Mozilla Firefox
on
avatud lahtekoodi
ja
graafilise kasutajaliidesega
veebibrauser
, mida arendavad
Mozilla Corporation
ja sajad vabatahtlikud.
[2]
Firefox on
Mozilla
peamine arendusprojekt. Firefox on
vaba tarkvara
.
Firefoxi projekt algas
2002
. aastal Mozilla internetikomplekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid
Dave Hyatt
ja
Blake Ross
, kes uskusid, et Mozilla kui veebibrauser suudab vastata
Netscape'i
arinouetele ja valtida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mottetuid lisavahendeid. Selleks, et voidelda
Mozilla Suite
'i vaidetava liigse mahuga, loid nad iseseisva brauseri. See osutus edukaks ja
3. aprillil
2003
teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja
Mozilla Thunderbirdile
.
Firefoxi projekt tegi labi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ara muuta probleemide tekkimise tottu ettevottega
Phoenix Technologies
. Jargmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri
Firebird
aktiivse protesti.
9. veebruaril
2004
sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sona luhendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab luhendeid Fx ja fx.
Esimese seitsme versiooni (0.1?0.7) koodnimed parinesid
California
linnadelt, jargmised kaks (0.8 ja 0.9)
Uus-Meremaa
asulatelt. Versioon 1.0 kandis "keelatud" koodnime
Phoenix
, seekord
Arizona
linna jargi.
Esimene Mozilla Firefox-i nime kandev valjalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks
9. novembril
2004 oli Firefox tolgitud 31 keelde.
[3]
Esimese 99 paeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.
[4]
Parast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park
29. novembril
2005
. 200 miljoni allalaadimise piir uletati
31. juulil
2006
.
[5]
Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti valja
24. oktoobril
2006.
17. juunil
2008
ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise paeva.
[6]
Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla ule 8 miljoni korra, sealhulgas
Eestist
ule 11 000 korra. Sellega pustitas Mozilla Firefox
Guinnessi rekordi
.
[7]
3. novembril
2008 uletas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri
[8]
ja 2009. aasta martsi seisuga on brauser saadaval enam kui 60 keeles.
[9]
Olles oma populaarsust pidevalt suurendanud, oli Firefoxil 2006. aasta oktoobri seisuga Mozilla asepresidendi Christopher Beardi hinnangul kokku 70?80 miljonit kasutajat
[10]
ja Firefoxi kasutas 12,97% koigist Interneti-kulastajatest. 2008. aasta veebruari seisuga oli Firefoxil 140 miljonit kasutajat
[11]
ja 2009. aasta veebruariks oli Firefoxil juba 21,77%-ne osakaal.
[12]
Kogu 2008. aasta jooksul kasvatas Firefox oma osakaalu 4,3% vorra.
Novembris 2011 moodus Firefoxist
Google Chrome
. Firefox oli 25,23%-ga kolmandal kohal.
[13]
Prantsuse
uuringufirma XiTi andmetel oli Mozilla Firefoxi osakaal Eestis 2006. aasta aprillis 24%. 2008. aasta martsi seisuga kasutas Firefoxi 37,2% Eesti Interneti-kulastajatest.
[14]
2009. aasta martsis sai Firefox Eestis
Internet Explorerist
populaarsemaks ja sama aasta lopuks kasutas peaaegu 50% kohalikke inimesi Firefoxi. Seejarel on Firefoxi populaarsus Google Chrome'i kasuks monevorra vahenenud ja 2011. aasta veebruari seisuga oli Firefoxi osakaal Eestis 44,45%.
[15]
Silmapaistvale jarjele jouti Firefoxi tolkimisega 2006. aasta lopul.
29. detsembrist
2006 sai Mozilla tarkvara lisade ametlikult veebilehelt alla laadida
eesti keele
paketti.
[16]
Alates
12. novembril
2008 avalikustatud Firefoxi versioonist 3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi veebilehel eestikeelsena testimisjargus allalaaditav.
[17]
Alates 2009. aasta algusest on osa Firefoxi veebilehest eesti keeles ja alates versiooni 3.0.7 valjalaskest
4. martsil
2009
on Firefox ametlikult taielikult lokaliseerituna allalaaditav.
[18]
Erinevalt
ingliskeelsest
Firefoxist kuvab eestikeelne Firefox vaikimisi
Postimehe
uudistevoogu ning tooriistaribal pakutakse lisaks
Google
'i otsimoorile muuhulgas eestikeelse
Vikipeedia
ja "
Eesti oigekeelsussonaraamatu
" otsinguid.
Firefoxi lisad
(
addons
) on vaikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavoimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tood saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on brauserisse sisse ehitatud (
menuu
Tools/addons
). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt .
[19]
Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib tootava Firefoxi versiooniga voi ei, sest koik lisad on tahistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa.
Lisade abil saab kujundust muuta, lisada oigekirjakontrolli, muuta Firefoxi vorguparameetreid, transportida faile, hallata jarjehoidjaid, kuvada uudisevooge, kuvada veebisaitide dunaamilist teavet ja nii edasi. Uks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis korvaldab veebilehtedelt reklaambannereid. Huvitav on lisa, millega oma
Gmaili
konto muuta failiarhiiviks.
Mozilla raamat
on
ullatusmuna
, mida saab naha siis, kui Firefoxis kirjutada
aadressiribale
about:mozilla
. Selle tulemusena ilmub katkend, mis meenutab stiililt
piiblit
.
Mozilla raamatus tegutsevad
metsaline
,
mammon
ja mammonakummardajad, kes sumboliseerivad vastavalt Mozillat,
Microsofti
ja Microsofti kasutajaid.
Firefoxis on veel teinegi ullatusmuna. Seda saab naha, kui minna aadressile
about:robots
.
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 15%.
[21]