Eisenstadt

Eisenstadt
	[ ?a??zn??tat ]
saksa	Eisenstadt
ungari	Kismarton
horvaadi	?eljezni grad
sloveeni	?elezno
austrobaieri	Eisnstod
	Vaade ohust Eisenstadtile
	Eisenstadti lipp Eisenstadti vapp
Pindala	42,9 km² (2018)
Elanikke	14 476 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 51′ N , 16° 31′ E
	Paiknemine Burgenlandi liidumaal

Eisenstadt ('raudlinn') on linn ( Statutarstadt ) Austrias , Burgenlandi liidumaa pealinn.

Habsburgide impeeriumi Ungari kuningriigis oli Kismarton (Eisenstadt) Eszterhazy aadlisuguvosa asukoht. Helilooja Joseph Haydn elas seal kui oukonna kapellmeister Esterhazy patronaa?i all.

Eisenstadt asub tasandikul, mis viib Wulka joeni Leitha maestiku lounajalamil, umbes 12 km Ungari piirist.

See on Austrias suuruselt 38. linn.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna nimi tahendab raudlinna ja registreeriti esmakordselt 1118. aastal kui Castrum ferrum , viidates raua kaevandamise ja rauakaubanduse ajaloole selles piirkonnas. Linna esimene kirjalik mainimine parineb 1264. aastast kui "minor Mortin", mis vastab ungarikeelsele nimele Kismarton, mis meenutab puha Martinit , peakiriku kaitsepuhakut.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arheoloogilised leiud toestavad, et Eisenstadti piirkond oli asustatud juba Hallstatti perioodil. Keldid ja roomlased saabusid monevorra hiljem. Randeperioodil asustasid piirkonda erinevad germaani hoimud ja hunnid . 800. aasta paiku, Karl Suure valitsemisajal, algas bajuvaaride piirkonda asumine. Territoorium sai Ungari kuningriigi osaks 11. sajandil.

Algsetele mullatoodele rajatud kindluse havitasid Austria markkrahvi Leopold III vagede poolt. 1241. aastal havitasid selle mongoli sissetungijad. 1373. aastal laks linn Kanizsai perekonna valdusse, kes ehitas linna umbritsevad muurid umber ja ehitas aastatel 1388?1392 praeguse lossi kohta kindluse. 1388. aastal andis keiser Sigismund Eisenstadtile turupidamise oiguse.

1440. aastast hoidis linna laenu tagatisena Austria ertshertsog Albrecht VI . 1451. aastal loovutas Matyas I selle Ungari Puha krooni eest Saksa-Rooma keisrile Friedrich III-le . Matyas I vallutas selle 1482. aastal jouga tagasi, kuid Maximilian I omandas selle uuesti 1490. aastal. See jai Habsburgide voimu alla kuni 1622. aastani; Osmanite riik vallutas aga Kismartoni luhikeseks ajaks 1529. aastal ja 1532. aastal, kui nad rundasid Viini linna (vaata Osmanite sojad Euroopas ). Linn havis tules 1589. aastal.

1648. aastal laks see Esterhazy perekonna voimu alla. Need Ungari vurstid muutsid oma ulatusliku ehitustegevuse tottu jaadavalt linna ilmet, eriti nende Esterhazy lossi osas. Sel perioodil vallutas 1683. aastal linna Imre Thokoly armee ja 1704. aastal sai Habsburgidelt luua Sandor Karolyi massuliste kurutsite armee. 1776. aastal havis see taas tulekahjus.

Joseph Haydni maaramisega vursti oukonna kapellmeistriks (oukonnaorkestri juht, muusika loomine ja esitamine) algas suur kunstiperiood linna ajaloos. 1809. aastal Napoleoni sodade ajal okupeerisid Eisenstadti Prantsuse vaed; 1897. aastal uhendati see raudteevorku.

Esimese maailmasoja lopuni oli see Ungari kuningriigi Soproni maakonna Kismartoni ringkonna keskus. Ilma rahvakusitluseta annekteeriti linn ja kogu Ungari Burgenlandi territoorium (peale Soproni linna ja 11 kula, kus korraldati referendumid) Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutega 1921. aastal Austriasse. 30. aprillist 1925 on Eisenstadt Burgenlandi liidumaa valitsuse asukoht ja seega liidumaa pealinn. Teise maailmasoja ajal pommitati Eisenstadti tugevalt. 2. aprillil 1945 vallutasid selle Viini pealetungi kaigus 3. Ukraina rinde Noukogude vaed ja linn jai Noukogude okupatsiooni alla 1955. aastani. 1960. aastal sai Eisenstadt oma roomakatoliku piiskopkonna tooli.

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lossid ja paleed:

Esterhazy loss ja lossipark.
- Oran?erii
Gloriette , endine Esterhazy jahimaja.

Sakraalehitised:

Bergkirche , kus asub Joseph Haydni haud
Puha Martini toomkirik, hilisgooti stiilis endine sojavaekirik, sai alguse 1460. aastal
Franziskanerkirche, ehitatud 1629. aastal, sisaldab Esterhazy perekonna krupti
Juudi kvartal
- Eisenstadti juudi kogukond (1732?1938, 1945?)
- Era sunagoog Osterreichisches Judisches Museum , varem Samson Wertheimeri maja
- Eisenstadti juudi kalmistu

Muud hooned:

Haydni mausoleum
Eisenstadti raekoda
Pulverturm ('pussirohutorn')

Muuseumid:

Haydnmuseum Joseph Haydni , kes elas hoones aastatel 1766?1778, elu ja loomingu teemaline muuseum
Landesmuseum (piirkondlik muuseum)
Osterreichisches Judisches Museum (Austria Juudi Muuseum)
Diozesanmuseum (kohaliku roomakatoliku piiskopkonna muuseum)
Feuerwehrmuseum (tuletorjemuuseum)