Cyrillus Kreek

Cyrillus Kreek
Cyrillus Kreek
	Cyrillus Kreek 1910. aastatel
Sundinud	3. detsember 1889 ; Vonnu (Ridala) , Venemaa Keisririik
Surnud	26. marts 1962 ; Haapsalu , Eesti NSV
Stiilid	klassikaline muusika , rahvusromantism
Elukutse	helilooja , dirigent , muusikapedagoog

Cyrillus Kreek (ristinimi Karl Ustav Kreek ; 3. detsember 1889 Saanika kula, Vonnu (Ridala) vald ? 26. marts 1962 Haapsalu ) oli eesti helilooja , dirigent ja muusikapedagoog .

Ta oli uks paremaid rahvalaulude tundjaid ^[
viide?
] ning kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Cyrillus Kreegi lapsepolv moodus Laanemaal . Ta oli Gustav ja Maria Kreegi uheksas laps. Koos kooliopetajast isaga laulsid lapsed mitmehaalselt nii koolides, kus isa opetamas kais, kui ka kodus. 1896. aastal sai isa opetajakoha Vormsil , kus pere elas luhikest aega. Seal ristiti terve pere oigeusku . Nimi Karl Ustav asendati veneparase Kirilliga. Sellest tekkis hilisem kunstnikunimi Cyrillus.

Ema kolis lastega Haapsallu , et voimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimanguga tutvus poiss harmooniumi , klaveri ja oreli abil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimangust , mangis kooli pasunakooris ja linna tuletorjeorkestris . Cyrillus harjutas hoolsalt isa soetatud trombooni , kais klaveritundides ja laulis kohalike seltside koorides.

1908. aastal alustas ta opinguid Peterburi konservatooriumi trombooniklassis, jatkas aastatel 1912?1916 kompositsiooni ja teooria erialal. Opingute kaigus tutvus Kreek Peeter Sudaga , kellest sai tema lahim sober. Neid lahendasid loomingulised huvid, huumorimeel, uhine musitseerimine, teineteisemoistmine ja uksteise abistamine. Nende labikaimine kestis Suda varajase surmani.

Peterburis suurenes Kreegi huvi eesti rahvamuusika vastu. Ta oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Uliopilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. aastal kirjutas ta ules esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena fonograafiga rahvaviise salvestama. Kreek joudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja opilastelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ning eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi . Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek vaga pohjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu sailitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas .

Kreegi muusikalises tegevuses oli oluline koht pedagoogitool. Alates 1917. aastast tootas ta muusikaopetajana, esmalt Rakvere Opetajate Seminaris , seejarel uhe oppeaasta (1920/21) Tartu Korgemas Muusikakoolis ning aastail 1921?1932 Laanemaa Opetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupaevi ja laulupidusid. Tema muusika kolas nii raadios kui ka kontserdisaalides.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Cyrillus Kreek on muusikateoste uldarvult ilmselt uks koige viljakamaid eesti heliloojaid. Tahtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust pohineb eesti rahvaviiside teemade polufoonilistel tootlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4?8-haalseteks omanaolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisuite ja ansamblimuusikat . Eriti hindas ta puhkpilliansambleid . Oma stiilini joudis Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja valjapeetud. Ta kasutas jarjekindlalt polufoonilisi arendusvotteid, ostinatot , kaanonit , imitatsiooni . Sageli korvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Need heliloojad olid esimesed, kes sel maaral tuginesid oma muusikas regivarsilisele rahvaviisile.

Koorimuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kreegi tuntumad rahvaviisidel pohinevad koorilaulud on "Meil aiaaarne tanavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel pohinevad "Mu suda arka ules" ja "Ma tulen taevast ulevalt".

Suurem osa (umbes 1000 laulu) koosneb luhikestest koraali - ja rahvaviiside seadetest.
Vaiksema osa moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida voiks isegi koori sumfooniateks nimetada.
- "Requiem c-moll" ? Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, algselt eestikeelse tekstiga.
- "Taaveti laulud" ? Vanast Testamendist parit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi korgel tasemel vaimuliku loomingu hulka.
Kantaat "Kalevipoeg noiakoopas"
Humoristlikud laulud, naiteks "Hindu kotipoisid", "Ma kondisin vainul", "Kannel".
Ule 600 vaimuliku laulu
Ilmalikud koorilaulud, naiteks populaarsed segakoorilaulud "Nommelill", "Hallilaul", "Talvine ohtu".
"Kuus laulu Hiiumaalt" ? suit meeskoorile