Siddh?rtha Gautama

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Buddha )
  See artikkel raagib budismi rajajast. Uldmoiste "buddha" kohta vaata artiklit Buda .
Osa artiklitest teemal
Budism

Siddh?rtha Gautama ( paali keeles Siddhattha Gotama ); ka Gautama Buddha , ?akjamuni Buddha voi ka lihtsalt Buddha oli vaimne opetaja muistses Indias u 5.-4. sajandil eKr, budismi rajaja.

Nimed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema parisnimi oli Siddh?rtha ja suguvosanimi Gautama .

??kjamuni ehk ‘?aakja tark’ (sanskriti keeles ??kyamuni ; paali keeles sakkamuni ; tiibeti keeles sh? kya thub pa ; hiina keeles 釋迦牟尼 shijiamouni ; jaapani keeles shakamuni ) ja Buddha ehk ‘virgunu’(sanskriti ja paali keeles; tiibeti keeles sangs rgyas ; hiina keeles 佛 fo ; jaapani keeles butsu ) on budismi rajaja sagedamini esinevad tiitlid.

Budistlikes tekstides kasutatakse temast raakides ja tema poole poordudes sageli mitmesuguseid epiteete nagu bhagavat, huveslainu, voitja jt. Buddha ise kasutas enda kohta enamasti moistet nondalainu ( tath?gata ).

Eluaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Theravaada traditsiooni jargi olid tema eluaastad 624?544 eKr, enamiku tanapaeva teadlaste arvates 566?486 voi 563?483 eKr; koige uuemate uurimuste kohaselt arvatakse, et tema surma-aasta jai 411. ja 400. aasta vahele eKr. [1] Teiste allikate kohaselt olid theravaada traditsioonis tema eluaastad 623?543 eKr [2] . Palju aastaid peeti suuresti tanu theravaada koolkonna mojukusele laane opetlaste seas Buddha sunniajaks vanade Sri Lanka kroonikate pohjal aastat 563 eKr; teine, Indiast parit traditsioon, paigutab selle aga rohkem kui sajandi vorra hilisemaks, aastasse 450 eKr. Uuemad uurimused peavad koige toenaolisemaks aastat 485 eKr. [3]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sund ja noorus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Legendi jargi sundis ta Lumbin? metsasalus ja tema ema suri varsti peale sunnitust. Isa kasvatas teda maailmast eraldatuna, kuna soovis, et ta ei naeks maailma viletsust. Ennustuse kohaselt pidi Siddh?rthast saama suurmees, kas valitseja voi opetaja. Isa soovis esimest. Siddh?rtha abiellus oma noo Ja?odhar?ga ja neil sundis poeg R?hula . Kuid Siddh?rthal onnestus siiski naha maailma pahupoolt ? haigust, vanadust ja surma ? ning ta loobus monusast elust.

Opingud ja otsingud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tal oli mitmeid opetajaid. ???ra K?l?ma ( sanskritiparaselt ?r??a K?l?ma) juhendamisel oppis ta mediteerimisel joudma "mitte-millegi valda" ehk "seisundisse ilma tunnusteta" (?kincann?yatana, akincany?yatana) , [4] [5] [6] , mis vastab kolmandale kehatule jh?nale ja tal paluti jaada sinna opetajaks. Gautama aga pidas seda veel ebapiisavaks ja laks teise opetaja juurde. Uddaka R?maputta (sanskritiparaselt Udraka R?maputra) juhendamisel joudis ta "ei taju ega mittetaju valda" ehk "seisundisse valjaspool motlemist ja mittemotlemist" (n’evasann? n’?sann?yatana , sanskriti keeles naivasa?jn?n?sa?jn?yatana ), [7] mis vastab neljandale kehatule jh?nale ja tal paluti jalle jaada sinna opetajaks, kuid taas ei pidanud Gautama seda veel piisavaks. [8]

Seejarel praktiseeris Gautama koos randavate askeetidega mitmesuguseid paastumise, hingamise ja meeleliikumiste jalgimise tehnikaid ning joudis lopuks aarmise kehalise kurnatuseni. Nahes liigse enesepiinamise mottetust, loobus ta sellest ja vottis vastu piimas keedetud riisi. Seda pidasid tema kaaslased aga norkuse ilminguks ning jatsid ta maha. [9]

Virgumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

See episood Gautama Buddha eluloos on suuresti mutologiseeritud ning sisaldab ohtralt legende, moistujutte, allegooriaid jmt. Ehkki Virgumine voi nirvaana ehk sansaarast vabanemine on budismis koige olulisem siht ja ulim saavutus, ei ole seda voimalik sonadega kirjeldada.

Olles jaanud taielikku uksindusse, istus Siddhartha Gautama 35-aastaselt Bodhgay? linna lahedal viigipuu alla ja andis tootuse sealt mitte enne tousta, kuni on joudnud taieliku virgumiseni ( samm?sambodhi ).

Bh?mispar?a mudra . Buddha ??kjamuni skulptuur. India, u 850.

Tema umber kogunesid nahtamatult jumalad, deevad ja brahmad paljudest maailmadest , sest nais toimuvat midagi olulist. Aga saabus ka ihade valla valitseja M?ra valgel elevandil koos oma vagedega, et virgumist takistada , kuid Siddhartha Gautama ei lasknud ennast segada. Siis saatis M?ra teda ahvatlema oma tutred, kuid Siddhartha Gautama jai ikka oma tootuse juurde. [10] Nuud ilmus M?ra juba ise tema ette ja kusis, mis oigus on tal jouda virgumiseni. Vastuseks puudutas Siddhartha Gautama oma parema kae sormega maad ( Bh?mispar?a mudra ), misjarel ilmus Maajumalanna , kes hakkas oma juustest vett valja vaanama. See oli koik see vesi, mida Siddhartha oli oma eelmistes eludes heatahtlikult ohverdades Maale kahjanud. Ja seda vett oli nii palju, et see uputas ja uhas minema need kiusajad ja kogu armee, kes koik olid tulnud tema virgumist takistama. [11]

Nuud, juba budana ehk virgununa, nagi ta nelja oilsat tode , kaheksaosalist teed , soltuvuslikku tekkimist jpm. Ta moistis kannatust ja selle lakkamist, vabanes sansaarast ja saavutas nirvaana . [12] Ta istus puha viigipuu all seitse paeva (voi seitse nadalat) ja kui tousis torm, siis ilmus suur madu Mucalinda , kes varjas teda vihma ja tormi eest.

Ometi polnud ta kindel, kas nende saavutustega saab midagi ette votta. Ta ei uskunud, et tema opetusest voiks uldse keegi aru saada, seda vastu votta voi jargida. Toepoolest, on budasid , kes opetavad, aga on ka neid, kes seda ei tee, nagu pratjekabuddhad . Kas poleks oigem taanduda uksindusse ja vaikida, motles Buddha. Kui aga Brahma Sahampati seda oma ?uddh?v?sa maailmast markas, laskus ta alla ning veenis Buddhat siiski opetama hakkama. [13] [14]

Sangha ja opetuse levik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esialgu motles Buddha sellest raakida oma opetajale ???ra K?l?ma'le (sanskritiparaselt ?r??a K?l?ma), kuid selgus, et too suri just nadal tagasi. Seejarel motles ta oma jargmisele opetajale, Uddaka R?maputta'le (sanskritiparaselt Udraka R?maputra), kuid ka too oli just eelmisel paeval surnud. Nonda ei jaanud tal muud ule, kui otsida ules oma kaaslased, kes olid ta maha jatnud. Neil oli olnud plaan minna S?rn?thi V?r?nas? lahedal ning Buddha lootis nendega seal kohtuda.

See oli mitmepaevane, umbes 240 km pikkune teekond. Selle kaigus kohtus ta uhe teise randuriga nimega ?j?vika Upaka ning koneles talle oma virgumisest, kuid too ei saanud sellest aru ja laks oma teed.

Kui Gautama kohale joudis, siis ei pidanud ka tema endised kaaslased temast esialgu eriti lugu ega saanud aru, nagu oleks ta midagi saavutanud. [15]

Siis andis Buddha neile S?rn?thi hirvepargis oma esimese opetuse. Seda tuntakse kui Seadmuseratta kaimapanemine ( Dhammacakkappavattana Sutta,  SN 56.11). Selle tulemusena virgus uks tema viiest kaaslasest, Ko??anna, kellest sai esimene arhat ja bhikkhu . Viis paeva hiljem andis Buddha sealsamas oma teise opetuse, Isetuse opetus , mille tulemusena virgusid ka koik teised tema kaaslased. Moned kuud hiljem andis Buddha Gayasisa mael, Gaya lahedal, ligi tuhandele kuulajale oma kolmanda opetuse, mis on tuntud kui Tulejutlus .

Seejarel andis ta opetusi umbes nelikummend aastat, rannates ringi Gangese orus, pohiliselt tanapaeva Bihari osariigi aladel.

Siddhattha Gotama suri ehk vaibus parinirvaanasse Ku?inagaris 80-aastaselt. Endale jareltulijat ta ei valinud, vaid soovitas juhinduda opetusest ehk Seadmusest ( paali keeles dhamma , sanskriti keeles dharma ).

Tema jargijatest kujunes kogudus ehk sangha , mille liikmed talletasid tema opetuse.

Opetus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Budism

Buddha on korduvalt utelnud, et ta opetab vaid rahulolematuse lopetamist ( dukkha nirodha ). [16]

Kannatuse ehk rahulolematuse ( dukkha ) pohjuseks on kiindumine illusoorsesse endasse . Kannatusest vabanemiseks on kaheksaosaline tee .

Buddha on korduvalt soovitanud ka kriitilist motlemist ja kahtlemist.

  Pikemalt artiklis Kalama Sutta

Parimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esialgu levisid Buddha opetused vaid suulise parimuse teel, uksnes sanghas , puhendunute seas, sona-sonaliselt retsiteerides , edasi antuna vastavas kontekstis opetajatelt opilastele, hoides nonda alal elavat parimust ja valistades vooraid voi meelevaldseid tolgendusi. [17]

Tekstikogumikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tipi?aka ( sanskritiparaselt Tripi?aka) on Buddha opetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist". Paalikeelne nimetus Tipi?aka viitab tavaliselt paali kaanonile, mis on ainus tervikuna sailinud tekstikogumik varajase budismi ajast klassikalises india keeles ning seda peetakse uldiselt ka koige autentsemaks Buddha opetuse kogumikuks. Theravaada budismis on see ainus puhakiri. Esimene Tipitaka trukivaljaanne koosneb 38 koitest ja see anti valja 1900 . aastal Birmas .

Mahajaana suutrad on mahajaana budismi puhakirjad , mis ei kuulu Tipi?aka 'sse. Suutrate tegelasteks on enamasti Siddh?rtha Gautama, tema inimsoost jargijad ja bodhisattvad . Vorreldes Tipi?aka suutratega on mahajaana suutrad tunduvalt mahukamad. Mahajaana suutrad ilmusid alates 1. sajandist eKr kuni vahemalt kuuenda sajandini. Tanapaevani on sailinud umbes 600 mahajaana suutrat.

Tiibeti kaanon on uldnimetus tiibeti budismi puhakirjade kohta, mis sisaldab lisaks varajase budismi (peamiselt sarvastivaada ) tekstide ja mahajaana suutrate tolgetele tiibeti keelde ka vad?rajaana tantristlikke tekste. Tiibeti kaanon pandi kokku 7.-13. sajandil.

Kasitlusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tipitaka Khuddaka-nik?ya alajaotus ≪Sunnilood≫ ehk d?aatakad ( j?taka ) koosneb 547 loost ??kjamuni eelmistest eludest, mil ta bodhisattvana haid tegusid tehes kogus palvimusi.

Tipitaka varasemates tekstides mainitakse kuut budat, kes on ilmunud enne Gautamat, [18] hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekummet nelja [19] . Tipitakas on mainitud ka tulevast budat Maitrejat .

Vad?rajaanas on ??kjamuni buda Amit?bha maine ilming.

Hinduismis ja sikhismis on Buddha jumal Vi?nu kehastus. [20] [21]

Monedes varajastes budistlikes-taoistlikes tekstides on peetud Buddhat Laozi kehastuseks. [22]

Baha'i usu kohaselt oli Buddha uks jumalikke opetajaid.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Ida motteloo leksikon : ??kjamuni. [1]
  2. ↑ Narada 1988, The Buddha and His Teaching, BMS, Malaysia, lk 1.
  3. ↑ Skilton A., 2012, Budismi luhiajalugu, Koolibri, Tallinn.
  4. ↑ Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.
  5. ↑ MN 26
  6. ↑ Schumann, Hans Wolfgang (2003), The Historical Buddha: The Times, Life, and Teachings of the Founder of Buddhism, Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-1817-0
  7. ↑ Ariyapariyesana Sutta, MN 26. [2]
  8. ↑ Narada (1992), A Manual of Buddhism, Buddha Educational Foundation, ISBN 978-967-9920-58-1
  9. ↑ Mah?saccaka-sutta ( MN 36)
  10. ↑ Trainor, Kevin (2004). Buddhism: The Illustrated Guide. Oxford University Press. p. 34. ISBN 9780195173987 .
  11. ↑ SN 4.25, KN Suttanip?ta 835 jm.
  12. ↑ N??amoli Bhikkhu (1992), The Life of the Buddha: According to the Pali Canon, Buddhist Publication Society
  13. ↑ "Proclamation of Good News by Brahma Sahampati" . Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2021 . Vaadatud 22. septembril 2021 .
  14. ↑ Robert E. Buswell Jr.; Donald S. Lopez Jr. (2013). The Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton University Press. pp. 141?142. ISBN 978-1-4008-4805-8 .
  15. ↑ Ariyapariyesana Sutta (MN 26)
  16. ↑ MN 22:37, MN 63, SN 22:86, SN 56:31 jm.
  17. ↑ Rupert Gethin. Budismi alused. Tolkinud Lauri Liiders. Tartu Ulikooli kirjastus, 2021, lk 66. ISBN 9789949035472 .
  18. ↑ T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.
  19. ↑ D?pankara, Kondanna, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadass?, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Suj?ta, Piyadass?, Atthadass?, Dhammadass?, Siddhattha, Tissa, Phussa
  20. ↑ Nagendra, Kumar Singh (1997). "Buddha as depicted in the Pur??as". Encyclopaedia of Hinduism. 7. Anmol Publications. pp. 260?275. ISBN 978-81-7488-168-7 .
  21. ↑ "Chaubis Avtar". www.info-sikh.com.
  22. ↑ Twitchett, Denis, ed. (1986), The Cambridge History of China, 1. The Ch'in and Han Empires, 221 BC ? AD 220, Cambridge University Press, ISBN 978-0-521-24327-8

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gethin, Rupert. Budismi alused. Tolkinud Lauri Liiders. Tartu Ulikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472 .

Skilton A., 2012, Budismi luhiajalugu, Koolibri, Tallinn.

Pildigalerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Ida motteloo leksikoni " materjale.
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Siddh?rtha_Gautama&oldid=6627679 "