See artikkel vajab toimetamist . (Jaanuar 2013) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Feminism on ideoloogia , mille keskmes on kusimused naise rollist ja staatusest uhiskonnas , sealhulgas poliitikas , aris , teaduses ja kultuuris .

Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine , mis noudis naistele meestega vordseid kodanikuoigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud teistessegi uhiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse esimese ja teise laine feminismi. Feminist voib olla iga inimene olenemata identiteedist.

Esimese laine feminismi all moistetakse voitlust naiste haaleoiguse eest Ameerika Uhendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880?1920 (nn sufra?ettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjaari - ja emantsipatsioonivoimalusi . Voitlus haaleoiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse valtimise voimaluse, abortide ja sotsiaalsete oiguste eest kutsus esile arutelu selliste probleemide ule nagu naiste kodutood, emaduse vaartustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste oiguslik staatus. Nende seas olid naiste oigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja toolisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas.

Termini " teine laine " vottis kasutusele Marsha Lear , tahistamaks naisoiguslaste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960. aastate lopus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuoiguste, poliitika ja majanduse alalt seksuaalsusele , kehale ja emotsioonidele ning teistele eluvaldkondadele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Liikumise raames loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tegutsesid meestest soltumatult, tutvustades naistele nende senise elu muutmise voimalusi. Samuti aktiveerus naiste voitlus vordoiguslikkuse eest tooturul, mille tipphetkeks sai 1968 . aasta Fordi streik vordse tootasu eest. Feministliku liikumise teise laine tegevuse oluline suund oli naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvagivalla eest, mis valjendus naiste varjupaikade ja vagistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Feminismi innovaatiline vaide seisnes selles, et poliitilisi otsusi tuleb teha, vottes arvesse erasfaari problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist motlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat moju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia , majandusteadus , ajalugu , oigusteadus , kirjandus , ajakirjandus , arstiteadus , psuhhoanaluus ning sotsioloogia .

Feministlikud teooriad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liberaalse feminismi pohipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega vordne vabadus maarata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad tanapaeval haaleoigust, kannatavad nad siiski paljude kitsenduste all, mis on takistuseks nende teel edu poole. Liberaalid naevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ja vordsete kodanikuoiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkoige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ja naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tokkeks avalikus sfaaris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse voime ule ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega vordselt jagatud.

Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rohumist eraomandi otseseks tulemuseks. Feminismi nahakse osana laiemast voitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rohumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu eesmark on olnud omandi kontsentreerimine vaheste katte ja need vahesed olid mehed. Kapitalism ja meeste ulemvoim toetavad teineteist. Seega esimene tingimus naiste vabanemiseks on kogu naissoo tagasitoomine avalikku tootmisse, kusjuures kodutood, mida naised on tavaparaselt teinud, tuleb tuua samuti avaliku tootmise sfaari. Teisisonu peab riik ule votma perekonna majanduslikud funktsioonid.

Radikaalne feminism vaidab, et naiste rohumise juured on nii sotsiaalset kui bioloogilist laadi; sugupoolte olemasolu iseenesest jaotab inimesi valitsevasse meeste klassi ja sellele alluvasse naiste klassi. Naiste rohutud seisundi likvideerimiseks pakuvad radikaalid valja vaga laialdase meetmete kogu. Oluline koht nende hulgas on naiste eneseteadvuse tostmisel, mis voimaldaks tegelikkuse rekontseptualiseerimist naiste vaatepunktist lahtuvalt. Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ja kultuurilise ohkkonna umberkujundamine, kusjuures viimase all moistetakse iseseisva naiskultuuri loomist.

Akadeemiline feminism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Feministlik sotsioloogia lahtub pohimottest, et sotsiaalteadus ei saa ega pea olema absoluutselt objektiivne ja erapooletu. Uks selle pohivaidetest on, et kogu uhiskonnasuhete ulesehitus on labi aegade olnud meestekeskne ehk patriarhaalne. See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus susteemis, seda enam et uhiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ulekaalus. Niivord olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tahelepanu pooratud ning sageli on laiendatud jareldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise alusel, kogu populatsioonile. Jarelikult on tekkinud vajadus sotsioloogia revideerimise jarele soolohisest vaatepunktist, mida feministlik perspektiiv ongi oma peamiseks eesmargiks seadnud. Feministliku perspektiivi esindajad on revideerinud koiki sotsioloogia harusid, avastades soolise diskriminatsiooni fakte ja selgitades nende pohjusi. Need uurijad usuvad, et soolise uhiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise.

Naisliikumine Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed naisseltsid tekkisid Eestis 1860.?1870. aastatel ja need olid saksa heategevad seltsid . Esimene eesti naisuhing oli 1880 asutatud Eesti Aleksandrikooli Tallinna abikomitee, mille algatas Lydia Koidula ode Eugenia Rosenthal . ^[1]

Esimene Eesti professionaalne naisajakirjanik Lilli Suburg avaldas 1887. aastal esimese eesti feministliku manifesti pealkirjaga "Sonake suguodedele". ^{[2] [3]}

1906 asutatud Tartu Naisselts (esialgse nimega Tartu Eesti Naesterahva Seltsi tegevus ei piirdunud kodumajapidamisoskuste levitamise ja heategevusega, vaid 1917 . aasta kevadel korraldati Tartus I Eesti Naiskongress, kus taotleti poliitilisi oigusi. 1920 toimus Tallinnas Asutava Kogu naissaadikute eestvottel II Eesti naiskongress, kus asutati Eesti Naisorganisatsioonide Liit . ^[1]

Naisliiduga liitusid teised naisorganisatsioonide uhendused, sealhulgas Naiste Karskusliit , Noorte Naiste Kristlik Uhing ja Eesti Maanaiste Keskselts . Need organisatsioonid kuulusid ka vastavaisse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Liikmete arvult suurim oli Eesti Maanaiste Keskselts. 1930 muutis Eesti Naisorganisatsioonide Liit nime Eesti Naisliiduks. Naisliitu juhatas Marie Reisik . ^[1]

Parast Eesti NSV loomist 1940 koik naisorganisatsioonid suleti. Kuid Noukogude Eestiski korraldati naiskongresse ja rajoonides moodustati naiste noukogud. ^[1]

Eesti Naisliit taastati 1989 ja seda hakkas juhtima Siiri Oviir . Kuid erinevalt maailmasodadevahelisest ajast pole Naisliit tanapaeval katusorganisatsiooniks koigile naisorganisatsioonidele, mida on ligi 200, vaid ainult osale neist. Taastatud on Naiskodukaitse ja uuendusena on enamiku erakondade juurde loodud naisorganisatsioon. 1997 asutati Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus . ^[1]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Feminismi moisteid
• Anarhofeminism
• Okofeminism
• Feministide loend
• Antifeminism
• Rahvusvaheline naistepaev
• Maskulinism
• Humanism
• Feministlik Partei
• Feministlik epistemoloogia
• Feministlik kehakasitus
• Sinisukk

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Feminism

Tsitaadid Vikitsitaatides: Feminism