Egon Nuter (sundinud 23. septembril 1955 Tallinnas ) on eesti teatri- ja filmi naitleja ning teatri lavastaja .

Ta on lopetanud 1973 . aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1980 . aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi . ^[1]

Aastatel 1981 ? 2002 oli Tallinna Vanalinnastuudio naitleja. ^[1]

2002. aastast oli ta vabakutseline naitleja, tootas Vana Baskini teatris , Endla teatris , Kuressaare Linnateatris . ^[1]

2005 . aasta martsis asutas Eino Baskin parast Vanalinnastuudio reorganiseerimist NO99 -ks Vana Baskini Teatri , millega andis tood 14 naitlejale, kes parast Vanalinnastuudio reorganiseerimist tootuks jaid, sealhulgas Nuterile. ^[2]

2019 . aastast on Nuter Tallinna Linnateatri naitleja. ^[3]

Nuter on manginud filmides ^[1] " Nipernaadi ", "Привет с фронта", " Hundiseaduse aegu ", "Русалочьи отмели", " Kummaline missis Savage ", " Surmatants ", " Salongis ja kongis ", "Слеза Князя тьмы", " Minu Leninid ", " Kallis harra Q ", " Vanad ja kobedad saavad jalad alla ", " Oli mis Oli ", " Georg ", " Den store trollkarlen ", " Hajameelselt abielus ", " Teisel pool ", " Tuulepealne maa ", " Punane elavhobe ", " Lumekuninganna ", " Vota voi jata " ning teleseriaali "Riigipiir" VII osas "Soolane tuul".

Nuter on naidelnud Eesti Televisioonis mitukummend hooaega jooksnud seriaalis " Onne 13 " ning huumorisarjades "Koverpeegli klassikat" (2007), "Kahe sobra lood" (1992?1993), "Abistav kasi" (2004), " ENSV ", "Eesti nuud siis Vabariik" jpt, aga ka Kanal 2 sket?isaates " Wigla show ".

Soome draamasarjas "Minu mehe naine" (2022) on tal soomekeelne roll Peetrina. ^[4]

Lennart Meri kehastajana [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teatud valise sarnasuse tottu on ta sageli imiteerinud president Lennart Merd . Esimest korda teatrilaval kehastus Nuter presidendiks Vanalinnastuudios 1990. aastatel, siis piirdusid ta osataitmised mone lausega. ^[5] Kuid seda tegelast kehastas ta juba ulimenukalt ka Andrus Kivirahki naidendi pohjal loodud lavastuses " Meri ja Orav " (2009). ^[6]

Lennart Mere rollis oli ta ka Heidi Sarapuu lavastuses "Lennud" (2017). ^[7]

?Ta [Lennart Meri] ukskord helistas mulle ja ma vabandasin, et harra Meri, peab teid jalle parodeerima, Kivirahk on kirjutanud uue loo "Orav ja Meri", mille peale president utles, et no kuule, tood peab ikka tegema.“

– Egon Nuter ^[8]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2020 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia ? parim meesnaitleja (Martin Lampe rolli eest lavastuses ?Kant“ ja Abel Znorko rolli eest lavastuses ?Enigma variatsioonid“)
• 2022 EFTA ( Eesti filmi- ja teleauhinnad ) ? parim meesnaitleja sarjas ("EnsV")

Rollid teatris [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1981 Pierre Chenot "Kes aevastas?" (Atropos)
• 1982 Aleksandr Suhhovo-Kobolin "Toimik" (Omega)
• 1983 Enn Vetemaa "Ikka veel puha Susanna" (Jaan)
• 1984 Jean Anouilh "Tuuleiil" (Ajakirjanik)
• 1984 Aleksandr T?haidze "Kolmest kuueni" (Gia)
• 1985 Eduardo de Filippo "Silinder" (Antonio)
• 1986 Oskar Luts / Mati Unt "Raha!" (Mart)
• 1987 Eduard Radzinski "Kena naine lillega" (Fedja)
• 1987 Nikolai Gogol "Revident" (Dobt?inski)
• 1988 Joseph Kesselring "Hapu vein ja sinihape" (Teddy)
• 1990 Neil Simon "Jumala soosik" (Ben)
• 1990 Hugo Raudsepp "Salongis ja kongis" (Mikk Mihkelson)
• 1990 Felicien Marceau "Presidendi sober" (Jasquet)
• 1991 Hugo Raudsepp "Ameerika Kristus" (Alfred Mannik)
• 1992 Ferenc Molnar "Riviera" (Misch ja Caselle)
• 1993 Toomas Kall / Eino Baskin "Prugikast ehk Alguse asi" (osaline)
• 1993 Jonnie Mortimer / Brian Cooke "Kui kass on kodunt ara, siis..." (Georg Roper)
• 1994 Toomas Kall "Prugikast 2 ehk Pohi paistab"
• 1995 Guy de Maupassant / Ago-Endrik Kerge "Mina, Bel-Ami" (Georges Duroy (Bel-Ami))
• 1996 Oskar Luts / Toomas Kall "Tagahoovis" (Pastelli)
• 1996 Marcel Pagnol "Harra Topaze" (Tamise)
• 1997 Toomas Kall / Eino Baskin "Raadio Null" (osaline)
• 1997 Ray Cooney "Raharalli" (Vic Johnson)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]