Etruskid
oli muistne
roomlaste-eelne
rahvas, kelle oitseng Laane- ja
Kesk
-
Itaalias
Etruurias
algas
8. sajandil eKr
.
Etruria
alad
Etruski
tsivilisatsioon
oli oitsval jarjel
Toscana
kungastel
paiknevates
kindlustatud linnades
. Tema rikkus pohines
maaharimisel
ning rikkalikel
vase
- ja
raua
maardlatel
. Suur osa teadmistest etruskide kohta parineb
hauakambrite
seinamaalingutelt
ja
hauapanustest
. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur moju oli etruski kunstil vanarooma
pastoraalsele
kunstile ja kirjandusele, naiteks
Vergiliuse
ekloogidele
.
Etruskide paritolu on teadmata. Uhe
hupoteesi
kohaselt parinevad nad Itaalia muistsetest,
indoeurooplaste
-eelsetest asukatest. Tuntuma,
Herodotose
teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rannanud meritsi
Vaike-Aasiast
Luudiast
10.
?
8. sajandil eKr
. Tanapaeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia pollupidajatest polisasukate ning Vahemere idaosast merd mooda tulnud korge kultuuriga sisserannanute segunemisel.
Lahemalt artiklis
Etruski keel
Etruskid konelesid
etruski keelt
, millest on sailinud ule 8000 luhikese
raidkirja
; vanimad neist parinevad
7. sajandist eKr
. Ainus pikem tekst on nn "
Agrami muumia louendsidemed
" (ule 1500 sona). Kuigi on olemas piisavalt vordlusmaterjali ja
etruski kirja
osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest de?ifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele moistmist. Ebaselged on ka
etruski keele
sugulussidemed teiste keeltega. Teada on, et etruskid loid
kreeka tahestiku
eeskujul oma kirja.
8.
?
7. sajandiks eKr
olid etruskid asunud
Tiberi
ja
Arno
vahelisele alale
Toscana
metallirikkasse piirkonda.
6.
?
5. sajandil eKr
olid
etruskide linnriigid
(
Joonia linnade liidu
eeskujul asutatud
12 linna liit
) Itaalias valitsev joud. Etruuriast laiendasid etruskid oma voimu
Po madalikule
ning louna poole Roomast edasi
Latinumisse
,
Campaniasse
ning
Korsika
ja
Elba
saarele.
Aadria mere umbruse alade asustus ca
550 eKr
, etruskide ja kreeklaste
Magna Graecia
alad
Apenniini poolsaarel
ja
illuurlaste
,
daaklaste
ja
traaklaste
,
Vana-Kreeka
alad Balkanil
Etruskidel puudus uhtne riik. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele uhtekuuluvusele ja seega poliitiliselt nork. Siiski kuulus linnade liitudele ulemvoim Itaalias. Linnu valitsesid kuningad, hiljem sai suure voimu ka sojavaelis-preesterlik
aristokraatia
(
lukumoonid
), kelle hulgast valiti ametnikke. Nende ametitunnusteks oli purpurpalistusega ruu (
toga praetexta
),
elevandiluust
iste (
sella curulis
) ja teenritest saatjaskond (
lictores
), kes kannavad vitsakimbu (
fasces
) sees kirvest, mis sumboliseerib voimu elu ja surma ule.
Umbes
540 eKr
voitsid etruskid liidus
Kartaagoga
kreeklasi merelahingus
Alalia
juures. Parast seda valitses etruskide laevastik monda aega kogu
Vahemere
loodeosa merekaubandust.
Etruskide langus sai alguse parast
474. aastat eKr
, kui
Magna Graecia
surakuuslased
Hieroni
juhtimisel purustasid
Kyme
lahedal etruski laevastiku. Etruskide voimsust murdis
latiinide
tous
Latinumis
ja
samniitide
tous
Campanias
.
Pohja-Itaalias
surusid etruskidele peale
gallialased
, lounast tungis peale tugevnev
Rooma
. Viimane Rooma etruski kuningas
Tarquinus
kukutati
509 eKr
ja aastaks
283 eKr
suutsid roomlased etruskid taielikult alistada. Etruskid sulandusid Rooma uhiskonda.
Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korraparase planeeringu ning voimsate muuride ja varavatega linnu, templeid, teid ning veesusteeme. Koige tuntumad on nende hauakambrid.
Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli
savi
. Ent etruskid olid ka suureparased metallitootlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks naiteks on "
Kapitooliumi emahunt
" (nime saanud asukoha jargi Rooma Kapitooliumi muuseumis).
Ainsad etruskide sailinud arhitektuurimalestised on nende
nekropolid
(umbes
6. sajand eKr
), mis asuvad peamiselt Toscanas,
Lazios
ja
Umbrias
. Enamik muid ehitisi oli toenaoliselt puidust ega ole sailinud. Etruskid said tanu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju
Kreeka arhitektuurist
. Omakorda laenas etruskidelt
Rooma arhitektuur
.
Merekaubandus
, millega kaasnes
piraatlus
, ulatus
Kartaago
ja
Kreekani
ning
maismaakaubandus
Kesk-Euroopas
keltideni
.
Etruskid tegelesid maaharimise, metallitootluse, meresoidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mange, sealhulgas hasartmange. Tugevasti mojutasid etruske kreeklased: etruskid votsid ule kreeka tahestiku, kandsid
himationi
(mantlitaoline roivaese), mis sarnanes kleidiga, ja austasid kreeklaste jumalaid. Neilt votsid hulga kombeid ule roomlased, kes lopuks viimistlesid kreekaliku kultuuri taiuslikuks.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Etruskid
|