Endel Sogel
(
17. juuni
1922
Vastseliina kihelkond
,
Vorumaa
?
7. detsember
1998
Tallinn
) oli eesti kirjandustegelane ja publitsist.
Ta oppis aastatel 1935?1940
Petseri Gumnaasiumis
(ei lopetanud).
Ta oppis aastatel 1950?1955 mittestatsionaarselt
Tartu Riiklikus Ulikooli
ajaloo-keeleteaduskonnas ja
Tallinna Pedagoogilises Instituudis
eesti filoloogiat (lopetas viimase). Sai 1962. aastal filoloogiakandidaadi kraadi.
Ta tootas alates
1952
. aastast
Keele ja Kirjanduse Instituudis
, aastatel
1968
?
1988
oli selle direktor.
Parast 1940. aasta
juunipooret
oli ta
EKNU
Vorumaa komitee I sekretar, astus samal aastal
UK(b)P
liikmeks, oli
NLKP
liige 1992. aastani.
Osales
Teises maailmasojas
Noukogude poolel
havituspataljonides
ja poliittootajana
Punaarmees
kuni 1947. aastani.
Aastatel 1947?1948 oli
Jarvamaal
parteitool.
1948
?
1950
oppis ta Vabariiklikus Parteikoolis, sai sealt Noukogude susteemis kehtiva keskhariduse. Aastatel 1959?1962 oli ta
EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna
juhataja asetaitja.
Ta oli peamisi noukoguliku kirjanduskasitluse juurutajaid Eesti NSV-s. Sidemete kaudu kirjandusvaliste institutsioonidega puudis ta kirjandust ideoloogiliselt juhtida.
[1]
[2]
Tema keskkooliopikus "Eesti kirjanduse ajalugu" (I-IV, 1953) ja selleaegses tegevuses andis 1975. aasta "Eesti kirjanduse biograafilise leksikoni" (mille toimetajate hulka kuulus ka Sogel ise) sonul tunda "nihilistliku suhtumise tendents". Lahtus EKBLi 2000. aasta valjaande hinnangul oma 1950. aastate artiklites vulgaarmarksistlikest seisukohtadest, "andes seejuures havitava hinnangu
sumbolismile
ja teistele
realismist
erinevatele kirj.-vooludele." Hiljem tema kirjanduskasitlus monevorra liberaliseerus, kuid pusima jai uhekulgselt tendentslik sotsiologiseeriv suunitlus.
Tema poeg oli ajaloolane-sotsioloog
Urmas Sogel
.
- ↑
"Koik eesti humanitaarid teavad, et Endel Sogel kehtestas Keele ja Kirjanduse Instituudis ja laiemaltki enda ainuisikulise raudse ideoloogilise kontrolli eesti humanitaarteaduste ule. Aga raakida ei taheta sellest, kuidas Sogel sai enda haardesse ka rahvuslikult ja kommunismivaenulikult motlevad inimesed. See meetod oli lihtne: j a g a j a v a l i t s e." Raamat:
Mati Hint
.
"Keel on tode on oige ja vale." Eesti Mottelugu 46
. Tartu, Ilmamaa 2002, lk 13
- ↑
"Ta konsulteeris sageli
tsensuuri
,
Glavlitti
. - - Sogla tundlad olid ilmselgesti sihitud ka Pagari tanava,
julgeoleku
poole. - - Mis on aga eriti oluline Sogla ja Keskkomitee suhete puhul: tal olid ilmselt oma kontaktid Moskvaga, mida ta teinekord kasutas kui iseseisev poliitiline mangur." Vt: "Endel Sogel." Raamatus:
Aksel Tamm
. "Aga see oli uks mees." Kuldsulg 2003, lk 204?205
