Evald Pobul ( 5. detsember 1915 Tallinn ? 31. marts 1995 Tallinn) oli eesti geofuusik . ^[1]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Evald Pobul oli raudteelase poeg. ^[1]

Lopetas 1934 Tallinna Tehnikumi maamootja-kultuurtehniku erialal, 1938?1941 oppis Tallinna Tehnikaulikooli maeosakonnas, 1941?1944 oli mobiliseeritud Noukogude armeesse . Lopetas 1946 (kaugoppes) Tallinna Polutehnilise Instituudi (TPI) maeosakonna, 1951 Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis (GI) aspirantuuri , geoloogia-mineraloogiakandidaat (1951, TRU), vaitekiri "Kesk-Eesti magneetilised anomaaliad ja nende geoloogiline tolgendamine". Oli 1935?1938 Pollutookoja maamootja, 1938?1941 Tartu Ulikooli geodeesia kateedri abijoud, 1944 Eesti Toostusprojekti insener, 1944?1947 Eesti NSV Toostuse Teadusliku Uurimuse Keskinstituudi vaneminsener ja nooremteadur, 1947?1948 Eesti NSV Geoloogia Instituudi geofuusika sektori nooremteadur, 1952?1964 vanemteadur, 1965?1985 sektori juhataja, uhtlasi pidas 1968?1973 Tartu Riiklikus Ulikoolis geofuusika loenguid. ^[1]

1954. aastast oli ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia meteoriitikakomisjoni teaduslik sekretar.

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurimisvaldkond: magnetomeetria ? ta kaardistas Eesti ala magnetvalja , uuris kristalse aluskorra ehitust ja geodunaamika probleeme. Oli magnetomeetrilise tugivorgu ja Eesti territooriumi esimese magnetanomaaliate kaardi (1959) koostajaid. Kasutas magnetanomaaliate kvantitatiivse uurimise meetodit aluskorra reljeefi, struktuuri ja tektooniliste rikkevoondite kindlakstegemisel. Aastast 1965 struktuurigeoloogistel uuringutel rakendatud magnetomeetria, gravimeetria ja elektromeetria meetodite tulemusena valminud struktuurigeoloogilised kaardid taiendasid oluliselt teadmisi aluskorra ehitusest. Uurinud Kaali meteoriidikraatrit geofuusikaliste meetoditega. Geodunaamikas uurinud geofuusikaliste valjade ajalise muutumise seoseid maakoore nuudisliikumistega, paleomagnetismi, paleotektoonika ja seismilise aktiivsusega ; oli Eestisse statsionaarse geofuusikalise vaatlusjaama loomise algatajaid. Mitme geoloogilise teatmeteose ning ENE ja EE tektoonikat, neotektoonikat , geofuusikat ja geoloogia ajalugu kasitlevate osade autor. Mitmed olulised magnetomeetrilisi ja kartograafilisi andmeid sisaldanud uurimused jaid NSV Liidus kehtinud salastatuse korra tottu kasikirja. Looduseuurijate Seltsi (LUS) liige. Ule 30 teaduspublikatsiooni. ^[1]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "О рельефе кристаллического фундамента территории Эстонской ССР" // Тр. ИГ АН ЭССР. VI (1961)
• "О строении кристаллического фундамента Эстонии по данным геофизики" // Тр. ИГ АН ЭССР. X (1962)
• "Результаты магнитотеллургических исследований в Эстонии" (kaasautor). // Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. (1974) 1
• "О блоковом строении кристаллического фундамента Эстонии" (kaasautor H. Sildvee). // "Современные движения территории Прибалтики" Tartu, 1975
• "Геофизика" // История геологических наук в Эстонии. Tallinn, 1986

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Eesti entsuklopeedia" kd 14, lk 375
• "Eesti geoloogia: biograafiline teatmik". Tallinn, 1995, lk 90
• "История геологических наук в Эстонии". Tallinn, 1986, lk 324
• Heinsalu, U. "Evald Pobul 70" // Eesti Loodus (1985) 12, lk 817?818
• Eesti teaduse biograafiline leksikon . 3. koide: N?Sap TTEU, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Eesti teaduse biograafilise leksikoni " materjale.