Doping
on
spordis
reeglitevastane vahend, mida kasutatakse voistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus
ausa mangu
pohimottega, kuna seab voistleja konkurentidega vorreldes eelisolukorda.
Doping voib olla
keemiline aine
(sagedamini
anaboolne steroid
vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille
kontsentratsioon
sportlase organismis ei tohi uletada teatud piiri. Dopingainete nimekirja voivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained.
Veredoping
on sportlase vere
hemoglobiinisisalduse
suurendamine
vereulekande
teel, kui seda ei tehta ravieesmargil.
Geenidoping
on
geenmanipulatsioon
, mille tottu on sportlasel paremini arenenud lihased voi muud elundid. Geenidoping voib olla ka kaasasundinud
genoommutatsioon
.
Sona "doping" ilmus esimest korda toenaoliselt
1889
. aastal uhes inglise sonastikus. Terminiga nimetati
oopiumi
ja teiste
uimastite
segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Paljud arvavad, et sona on inglise paritolu; tegelikult see paris nii pole.
Sona "doping" tuleneb sonast "dop", mis kuulub uhte
Kagu-Aafrika
dialekti. Nii nimetasid selle
suguharu
liikmed uimastavat jooki, mida tarvitati stimulaatorina
kombetalituste
ja
tantsude
ajal.
Tunduvalt hiljem hakati nii nimetama iga
stimulaatorit
, mida kasutati hobuste ja koerte ergutamiseks.
Tanapaeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja see pole juhuslik. Sageli pole see tingitud mitte sportlase soovist iga hinna eest voita, vaid voidu majanduslikust hadavajalikkusest, millest soltub riigi maine ja/voi sportlase olevik ja tulevik.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Doping
|
