduse valjakul Jaani kiriku korval, Tallinna Muusikakooli poolsel haljasalal. Pingi ja sellega samal ajal avatud Poola rahvaliikumise Solidarno?? malestusmargi ( Solidaarsuse malestuskivi ) autor on skulptor Aime Kuulbusch , tellija Poola Suursaatkond Tallinnas . ^[6]