Erakond Eestimaa Rohelised

Allikas: Vikipeedia
Eestimaa Rohelised
Eesti erakond
Esinaine/esimees Evelyn Sepp
Asutamine 2006
Peakorter Tulika 19, Tallinn 10613
Ideoloogia Roheline ideoloogia
Poliitiline spekter vasaktsenter
Koalitsioon ei ole riigikogus esindatud
Liikmete arv 806 (14.01.2024)
Varvid      roheline
Meediakanal Gruune
Koduleht rohelised.ee ; erakond.ee

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial pohinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006 . Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi too.

Erakonna juhtkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

25. novembril 2006 Tallinnas toimunud Erakond Eestimaa Rohelised (EER) asutamiskoosolekul valiti erakonnale 13-liikmeline juhatus koosseisus: Marek Strandberg , Toomas Trapido , Aleksei Lotman , Tanel Tammet , Maret Merisaar , Anti Poolamets , Ott Kostner , Valdur Lahtvee , Agu Kivimagi , Jaan Tepp , Peeter Jalakas , Ruth Tammeorg ja Airi Hallik-Konnula . EER valis oma sumboliks voilille. Asutamiskoosolekust vottis osa 361 haaleoiguslikku liiget [1] . Esimesel juhatuse tookoosolekul valiti erakonnale neli eestkonelejat: Marek Strandberg , Valdur Lahtvee , Peeter Jalakas ja Maret Merisaar .

2006. aasta 1. detsembri seisuga oli Erakonnal Eestimaa Rohelised 1264 liiget ja erakonda astumise avalduse oli esitanud veel ligi 300 inimest. [2]

16. juunil 2007 toimus erakonna I korraline suurkogu Saaremaal Leisi koolimajas [3] . Leisi kooli parki istutati sel puhul kaks tamme. Esimest korda heisati ka erakonna lipp. Senise 13-liikmelise juhatuse asemel valiti ametisse uus 19-liikmeline juhatus, kuhu kuulusid Marek Strandberg , Mikk Sarv , Aleksei Lotman , Valdur Lahtvee , Mart Jussi , Gilleke Kopamees , Paul Tammert , Tanel Tammet , Agu Kivimagi , Maire Forsel , Marina Jannsen , Maret Merisaar , Katrin Idla , Andres Siplane , Jaan Tepp , Juri Ginter , Ain Kabal , Anti Poolamets ja Ott Kostner [4] . Valiti kolm eestkonelejat: Marek Strandberg esimeseks eestkonelejaks, Valdur Lahtvee valissuhtluse eestkonelejaks ja Mikk Sarv kogukonna eestkonelejaks.

Erakonna II korraline uldkogu toimus 14. juunil 2008 Rakvere Spordikeskuses. Traditsiooniliselt istutati kohalikku parki kaks tamme. Voeti vastu uus pohikiri mille kohaselt erakond sai endale esimehe ning valiti uus 13-liikmeline juhatus [5] . Eelmisest juhatusest valiti tagasi Marek Strandberg , Valdur Lahtvee , Mart Jussi , Mikk Sarv , Katrin Idla , Maire Forsel , Juri Ginter , Agu Kivimagi ja Ott Kostner . Uute liikmetena paasesid juhatusse Ahto Oja , Peeter Jalakas , Ene Savolainen ja Riho Raassild . Erakonna eestkonelejateks valiti Marek Strandberg (esimene eestkoneleja ja esimees), Valdur Lahtvee (valissuhtluse eestkoneleja) ja Mikk Sarv (kogukonna ja sisesuhtluse eestkoneleja).

21. novembril 2009 Rapla Maavalitsuse saalis toimunud III korralisel uldkogul valiti erakonna juhatusse Mikk Sarv , Ott Kostner , Andrus Maesepp , Riho Raassild , Valdur Lahtvee , Marek Strandberg , Mart Jussi , Tanel Tammet , Peeter Jalakas , Dagmar Mattiisen , Airi Hallik-Konnula , Peep Tobreluts ja Elmer Joandi . Esimeseks eestkonelejaks sai Peeter Jalakas . [6]

Aprillis 2010 tuhistati Harju maakohtu otsusega 2009. aasta novembris toimunud uldkogu otsused haaletuskorra ja haalte lugemise korra rikkumiste tottu ning erakonna eelmise juhatuse volitused ennistati. [7] Marek Strandberg otsustas seejarel kohtu poolt ennistatud kohalt tagasi astuda ning ennistatud juhatus otsustas kokku kutsuda uue uldkoosoleku. [8]

29. mail 2010 Tallinnas Tallinna Tehnikaulikooli aulas toimunud uldkogul valiti juhatusse Aleksander Laane , Rasmus Lahtvee , Aleksei Lotman , Tanel Ots , Terje Povvat , Andres Siplane , Toomas Trapido , Jaan Vaabel ja Triin Veber . Eestkonelejaks valiti riigikogu liige Aleksei Lotman [9] . Erakonna tipp-poliitikutest riigikogu liikmed Marek Strandberg, Valdur Lahtvee ja Mart Jussi juhatusse ei kandideerinud. [10]

Detsembris 2010 lahkusid juhatusest omal soovil Terje Povvat ja Andres Siplane ning vastavalt viimase uldkogu haaletuse pingereale said jaanuaris 2011 juhatuse liikmeteks Andre Zahharov ja Kai Kunnis-Beres .

2011. aasta Riigikogu valimiste jarel astusid erakonna juhatusest tagasi Toomas Trapido, Kai Kunnis-Beres ja Aleksei Lotman.

26. novembril 2011 valiti erakonna esimeheks Aleksander Laane . Erakonnale valiti ka uus juhatus, kuhu kuulusid Maigi Kaige , Triin Veber , Andrei Gudim , Jaan Vaabel , Kalju Valdmann , Olev-Andres Tinn ja Aleksander Laane . [11]

2017. aastal kuulusid erakonna juhatusse Zuleyxa Izmailova (esimees), Aleksander Laane (aseesimees), Andrei Gudim (aseesimees), Marko Kaasik , Kaspar Kurve , Joonas Laks , Olev-Andres Tinn , Timur Sagitov , Kullike Reimaa .

12. septembril 2020 toimunud erakonna uldkogul valisid Rohelised esimese erakonnana Eestis [ viide? ] endale kaks juhti (naissoost juhi ehk esinaise ja meessoost juhi ehk esimehe). Valituks osutusid Zuleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve . [12] Uude juhatusse kuulusid ka Timur Sagitov (aseesimees), Johanna Maria Tougu (aseesinaine), Marko Kaasik , Aleksander Laane , Olev-Andres Tinn , Helina Tilk ja Joonas Laks .

19. veebruaril 2022 toimunud erakonna uldkogul valiti juhtideks Johanna Maria Tougu ja Marko Kaasik . Juhatusse kuulusid veel Liina Freivald , Kaspar Kurve , Piret Rani , Aleksander Laane , Helina Tilk , Timur Sagitov ja Marti Soosaar .

29. aprillil 2023 toimunud erakorralisel uldkogul valiti erakonna juhtideks Evelyn Sepp ja Mihkel Kangur , uude juhatusse valiti endised erakonna juhid Johanna Maria Tougu ja Marko Kaasik , lisaks Rasmus Lahtvee , Timur Sagitov , Marti Soosaar , Alina Lerner-Vilu, Tuula Raidna, Egle Olesk ja Marek Muhlberg.

Eesti Rohelise Liikumise ja roheliste parteide ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1989. aastal registreeriti Eesti Roheline Liikumine (ERL) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti roheliste erakondade ajalugu on sama pikk voi pikemgi kui taasiseseisvumisjargsel Eesti Vabariigil [ viide? ] . Nimelt on Erakond Eestimaa Rohelised hoopis varasemate Eestis tegutsenud roheliste erakondade aktiivsete liikmete kaasategemise kui ka Euroopa Rohelise Erakonna liikmesuse katkematuse kaudu jarjepidevalt toiminud ka labi nende aegade kui roheliste nime riigiregistrites erakonnana ei eksisteerinud ja rohelist poliitikat aeti labi mittetulundusuhingute, olgu sellisteks ERL voi ELF voi ELKS voi muu uhing ja valimistel sai avaldustega toetatud kas uksikkandidaate voi monda teist erakonda ? ikka ja vaid selle jargi, kuivord tolle erakonna valimisplatvorm keskkonnahoidlik paistis. Selle jarjepidevuse alusel on erakonna algus kinni kaheksakumnendate lopus, kui fosforiidisoja harjal 23. mail 1988 loodi Tallinnas Sakala tanava Poliitharidusmajas poliitilise rahvaliikumisena Eesti Roheline Liikumine (ERL), mis registreeriti 20. septembril 1989 tollase Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi esimehe poolt kui "poliitilise susteemi osa". Nii sai ERL-ist esimene ametlikult registreeritud "partei" tollase NLKP korval. Eesti Rahvusliku Soltumatuse Partei (ERSP) loodi varem, aga seda polnud tolleks hetkeks veel registreeritud. ERL-i esimesse juhatusse kuulusid tolle aja tuntumatest uhiskonnategelastest Juhan Aare , Lennart Meri , Tiit Made , Andres Tarand , Vello Pohla , Ants Paju jt.

1989. aasta septembris astus ERL uleeuroopalise katusorganisatsiooni Euroopa Roheliste Koordinatsioonikogu liikmeks. Viimane nimetati 1992. aastal Helsingis umber Euroopa Roheliste Parteide Liiduks, mille baasil asutati Roomas veebruaris 2004 esimene uleeuroopaline erakond ? Euroopa Roheline Partei (vt www.europeangreens.org ). Kogu selles arengus loodi aktiivselt kaasa ja nii tegusana hoitud sidemeid kasutasid Eestimaa rohelised nii Euroopa kui ka Eesti riigi poliitika mojutamisel.

Kaks rohelist parteid kuni 1992. aastani [ muuda | muuda lahteteksti ]

1992. aastani tegutses Eestis koguni kaks rohelist parteid. ERL-i korvale tekkis Eesti Roheline Partei (ERP, juhid Mario Kivistik , Juri Liim jt), mis moodustati 1989. aasta augustis lahkunud rahulolematute poolt, kes suudistasid ERL-i juhtkonda liiga vaheses poliitilises aktiivsuses. Vaatamata lahkuloomisele ja tulidele roheliste parteide vahel oli ERL-i labilook oma esimestel valimistel 1990. aastal erakordselt suur: rohelised said ulemnoukogusse 8 saadikut (67 kohast) ning ulemnoukogu esimeheks valiti ERL-i nimekirjas kandideerinud Arnold Ruutel . Ka tehti ajalugu sellega, et esimest korda maailmas [ viide? ] said rohelised valitsusse ? Savisaare juhitud valitsuse keskkonnaministriks kutsuti tollane ERL-i esimees professor Toomas Frey . Roheliste teeneks tuleb lugeda okosusteemipohisele keskkonnakaitsele aluse panemist ja tollast valitsuse otsust tuumaenergiamoratooriumi kehtestamiseks. Hulganisti rohelisi valiti ka kohalike omavalitsuste volikogudesse, tollastesse taitevkomiteedesse. ERL-i poliitilist tiiba juhtisid tollal Andres Tarand ja seejarel Vello Pohla .

1992. ja 1995. aasta Riigikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iseseisvuse taastamise jarel ning riigikorra umberkorralduste, tavaparaste poliitiliste parteide moodustumise, maareformi, erastamise, uleliidulise toostuse kokkukukkumise ja sellest tuleneva majandussurutise, keskkonnaseisundi paranemise jms tottu kaotasid rohelised ideed rahva hulgas prioriteedi ja see peegeldus ka valijaeelistustes. 1992. aasta Riigikogu valimistel kogus valimisliidu Eesti Rohelised nimekiri vaid 2,6% haaltest ja sai 101-kohalisse esinduskogusse vaid uhe saadiku, tuntud raadioajakirjaniku Rein Jarliku . Abi polnud ka eelnenud kahe rohelise erakonna uhinemisest 1992. aasta jaanuaris (erakond Eesti Rohelised registreeriti martsikuus), misjarel ERP kadus poliitikamaastikult ja ERL jatkas mittetulundusuhinguna. Erakonnas oli uhinemise jarel ligikaudu 250 liiget ja esimeheks valiti Juri Liim. 1994. aastal juhtis erakonda Valdur Lahtvee ja aastatel 1995?1998 akadeemik Juri Martin . 1995. aasta Riigikogu valimistel saavutas roheliste ja kuningriiklaste uhisnimekiri "Neljas joud..." valimistulemuseks vaid 0,8% vaatamata sellele, et eelnevates avalikes arvamuskusitlustes oli roheliste toetuseks keskmiselt 3%. Valimiskaotusele aitas vaidetavalt kaasa ka asjaolu, et kuningriiklastele "vimma kandva" RK esimehe survel jaeti uhisnimekirja avalikkusele tuntumad kandidaadid Vabariigi valimiskomisjoni poolt formaalsetel pohjustel registreerimata. Ka valimiste jarel enam kui aasta hiljem tulnud kandidaatide ebavordset kohtlemist tuvastav kohtuotsus valimistulemusi ei muutnud.

1998. aasta erakondade umberregistreerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast valitsuserakondade poolset mittetulundusuhingute seaduse muutmist, misjarel 1. oktoobrist 1998 nouti erakondade umberregistreerimist vahemalt 1000 liikme olemasolu noudega, kadus u 250-liikmeline Eesti Roheline Erakond poliitareenilt. Eesti Roheline Erakond ei uhinenud teiste erakondadega ? erakonna viimane uldkogu otsustas jatkata tegutsemist mittetulundusuhinguna seni, kuni saavutatakse noutav liikmete arv, et erakond kantaks taas registrisse ja saaks erakonnana tegutseda. Sama uldkogu otsustas eelolevatele kohalikele valimistele minna, "laenates" oma aktiivseid liikmeid Keskerakonna nimekirjadesse. Uhtegi endistest rohelistest individuaalselt volikogudesse ei valitud.

2003. aasta Riigikogu valimistel roheliste nime all ukski nimekiri ega uksikkandidaat ei osalenud.

Parast liitumist Euroopa Liiduga toimusid 13. juunil 2004 Euroopa Parlamendi valimised , kus mojukamad keskkonnaorganisatsioonid avaldasid peaaegu uksmeelselt toetust rohelisi ideid esindanud uksikkandidaadile, Eestimaa Looduse Fondi noukogu esimehele Marek Strandbergile , kes kogus 5340 haalt ehk 2,3% koigist antud haaltest. Selline toetuse kasv rohelistele ideedele andiski vajaliku touke rohelise erakonna taasloomiseks Eestis.

Erakonna loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakonna asutamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi (REAG) asutamine 7. mail 2005 Sangastes, Roheliste XVII rattaretke "Kuidas elad, Otepaa?" laagris. Asutamislepingule andsid oma allkirjad Ingrid Kesler, Agu Kivimagi , Ott Kostner , Rasmus Lahtvee , Valdur Lahtvee , Maret Merisaar , Marek Strandberg , Tanel Tammet , Peep Tobreluts , Toomas Trapido . Algatusgrupp asus kokku kutsuma erakonna liikmeid ja valja tootama erakonna programmi.

17. juunil 2006 Suure-Jaani Gumnaasiumis toimunud REAG uldkoosolekul kinnitati loodava erakonna programmilised seisukohad ning valiti uus juhatus. Esimest korda Eesti poliitilise kultuuri ajaloos rakendati algatusgrupis otsedemokraatlikku otsustusmehhanismi. [13]

Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinna Tehnikaulikooli aulas toimunud asutamiskoosolekul 25. novembril 2006 ehk parast seda, kui Rohelise erakonna algatusgrupi too tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes noutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

2007. aasta Riigikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kampaania [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast taasregistreerimist jai Erakonna Eestimaa Rohelised valimiskampaania vaid kolmekuuliseks ? Riigikogu valimised toimusid 2007. aasta martsis. Kampaanias pandi rohku avalikele uritustele ning hoiduti luhikestest loosungitest. Kampaaniajuhtideks kinnitas erakonna juhatus Katrin Idla ja Mart Saarsoo . Erakond kulutas valimiskampaaniale 2 499 960 krooni ja 13 senti.

Tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

2007. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 7,1 protsenti haaltest ja sai kuus kohta XI Riigikogus . Neile kohtadele said Mart Jussi (1265 haalt), Valdur Lahtvee (475 haalt), Aleksei Lotman (1316 haalt), Maret Merisaar (443 haalt), Marek Strandberg (5668 haalt) ja Toomas Trapido (1691 haalt).

Koalitsioonilabiraakimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Reformierakond kutsus roheliste delegatsiooni koalitsioonilabiraakimistele ning koalitsioonileping koostati roheliste osalusel. Valitsusse pakuti rohelistele portfellita avaliku halduse ministri ametikohta, mis rohelisi ei huvitanud. [14] Labiraakimiste loppjarku rohelisi enam ei kaasatud ning nad jaid Andrus Ansipi teisest valitsusest valja.

Rohelise fraktsiooni too [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigikogu rohelise fraktsiooni liikmed tegid tood jargmistes korralistes komisjonides:

Mart Jussi ? keskkonnakomisjoni esimees, Balti Assamblee delegatsiooni liige;

Aleksei Lotman ? maaelu komisjoni aseesimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Euroopa Noukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige;

Valdur Lahtvee ? valiskomisjoni liige, fraktsiooni esimees;

Marek Strandberg ? julgeolekuasutuste jarelevalve erikomisjoni aseesimees, majanduskomisjoni liige ja fraktsiooni aseesimees;

Toomas Trapido ? rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige, OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige;

Maret Merisaar ? sotsiaalkomisjoni ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liige.

Lisaks osalesid mitmed fraktsiooni liikmed Saarte uhenduse, kodanikuuhenduste, Tiibeti ja muudes toetusruhmades. Fraktsioon on teinud koostood nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvate fraktsioonidega, haaletades eelkoige lahtuvalt eelnoude keskkonna-aspektist [15] .

2011. aasta Riigikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kampaania [ muuda | muuda lahteteksti ]

2010. aasta novembris kogunenud erakonna volikogu vottis vastu avalduse, millega kutsuti erakonna nimekirjas kandideerima vabasid kandidaate, et murda poliitiliste arutelude seisakut Riigikogus. Valimiskampaania loosungiks kuulutati "On aeg!" ning sonastati eesmark: "Terved inimesed tervel maal arvestavad uksteisega, loovad tegusa ja hooliva kogukonna ning moodustavad sidusa ja mitmekesise uhiskonna."

Kandidaadid [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid roheliste nimekirja esikumnes Aleksei Lotman , Eerik-Niiles Kross , Marek Strandberg , Artur Talvik , Valdur Lahtvee , Pille Tomson , Peep Mardiste , Urmas Hallika , Triin Veber ja Heiki Valner .

Erakonna uleriikliku valimisnimekirja jarjestamine leidis aset 15. jaanuaril toimunud kandidaatide koosolekul. Erakonnaliikmed ja erakonnavalised kandidaadid otsustati nimekirja paigutada vaheldumisi. [16]

Kokku oli uldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand , Jaan Soot , Ullar Luup ja Allan Jaakus . [17] Mitmed erakonna endised juhtpoliitikud loobusid erakonna nimekirjas kandideerimisest. Riigikogu liige Toomas Trapido kandideeris uksikkandidaadina.

Tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakond kogus uleriigiliselt 21 827 haalt ehk 3,8% antud haaltest ning Riigikokku ei paasenud. Parima haaltesaagi said erakonda mittekuuluvad nn vabatmehed Eerik-Niiles Kross (3579 haalt), Artur Talvik (2957) ja Kaarel Tarand (2287). Erakonna liikmetest said enim haali Aleksei Lotman (1490), Marek Strandberg (795), Peep Mardiste (741), Valdur Lahtvee (457) ja Tanel Ots (359).

Lahkhelid [ muuda | muuda lahteteksti ]

18. mail 2010 heitis erakonna juhatus erakonnast valja 20 liiget, keda suudistati "erakonna olulisel maaral kahjustamises". Valjaheidetute seas olid Peeter Jalakas , Mikk Sarv , Airi Hallik-Konnula , Andres Laidvee , Andrus Maesepp , Anti Poolamets , Avo Kask , Dagmar Mattiisen , Egge Kulbok-Lattik , Elmer Joandi , Jaak Hohensee , Juta Luts , Juri Ginter , Martin Vahi , Olev Leesmend , Ott Kostner , Peep Tobreluts , Riho Raassild , Ruth Randoja ja Tanel Tammet .

28.?29. mail 2010 toimunud uldkogul voeti erakonnast valjaheidetud liikmed tagasi. Otsustati, et nii valjaheidetud kui ka valjaheitjad ei kandideeri juhatusse jargmiste korraliste valimisteni. Uldkogu jarel teatasid oma otsusest erakonnast lahkuda erakonna endised eestkonelejad Peeter Jalakas [18] ja Mikk Sarv . [19]

Detsembris 2010 Tallinnas toimunud erakonna uldkogu vottis vastu uhiste vaartuste deklaratsiooni, millega moisteti hukka erakonnasiseste tulide voimendamine ja deklareeriti uhist soovi liikuda uhiselt edasi Riigikogu valimiste poole.

Uldkogu septembris 2011 [ muuda | muuda lahteteksti ]

10. septembriks 2011 kutsus juhatus kokku erakonna uldkogu. Et ettenahtud ajaks kell 11 oli kohal vaid kummekond inimest, korraldati tund hiljem uus uldkogu, kus osales juba 25 rohelist. Valiti 30-liikmeline volikogu. "Erakonnal on 1500 liiget ja ma oletan, et tubli pooled on valmis maksma tana Eestis koige korgemat erakonna liikmemaksu, milleks on 120 eurot aastas," kommenteeris Marek Strandberg, kelle sonul oli erakonnale vaga oluline leida "tugev ja karismaatiline juht". Ta ise ei lootnud olla juhi kandidaat, kuid arvas, et kandidaat ei pruugi tulla erakonna seest. [20] Juhiks valiti Aleksander Laane .

Liikmemaksudena laekus erakonnale 2011. aastal 6421 eurot ja 2012. aastal 5084 eurot. [21]

2015. aasta Riigikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

2015. aasta Riigikogu valimistel esitas erakond registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. [22] Nimekiri sai 0,9% valijate haaltest (5197 haalt) ning valimiskunnist ei uletanud. [23] Valimisringkonnas nr 2 kandideerinud erakonna esimees Aleksander Laane sai 404 haalt. [24]

2015. aastal valitud juhatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhatusse kuuluvad esimees Aleksander Laane , aseesimehed Andrei Gudim ja Zuleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Olev-Andres Tinn , Marko Kaasik , Joonas Laks , Eero Uustalu , Arvo Kuiv ja Kullike Reimaa .

2017. aastal valitud juhatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Zuleyxa Izmailova (esimees), Aleksander Laane (aseesimees), Andrei Gudim (aseesimees), Marko Kaasik , Kaspar Kurve , Joonas Laks , Olev-Andres Tinn , Timur Sagitov , Kullike Reimaa .

2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakond Eestimaa Rohelised kogus Eestis kokku 4669 haalt (0,8% koigist haaltest), sellest 4621 haalt Tallinnas (2,4% Tallinnas antud haaltest) ja 48 haalt Ida-Virumaal (0,1% Ida-Virumaal antud haaltest), ega paasenud uhessegi volikogusse. [25] Kull aga kutsus Tallinnas valimised voitnud Eesti Keskerakond rohelised koalitsioonilabiraakimistele ja pakkus Zuleyxa Izmailovale abilinnapea kohta. [26] Zuleyxa Izmailova kui abilinnapea tegevusvaldkondadeks said keskkond, kaasamine, IT-lahenduste kattesaadavuse korraldamine ja linna prugimajandus. [27] Oma abilisteks palkas Izmailova Eestimaa Roheliste aseesimehe Aleksander Laane , juhatuse liikme Olev-Andres Tinni ja parteitu Ada Aimi. [28]

2018. aasta uldkogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

2018. aasta 7. aprilli uldkogu valis erakonna volikogu jargmise koosseisu: Valdur Lahtvee , Mattias Turovski , Kai Kunnis-Beres , Lisette Aro , Mart Jussi , Fideelia-Signe Roots , Laura Lisete Roosaar , Maigi Kaige , Hannes Puu , Juri Ginter , Steve Truumets , Teet Randma , Siiri Rebane , Fredy Bogomolov ja Arvo Kuiv .

2018. aasta 1. detsembri erakorralisel uldkogul valiti uus juhatus, kuhu kuuluvad Johanna Maria Tougu , Kai Kunnis-Beres , Fideelia-Signe Roots , Ulvi Koop , Helina Tilk , Marko Kaasik , Timur Sagitov , Kaspar Kurve , Steve Truumets , Joonas Laks , Aleksander Laane , Olev-Andres Tinn ja Zuleyxa Izmailova . Uhtlasi kinnitati uus uldprogramm, mis partei teatel saab olema jargmise kumnendi tooplaaniks. [29] [30]

2019. aasta Riigikogu valimised [ muuda | muuda lahteteksti ]

2019. aasta Riigikogu valimistel esitas erakond registreerimiseks 125 kandidaadiga nimekirja. [31] Nimekiri sai 1,8% valijate haaltest (10226 haalt) ning valimiskunnist ei uletanud. [32] Valimisringkonnas nr 1 kandideerinud erakonna esimees Zuleyxa Izmailova sai 923 haalt. [33]

Seos europarteidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakond on Euroopa Rohelise Partei liikmespartei.

Noortekogu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakonnal on noortekogu Noored Rohelised , mis tegutseb eraldi mittetulundusuhinguna .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ BNS. "Asutati uus partei: Erakond Eestimaa Rohelised" .
  2. ↑ Aivar Pau (01.12.2006). "Roheliste erakond valis eestkonelejad" .
  3. ↑ Haldi Ellam. "Roheliste erakond valib laupaeval uue juhatuse" .
  4. ↑ Hanneli Rudi (17. juuni 2007). "Rohelised paisutasid valimistele moeldes juhatust" .
  5. ↑ Urmas Seaver (15.06.2008). "Eestimaa Rohelised said uue juhatuse" .
  6. ↑ Rohelised nimetasid kolm uut eestkonelejat Postimees , 15. detsember 2009
  7. ↑ Veiko Pesur (14. aprill 2010). "Lahtvee: vabanesime rohelisi maarivast kohtuasjast" .
  8. ↑ Sandra Maasalu (22.04.2010). "Strandberg: mul ei ole voimuambitsiooni" .
  9. ↑ Kadri Ratt (8. juuni 2010). "Roheliste eestkonelejaks sai Aleksei Lotman" .
  10. ↑ Veiko Pesur (27. mai 2010). "Roheliste tipud ei soovi enam partei juhatusse" .
  11. ↑ (BNS.) Roheliste esimeheks sai Aleksander Laane. Postimees 28. nov. 2011, lk 5.
  12. ↑ Rohelised valisid endale kaks juhti . ERR . 12. september 2020
  13. ↑ BNS (17. juuni 2006). "Rohelise erakonna loojad kinnitasid programmi pohialused" .
  14. ↑ Reporteritund: Aleksei Lotman ja Kaja Karner . Vikerraadio 18.02.2011
  15. ↑ https://spreadsheets.google.com/pub?hl=en&key=0AsTr8ngQqN_5dGZBbVZsd2lfc3ZaYU9RUkloblRPbkE&hl=en&gid=0 [ alaline kodulink ]
  16. ↑ http://www.postimees.ee/372762/roheliste-esinumbrid-on-lotman-kross-strandberg-ja-talvik/
  17. ↑ http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid-2011/erakond-eestimaa-rohelised
  18. ↑ Veiko Pesur. Jalakas ei nae enam voimalust roheliste seas jatkata . Postimees Online, 31. mai 2010 .
  19. ↑ Veiko Pesur. Mikk Sarv: roheliste seas ei saaks ma enam midagi olulist teha . Postimees Online, 31. mai 2010 .
  20. ↑ "Rohelised lukkasid uue juhatuse valimise edasi" Postimees, 10.09.2011 (vaadatud 12. septembril 2011)
  21. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 20. marts 2017 . Vaadatud 27. martsil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  22. ↑ http://info.rk2015.vvk.ee/kandidaadid/0/
  23. ↑ http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html
  24. ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html
  25. ↑ https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html
  26. ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-videod-ja-fotod-keskerakond-ja-rohelised-kavatsevad-tallinna-viia-euroopa-rohelise-pealinna-tiitli-suunas-zuleyxa-izmailova-on-valmis-minema-abi?id=80040078
  27. ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-asja-ametisse-nimetatud-abilinnapea-zuleyxa-izmailova-jaab-prugimajandusest-raakides-kidakeelseks?id=80115620
  28. ↑ https://tallinn.postimees.ee/4348061/izmailova-palkas-enda-abilisteks-roheliste-juhatuse-liikmed
  29. ↑ Rohelised valisid uldkogul uue juhatuse . Postimees , 1. detsember 2018
  30. ↑ "Uldprogramm. Roheliste missioonidokument 2030" . Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019 . Vaadatud 10. jaanuaril 2019 .
  31. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 6. marts 2019 . Vaadatud 5. martsil 2019 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  32. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html
  33. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti erakonnad
Riigikogu
Teised
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Erakond_Eestimaa_Rohelised&oldid=6662574 "