Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseumi hoone, Vanemuise 42
Luhend	EKM
Asutatud	1909
Tuup	riikllik teadus- ja arendusasutus
Asukoht	Vanemuise 42, Tartu
Direktor	Piret Voolaid
Veebileht	www .kirmus .ee

Eesti Kirjandusmuuseum ( luhend EKM ) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus , mis uhtlasi taidab ka riigi keskse teadusliku maluasutuse ulesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ( folkloristika ) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrukise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, taiendamise, sailimise ja kattesaadavaks tegemise. ^[1]

Eesti Kirjandusmuuseum on rahvusvaheliselt tunnustatud humanitaarteaduste keskus, mis on olnud Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus (2000?2007) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel aastail 2015?2023 tegutsenud Eesti-uuringute Tippkeskuse juhtasutus. Eesti-uuringute tippkeskuse ^[2] uurimisruhmades osalesid teadustootajad ja doktorandid kirjandusmuuseumist, Tartu Ulikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja tappisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist , Tallinna Ulikoolist , Eesti Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaulikoolist .

Kirjandusmuuseumi juures tegutseb EKM Teaduskirjastus (asutatud 2007), mille ulesandeks on valja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trukised). Mitmed olulised EKM Teaduskirjastuse valjaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides. ^[3]

Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. ^[4]

Ajalugu ^[5] [ muuda | muuda lahteteksti ]

EKMi ajalooks voib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on labi aegade manginud muuseumi kujunemisel pohilist rolli. Kasikirjalisi allikmaterjale hakkas sustemaatiliselt koguma Parnu pastor Johann Heinrich Rosenplanter 19. sajandi esimestel kumnenditel, tanu kellele ongi sailinud K. J. Petersoni , O. W. Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr. R. Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt , kelle rahvaluulekogu on Eesti rahvaluule arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas , kes kandis siia ule Eesti Uliopilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli sustemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum , oli selle peamiseks osaks arhiivraamatukogu.

1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis , mille peaulesanne oli avada Eesti ajakirjanduse sisu.

1924. aastal soetas Eesti Rahva Muuseum endale maja Aia (praegu: Vanemuise ) tanavale 42. Sinna kolisid arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis. Hiljem viidi Aia (praegu: Vanemuine) tanava hoonesse ule ka tulevane Eesti rahvaluule arhiiv ja Eesti kultuurilooline arhiiv . Ulejaanud osa Eesti Rahva Muuseumist jai Raadi moisasse .

1927. aastal asutati Eesti rahvaluule arhiiv, mille uheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud parast J. Hurda surma. Oskar Looritsa juhtimisel alustas arhiiv ka ise aktiivset kogumist. 1929. aastal asutati Eesti kultuurilooline arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusuhingu (AKU) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude uhendamine. Sellele jargnes ulatuslik kogumistoo.

Koik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu ning nende tegevust juhtisid kolleegiumid.

1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks asukohaga Vanemuise 42.

1942. aastal likvideerisid Saksa voimud Kirjandusmuuseumi kui iseseisva asutuse ning liitsid selle kogud Tartu Ulikooliga.

1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ning uhtlasi toodi asutuse vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tanavale tagasi. Muuseumi kogud soja jooksul oluliselt kannatada ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad.

Aastatel 1946?1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus. Seal uuriti, koguti ja korraldati materjale, uhtlasi kirjutati publikatsioone ja korraldati naitusi.

Aastail 1951?1952 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga .

Aastatel 1953?1990 kandis EKM nime Eesti NSV TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum.

1958. aastal ilmus esimene koide kirjandusmuuseumi avaldatavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed", mis on Kirjandusmuuseumi kodulehel osaliselt kattesaadav ka elektrooniliselt. 2008. aastal ilmus kogumiku 24. koide.

1995. aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks .

1999. aastal voeti taismahus kasutusele integreeritud raamatukogususteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel ule elektronkataloogile ESTER , ^[6] kuhu sisestatakse jooksvalt andmed koigi raamatukogudesse saabunud valjaannete kohta.

1. veebruaril 2000 uhinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad, kuid alates 2014. aastast etnomusikoloogia osakonda EKMis enam ei eksisteeri.

Aastatel 2001?2007 tootas kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus . ^[7] 2016?2023 tootab kirjandusmuuseumi juhtimisel Eesti-uuringute tippkeskus . ^[8]

2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige. ^[9]

2023. aastast antakse valja Eesti Kirjandusmuuseumi sobra auhinda. Auhind on tunnustus valjaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele voi institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vahemalt uhe korgel tasemel teose, korraldanud sundmuse voi teinud algatuse, mis vaartustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust. Esimese Eesti Kirjandusmuuseumi sobra auhinna palvis 30. jaanuaril 2023 Mehis Heinsaar, kelle romaani "Kadunud hoim" (2022) peategelane ja su?eeliinid on seotud kirjandusmuuseumiga.

Teine Eesti Kirjandusmuuseumi sobra auhind anti valja 30. jaanuaril 2024 projektiteatrile Must Kast varsslavastuse "Lilli" eest.

Struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad jargmised struktuuriuksused: ^[10]

• Arhiivraamatukogu (asutati 1909), kelle ulesandeks on koguda, sailitada ja uurijatele kattesaadavaks teha koiki eestikeelseid trukiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid kasitlevaid trukiseid; soome-ugri rahvaid kasitlevaid trukitud materjale. Arhiivraamatukogu all tootab arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (asutati 1921), mis koostab eesti ajakirjanduse sisu uldist retrospektiivset bibliograafiat. ( See ei ole eraldi osakond .)
• Eesti kultuurilooline arhiiv (asutati 1929) on Eesti-keskne kirjanduslikke ja kultuuriloolisi materjale (kasikirjad, kirjad, dokumendid, paevikud, fotod, kunstiteosed) koguv ja korraldav asutus.
• Eesti rahvaluule arhiiv (asutati 1927) on eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelev keskne asutus Eestis.
• Folkloristika osakond (asutati 1947) tegeleb eesti ja teiste rahvaste kujundkone, usundi, juttude ja multimeedia uurimise ning elektrooniliste ajakirjade valjaandmise ja digitaalse arhiivi rajamisega.

• 
  Eesti Kirjandusmuuseumi poolt 2018. aasta 7. juunil istutatud EV 100 tamm
• 
  Maalitud lagi Eesti kirjandusmuuseumis
• 
  Dekoratiivne reljeef
• 
  EKM-i valissein 2013
• 
  Kirjandusmuuseumi otsasein martsis 2020

Arhiivraamatukogu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

Eesti Rahva Muuseumi loomisel 14. aprillil 1909 nahti muuseumi uhe pohiulesandena raamatukogu rajamist, mille ulesandeks on koguda trukiseid sellises ulatuses, mis voimaldaks eestlaste ja nende maa teaduslikku uurimist. Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehe Oskar Kallase eestvottel moodustati Eesti Rahva Muuseumi juurde raamatukogu, mille nurgakiviks sai Eesti Uliopilaste Seltsi poolt muuseumile ule antud raamatukogu (rajatud 1883. aastal toonase uliopilase Oskar Kallase initsiatiivil, milles sisaldus ligi 10 000 koidet). 1919. aastast 1940. aasta sugiseni tegutseti Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukoguna rahvusraamatukogu staatuses.

Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna uurijate saalis on vastavalt sailituseksemplari seadusele loodud autoriseeritud tookoht . Autoriseeritud tookohal on tagatud juurdepaas ainult aadressidele: www.digar.ee, dea.digar.ee, www.ester.ee, ise.elnet.ee, ja sso.nlib.ee. Autoriseeritud tookohal saab teha otsinguid e-kataloogis ESTER ja artiklite andmebaasis ISE, lugeda jooksvalt ilmunud ajalehti ja ajakirju, sailituseksemplarina laekunud e-raamatuid ning sailituseksemplariks loovutatud algmaterjale. Samuti on voimalik kuulata ka juurdepaasupiirangutega helifaile ning lugeda koiki juurdepaasupiirangutega tekste, mis asuvad digitaalarhiivis DIGAR. Autoriseeritud tookohal puudub vorguuhendus ja valjatruki tegemise voimalus ning keelatud on materjalide pildistamine ja filmimine.

Eesti kultuurilooline arhiiv [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti kultuurilooline arhiiv

Eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal, mil uhendati Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusuhingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi kasikirjalised kogud. EKLA peamisteks ulesanneteks on kultuurilooliselt oluliste kasikirjaliste allikmaterjalide, fotode, kunstiteoste ja audiovisuaalse ainese kogumine, korrastamine, sailitamine ning uurijatele kattesaadavaks tegemine. Arhiivis on 402 kasikirjalist fondi, mis enamasti on personaalkogud (Fr. R. Kreutzwald, Fr. Tuglas, B. Alver, J. Aavik, B. Kangro, M. Under ja A. Adson, H. Kiik jt), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm).

Fotokogusid on 241, sailikute uldarvuga u 280 000, neist digitaalseid pildistusi on umbes 40 000. Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. aasta aastaraamatus).

Kunstikogus leidub maale kirjanikest ja kultuuritegelastest, skulptuure, eesti kunstnike raamatuillustratsioone, eksliibriseid ja graafilisi toid.

Suurt tahelepanu on pooratud malestuste kogumisele. 1989. aastast alustati Eesti ja eestlaste elulugude kogumist. Selle aja jooksul on laekunud ligi 3000 inimese elulood. Olemasoleva materjali pohjal on koostatud esialgne andmepank, mida pidevalt taiendatakse. Igal aastal toimuval eluloopaeval tehakse kokkuvotteid jarjekordsest eluloovoistlusest voi esitletakse ilmunud raamatut.

Kultuuriloolise arhiivi kogusid on kasutatud ja kasutatakse nii uurimistoos kui mitmesugusel muul otstarbel (teoste illustreerimiseks jm).

Eesti rahvaluule arhiiv [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti rahvaluule arhiiv (ERA) on aastal 1927 Eesti Rahva Muuseumi juurde asutatud folkloori kesk arhiiv . ^[11] ERA ulesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nahtuste voimalikult mitmekulgne jaadvustamine, sailitamine ja kogutu kattesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analuus, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring korg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvosa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliopilasi jt huvilisi.

Folkloorimaterjale on Eestis jarjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi valtel, selle tulemusena haldab ERA 1,4 miljoni lehekuljelist kasikirjalist kogu, fotokogu 31 000 fotoga ning heli- ja videokogu, milles on ule 165 000 pala heli- ja videosalvestisi. ERA kogude sisu vastab folkloori moistele koige laiemas tahenduses, esindades mitte uksnes kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri koikvoimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud voi elavate rahvusvahemuste folkloorikogusid, samuti on ulatuslikud ning maailma mastaapides unikaalsed sugulasrahvastelt talletatud materjalid.

ERA koondab teadureid ja uurimisruhmi, mis tegelevad eesti regilaulu , muinasjuttude , kohaparimuse , eesti asunduste, tanapaeva- ja lastefolkloori, rahvausundi, etnomusikoloogia ning eesti folkloristika ajaloo uurimisega. Teadurite tegevuse valjunditeks on alus- ja rakendusuuringud, mida publitseeritakse monograafiate, artiklikogumike ning allikapublikatsioonide kujul. Samuti on arhiivi osaks digistuudio, mis tugistruktuurina tegeleb arhiivi talletatud heli- ja videoulesvotete digitaliseerimise ning heli- ja videovaljaannete ettevalmistamisega.

Folkloristika osakond [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond

Folkloristika osakond alustas rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskusena tood 1947. aastal. Algselt kuulus see Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi alluvusse, kuid alates 2000. aastast on see Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus.

Osakonna eesmark on eesti folkloori ja folkloristika alusuuringud, tulemuste tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -?anride uurimisega. Naiteks uuritakse rahvajutte ja rahvausundit , kujundkonet ja rahvaluule luhivorme . Samuti analuusitakse folkloori valjendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvaparaseid teadmisi astronoomiast , botaanikast ja rahvameditsiinist . Eesti arhiivides leiduvate materjalide pohjal on koostatud rahvajuttude, luhivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma kasitlusi folkloorist ja vorrelda nuudisaegset folkloori varasemaga.

Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste valjaannete toimetamise ja kirjastamisega. Naiteks koostatakse ja avaldatakse alates aastast 1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepaasuga taistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore ^[12] ja Maetagused ;, ^[13] samuti rahvusvahelist ajakirja " Incantatio ", ^[14] rahvausundile puhendatud aastaraamatut Sator ; ^[15] rahvaluule luhivormiuurimuste valjaannet Reetor ; artiklikogumike sarja Tanapaeva folkloorist jt trukiseid ning e-valjaandeid. Lisaks korraldatakse ka seminare ja konverentse .

Andmebaasid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meiliuhendus rajati teadlaste eestvotmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivorgust ja tookohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvork ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari jargneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvork, serverid, alustati IT rakendamist teadustoos, algas digitaalsete korpuste rajamine. Tanaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, naiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmoistatused, kohaparimuse andmebaas. ^{[16] [17]} 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) kaigus suurendada 130 TBni. ^[18]

Andmebaasid erinevad mahult ja tehniliselt lahenduselt, sest need on loodud vaga pika aja jooksul: 1990. aastatest tanapaevani. Naiteks 2002. aastal juurutati retrospektiivse ajakirjanduse analuutilise bibliograafia andmebaas BIBIS. ^[19] 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipohise pseudonuumide andmebaasi ISIK loomist. ^[20] Leidub lihtsaid veebivaljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu Kreutzwaldi sajand . Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud pohjalike metaandmetega, naiteks aeg, koht, tegija. Kaimas on ka projekt, mille kaigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share'i lehele, ^[21] praeguseks on lisatud sinna tekstid "1001 lastemangu aastast 1935". ^[22]

Kivike [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige kesksem andmebaas EKMis on failirepositoorium Kivike , kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda EKMi materjalidega ja teha paringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja oppetoo eesmarkidel kasutamiseks. ^[23] 2020. aasta martsi seisuga oli Kivikeses 335668 sailikut (34 TB), tapsema ulevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel. ^[24]

Direktorid ^[5] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1940?1945 oli Mart Lepik riikliku kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 ? 19. veebruar 1945).
• 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise jarel ajutiseks direktori kohusetaitjaks Richard Viidalepp (1. juuli 1945).
• 1945?1951 juhtis kirjandusmuuseumi Alice Habermann (15. september 1945 ? 22. veebruar 1951).
• 1951?1952. aastail tehti katse liita kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ning direktor oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias (22. veebruar 1951 ? 1. august 1952).
• 1952?1954 oli direktor Salme Lohmus (1. august 1952 ? 3. marts 1954).
• 1954?1989 oli direktor Eduard Ertis (24. veebruar 1954 ? 20. detsember 1989).
• 1990?1993 oli direktor Peeter Olesk (20. detsember 1989 ? 1993).
• 1993?1995 taitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus (oktoober 1993 ? marts 1995).
• 1995?2005 oli kaks ametiaega jarjest direktor Krista Aru .
• 2005?2015 oli samuti kaks ametiaega jarjest direktor Janika Kronberg (1. juuni 2005 ? 30. juuni 2015).
• 2015?2020 oli direktor Urmas Sutrop (1. juuli 2015 ? 30. juuni 2020).
• 2020. aasta 1. juulist oli direktori ulesannetes Martin Eessalu .
• 2021. aasta 1. juunil sai direktoriks Tonis Lukas .
• 2022. aasta 18. juulist oli direktori ulesannetes Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus .
• 2023. aasta 1. jaanuarist on direktor Piret Voolaid . ^[25]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Aru, Krista. Mitte ainult muuseum: Eesti Kirjandusmuuseum , Kultuurileht, 19. mai 1995, lk 2 (vaadatud 12.05.2023)
• Aru, Krista. Kirjandusmuuseumi maja ja selle elanikud , Tartu: Postimees, 26. november 1997, lk 5 (vaadatud 12.05.2023)
• Aru, Krista. Roosakaspunane Kirjandusmuuseum , Postimees, 18. detsember 1996, lk 21 (vaadatud 12.05.2023)
• Aru, Krista. Kirjandusmuuseum ongi koike: arhiiv, uurimisasutus ja muuseum , Eesti Teaduste Akadeemia. Tagasivaade. Tallinn, 1996, lk 80?83 (vaadatud 12.05.2023)
• Aru, Krista. Krista Aru: kuigi arhiivid on ponevad, vajab Kirjandusmuuseum sidet ka kaasaja kultuurieluga , Hommikuleht, 4. aprill 1995, lk 18 (vaadatud 12.05.2023)
• Hinrikus, Rutt. Mis on Kirjandusmuuseum? , Videvik, 19. mai 1995, lk 4?5 (vaadatud 12.05.2023)
• Kiipus, Merike; Heino Raim. "Arhiivraamatukogu kui eesti trukiste arhiiv" , Tuna (2000) nr 2, lk 73?77 (vaadatud 15.09.2022)
• Kiipus, Merike. 2009, " Varamu lummuses: Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 ", Tartu: ≪Eesti Kirjandusmuuseum≫
• Langovit?, Peeter. "Kirjandusmuuseum hakkab raamatuid digitaliseerima" Postimees, 19. aprill 2010 (vaadatud 14.09.2022)
• Larm, Pille-Riin. "Eesel elevanti alla ei neela Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipohine rahastus" , Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 (vaadatud 12.05.2023)
• Pilv, Aare. "Kas tunned maad?" , Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 (vaadatud 12.05.2023)
• Sarv, Mari; Liisi Laineste. E-Eesti humanitaarteadustes. Digitaalhumanitaaria kaekaik ja valjavaated , Sirp, nr 40, 7. oktoober 2016 (vaadatud 12.05.2023)
• Virro, Keiu. Kirjandusmuuseum. Kummituslood ja paris elu , Eesti Paevaleht, 10. oktoober 2016 (vaadatud 12.05.2023)
• Voolaid, Piret. "Eesti Kirjandusmuuseum: teaduselt haridusele" , Opetajate Leht, nr 27, 11. september 2015 (vaadatud 12.05.2023)
• Palametsa pajatused 96. "Keilast Kirjandusmuuseumi kartoteegikastides" , Keila Leht, nr 4, 27. jaanuar 2017 (vaadatud 12.05.2023)
• Antik, Richard. Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu : mit einem Referat : Die Estnische Archivbibliothek. Tartus : Eesti Rahva Muuseum, 1931, lk 41 (Eesti Rahva Muuseumi valjaanne; nr 32)
• "Juurtega sajandite mullas: kogumik Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi 50. aastapaevaks", Eesti Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum; toimetaja M. Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 191.
• "Estonian Folklore Archives / Estonian Folklore Archives"; compiled by Anu Korb, Janika Oras, Ulo Tedre. Tartu: Estonian Folklore Archives, 1995, lk 31.
• "Эстонский фольклорный архив / Эстонский литературный музей"; редактор и предисловие: Эда Калмре. Тарту: Эстонский литературный музей, 1996, lk 75.
• "Kogumisest uurimiseni: artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapaevaks", koostanud Mall Hiiemae; toimetanud Mall Hiiemae, Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 311 (Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused; 20)
• "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapaevaks", koostanud Piret Noorhani; toimetanud Tiina Saluvere. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 319 (EKLA toid kirjandusest ja kultuuriloost, 2)
• "Kirjandusparand kultuuriloos: artikleid ja uurimusi 2008?2014: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapaevaks", koostanud Marin Laak, Sirje Olesk; toimetanud Kanni Labi. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. (EKLA toid kirjandusest ja kultuuriloost , 7)

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Kirjandusmuuseum

• Eesti Kirjandusmuuseumi koduleht
• EKM-i vanemteadur Risto Jarv raagib raamatust "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist" KirjastusVarrak, YouTube