Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu
	Eesti Rahvusraamatukogu hoone
Tuup	rahvusraamatukogu
Asutatud	1918
Asukoht	Tonismagi 2, Tallinn
Kogud
Suurus	3 370 285 teavikut (2017)
Muud andmed
Direktor	Martin Oovel (peadirektor)
Tootajaid	282 (2017)

Eesti Rahvusraamatukogu (luhend RaRa ) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Raamatukogu on eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud 1918 . aastast.

Tanapaevase Eesti Rahvusraamatukogu pohiulesanded on vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele ^[2]

rahvuslike kultuurivaartuste ja infovarade kogumine, sailitamine ja kattesaadavaks tegemine;
teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine uhiskonnale.

Aastatel 1984?1991 oli Rahvusraamatukogu direktor ja 1991?1998 peadirektor Ivi Eenmaa . 16. septembril 2008 sai Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo .

Funktsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Rahvusraamatukogu taidab paljusid funktsioone, olles:

rahvusraamatukogu, mis kogub, sailitab ja teeb kattesaadavaks Eestis ilmunud voi Eestit puudutavad teavikud soltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trukitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus;
parlamendiraamatukogu, mille ulesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
teadusraamatukogu, mis vahendab teadustooks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekulgset infoteenindust;
raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustood ning raamatukogunduse standardimist, korraldab taiendopet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid infomaterjale ja erialaajakirja Raamatukogu, on trukitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb rahvusvahelises raamatukogundusalases koostoos;
kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinaitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiohtuid ja muid kultuuriuritusi.

Infoteenindus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Rahvusraamatukogu pakub eraisikutele ja asutustele infoteenindust jargmistes valdkondades:

humanitaarteadused: ajalugu , etnoloogia , filosoofia , folkloristika , psuhholoogia , religioon , kultuur , keeleteadus , kirjandusteadus , eesti kirjandus , valisriikide kirjandus, kunst , muusika , film , teater jm.
sotsiaalteadused: majandusteadus , oigusteadus , poliitika , politoloogia , sotsioloogia , demograafia jm.
rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Liit , Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Uhinenud Rahvaste Organisatsioon (URO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jpt.
rahvusvahelised kohtud: Euroopa Uhenduste Kohus , Rahvusvaheline Kohus (ICJ) jpt.
infoteadused: infoteadus , raamatuteadus , raamatukogundus jm.
kartograafia ja geograafia .

Rahvusraamatukogus on valikuliselt andmebaase ja teavikuid ka teistest valdkondadest, mida ei komplekteerita sustemaatiliselt ja mis kuuluvad Eesti teiste teadusraamatukogude vastutusalasse. Koigist Eestis ilmuvatest valjaannetest saab Rahvusraamatukogu sundeksemplari .

E-teenindus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990. aastatest on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipohist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepaasu ka valjaspool raamatukogu hoonet.

2008 . aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel voimalik kasutada e-kataloogi ESTER , hankida teavet raamatukogu lugejatele kattesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada paringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda vorguvaljaandeid, vaadata e-naitusi, osta Rahvusraamatukogu trukiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga DEA ja digitaalarhiiviga DIGAR ) ning kasutada The European Library inforessursse.

Rahvusraamatukogu lugejatel on veebilehe vahendusel taiendavalt voimalik ette tellida raamatuid, ajakirju, noote ja muid teavikuid, pikendada laenutahtaega, tellida koopiaid ning tellida teavikuid raamatukogudevahelise laenutuse teel.

Oigusaktid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seadusjargsete ulesannete taitmisel tugineb Rahvusraamatukogu (eelkoige) jargmistele oigusaktidele : ^[3]

Sailituseksemplari seadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sailituseksemplari seaduse eesmark on tagada Eesti kultuurile oluliste valjaannete ja nende algmaterjali voimalikult taieliku kogu loomine, pikaajaline sailitamine ning jarjepidev kattesaadavaks tegemine, kui valjaannete teisi eksemplare pole voimalik kasutada.

Sailituseksemplariina kogutakse

Eestis valmistatud trukised , auvised voi elektroonilised teavikud ;
valisriikides tellimisel valmistatud trukised , auvised voi elektroonilised teavikud ;
valisriikides valmistatud ja Eestisse levitamiseks toodud eestikeelsed voi Eestit kasitlevad trukised , auvised voi elektroonilised teavikud ;
vorguvaljaanded. ^[4]

Autorioiguse seadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teose laenutamine, kopeerimine ja internetis kattesaadavaks tegemine on autori ainuoigused -?autoril on oigus otsustada, kas ja millal ta neid realiseerida soovib. Samas seab autorioiguse seadus erandid raamatukogudele , et neil oleks voimalik oma funktsioone avaliku huvi esindajana teostada.

Raamatukogu tooks vajalike autorioiguse alaste teadmiste edendamiseks vahendab rahvusraamatukogu sellekohast informatsiooni nii Eestist kui ka valismaalt. ^[3]

Veebiarhiiv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusraamatukogu arhiveerib kord aastas umbes 70 000 Eesti veebisaiti. Veebiarhiivi avalik kasutajaliides asub aadressil http://veebiarhiiv.digar.ee . Vabalt kattesaadavad on ainult riigiasutuste veebilehtede salvestused ja saidid, millele on saadud autorioiguse omaja vastav nousolek. Saitide nimekirja koostab Eesti Interneti Sihtasutus . ^[5]

Asukoht [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinnas Tonismael aadressil Tonismagi 2 asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel 1985 ? 1993 . Maja arhitekt on Raine Karp ja sisekujundaja Sulev Vahtra . ^[6] Maja kaheksast korrusest kaks asub maa all. See on siiani Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja naitusepinnad.

Rahvusraamatukogu haldab ka Riigikogu lugemissaali ja arhiivi Toompea lossis ning Vabariigi Presidendi Kantselei raamatukogu Kadrioru administratiivhoones .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Rahvusraamatukogu alguseks loetakse 21. detsembrit 1918 , mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Selle kogu moodustas algul umbes 2000 oigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut. Raamatukogu asus Toompea lossi uhes tiivas ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.

Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. 1919 . aastal hakkas raamatukogu saama sundeksemplari koigist Eesti trukistest ja 1921 . aastal solmiti esimesed valisvahetuslepingud valismaa raamatukogudega. 1935 . aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trukiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid kasitleva kirjanduse sustemaatilisele komplekteerimisele.

1930. aastatel oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trukist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised avaliku elu tegelased .

Eesti okupeerimise jarel Noukogude Liidu poolt nimetati raamatukogu 1940 . aastal umber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis hakkas taitma ka avaliku raamatukogu ulesandeid. Katkesid sidemed valisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trukised, millest enamiku moodustas uleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja valisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.

1953 . aastal anti Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule rahvusliku arkamisaja suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trukist. Oktoobris 1986 sai nurgakivi kauaoodatud uus hoone Tonismael.

1988 . aastal nimetati Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu umber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus taitma klassikalisi rahvusraamatukogu ulesandeid. 1989 . aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust. ^[7]

1993 . aasta septembris avati uus raamatukoguhoone aadressil Tonismagi 2.

Eesti Rahvusraamatukogu tegutseb tanapaeval 1998. aastal Riigikogus vastu voetud ning 2002. aastal muudetud ja taiendatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse , teiste oigusaktide ja oma pohikirja alusel. Korgeimaks juhtorganiks on Eesti Rahvusraamatukogu noukogu, mille liikmed maarab ametisse Riigikogu.

2012. aastal renoveeriti osaliselt tehnosusteemid ja 2019. aastal tegi Tallinna Tehnikaulikool raamatukogu energiaanaluusi. ^[8] 2022. aasta algul allkirjatati 59 miljoni eurone renoveerimise ehitusleping, mille kohaselt uuendatakse 2025. aasta kevadeks hoone tehnosusteemid ja muutub ruumiplaneering. ^[9]

Rekonstrueerimisperioodil tegutseb rahvusraamatukogu Narva maantee 11 hoones. ^[10]