Boriss Izmailovit? Sreznevski
(
31. marts
(19. marts
vkj
)
1857
Peterburi
?
24. marts
1934
Kiiev
) oli vene meteoroloog,
Tartu ulikooli
fuusilise geograafia
ja
meteoroloogia
professor.
Boriss Sreznevski sundis Peterburis maailmakuulsa slavisti akadeemik
Izmail Sreznevski
perekonnas. Ta oppis
Peterburi ulikooli
fuusika-matemaatikateaduskonnas, parast taiendas ennast
Berliini
,
Pariisi
,
Heidelbergi
ja teistes
Laane-Euroopa
ulikoolides.
Aastatel
1882
?
1892
tootas Boriss Sreznevski Fuusika Peaobservatooriumi meremeteoroloogia osakonnas, 1892?
1894
Moskva ulikoolis
eradotsendina.
Alates
1893
. aastast oli ta
Tartu ulikooli audoktor
.
[1]
Aastal
1894
kutsuti ta toole Tartu ulikooli, kus ta luges fuusikalise geograafia ja meteoroloogia kursusi ning oli geograafia ja meteoroloogia kateedri juhataja. Aastatel 1894?1918 oli Sreznevski ka
Tartu ulikooli meteoroloogiaobservatooriumi
direktor.
Aastal
1918
oli Sreznevski
Eesti Looduseuurijate Seltsi
president. Samal aastal evakueerus ta
Vorone?i
. Alates
1919
. aastast tootas ta
Kiievis
ja oli Kiievi meteoroloogiaobservatooriumi direktor.
Lingtermomeetri
leiutamise eest sai Sreznevski
1900. aasta Pariisi maailmanaitusel
hobemedali.
Oma sunoptiliste uurimuste "Ilmastikuulevaated" eest Fuusika Peaobservatooriumis sai Sreznevski
Lomonossovi preemia
.
Sreznevski toi meteoroloogiasse
kulmalaine
moiste. Sunoptika arendamise eest sai ta Vene Geograafiauhingu vaikese kuldmedali.
Ta valiti Kiievis
Ukraina Teaduste Akadeemia
akadeemikuks.