Satelliidipilt Eesti kohalt, aprill 2004
Eesti
asub
Laanemere
idakaldal. Eestit mojutab
parasvootme hooajaline kliima
. Keskmine korgus on 50 meetrit merepinnast ja korgeim koht on
Suur Munamagi
Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast.
Eestis on ule
1400 jarve
. Enamik neist on vaga vaiksed, suurim,
Peipsi-Pihkva jarv
, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jogesid. Pikimad on
Vohandu
(162 km),
Parnu
(144 km) ja
Poltsamaa jogi
(135 km). Eestis on samuti arvukalt
rabasid
ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, vainade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on 2222
[1]
. Kaks neist,
Saaremaa
ja
Hiiumaa
, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna pohiosa.
Rannajoone
pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km
Latiga
ja 294 km
Venemaaga
.
Eesti asub
Laanemere
aares, millest osa moodustab
Vainameri
. Mitmeid Eesti territoriaalvete piires olevaid Laanemere praegusi ja endisi osi nimetatakse meredeks. Mere nime kannavad moned
lahed
:
Lopemeri
,
Vahemeri
ja
Voola meri
; ja moned
jarved
:
Kajumeri
,
Karjatse meri
,
Maksameri
,
Moldri meri
,
Sutlepa meri
,
Vahemered
.
Geograafiline ruum ja selle jaotamine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
