Boeing B-52 Stratofortress

Allikas: Vikipeedia
Modifitseeritud B-52 korbe kohal

Boeing B-52 Stratofortress (eesti keeles 'stratosfaarikindlus') on USAF -i kaheksamootoriline strateegiline reaktiivpommituslennuk . Esmalend toimus 15. aprillil 1952 . Kokku ehitati B-52 lennukeid 744, viimane B-52H valjus tehasest 26. oktoobril 1962 . B-52 on olnud Ameerika Uhendriikide Ohujoudude (USAF) relvastuses alates 1955. aastast. 2012. aastal oli 85 B-52 kasutuses ja uheksa varus.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

YB-52 prototuup

1947. aasta septembris vajas siis juba eraldiseisev Ameerika Uhendriikide Sojavae Lennuvagi (USAAF) jarjest rohkem sellist lennukit, millega oleks voimalik ahvardava ohu korral mistahes rundajale vajadusel aatomipomm heita. Kindlalt olid maaratletud tulevase tuumapommituslennuki tahtsamad nouded ? lennukiirus ja -korgus. Samas oli tahtis ka lennukaugus, mida peeti voimalikuks suurendada lennu ajal ohus tankimisega. Lennukauguse noudeks sai 13 000 km keskmisel kiirusel 885 km/h. Kiiruse nouet hiljem detsembris kull alandati 805 km-ni tunnis, kuid Boeingu varskeima lennuki projekt jai sellestki noudest arvestuste jargi 75 km/h aeglasemaks.

USAAF-i juhtkond informeeris 1948. aasta martsis Boeingu firmat, et varasem leping, mis nagi ette kahe prototuuplennuki XB-52 ehitamist ja katsetamist maksumusega 30 miljonit dollarit, kehtib. Alates jaanuarist 1948 oli mudel 464-35 Boeingu uusim projekt, nelja turbopropellermootoriga lennuk, mille pikkus oli 40 m, noolja tiiva ulatus 56 m, kaal 127 tonni. Mootorite voimsuse paremaks arakasutamiseks oli projektis ette nahtud igale mootorile rakendada kaks tandemasetusega vastas-suunas poorlevat propellerit.

Turbopropellermootoritega projekt 464-35

Boeingu insenerid soitsid 1948. aasta oktoobris Wright-Pattersoni Ohujoudude Baasi Ohio osariiki, kus asus USAAF-i peakorter, et seal oma 464-35 projekti esitleda. Selleks ajaks oli ka projekti makett 1:1-le peaaegu loplikult valminud.

Sojavae juhtkond ullatas Boeingu konstruktoreid taiesti uue noudmisega, varustada lennuk turboreaktiivmootoritega. Selleks ajaks oli USAAF-i tellimusel arendatud piisavalt voimas Pratt & Whitney turboreaktiivmootor J57. Seni lennuvaes kasutusel olnud turbopropellermootoreid, mis ei taganud ei soovitud kiirusi ega andnud kindlust tulevikus suurenevate nouete suhtes, pidas USAAF nuud ainult uleminekulahenduseks.

Kaasaegsete meenutusel tootasid Daytoni lahedale hotelli majutatud Boeingu-inimesed Daytonist ara soitmata terve nadalavahetuse oma hotellitoas pommituslennuki uue projekti kallal. Seejuures kombineerisid nad B-52 eelkaija, keskmise raskusklassi reaktiivpommituslennuki B-47 Stratojeti juba proovitud projekti eesrindlikke lahendusi. Jargnenud esmaspaeval esitlesid Boeingu insenerid uuendatud projekti 464-49 ohujoudude esindajatele.

Peamiseks uuenduseks olid suurematele kiirustele optimeeritud kandepind, mis oma 56 m ulatuse juures oli margatavalt nooljam, tervelt - 35°, olles samas ohem kui varasematel Boeingu projektidel. Tiiva-alusele neljale puloonile oli paarikaupa riputatud kokku kaheksa reaktiivmootorit J57, iga mootor omas gondlis . Mootorigondlite sellise asetusega toimis kogu kandepind aerodunaamiliselt tohusamalt, ka mootori voimaliku tulekahju korral jai oht tiivas paiknevatele kutusepaakidele ruumilise vahemaa tottu vaiksemaks, samas sai mootoreid hooldada ja vahetada tulevikus uuemate vastu lihtsamalt.

150-tonnise kaalu juures tootas 464-49 ideaaljuhul arendada kiirust 920 km/h ning lennu-ulatuse 12 800 km, kiirusel 835 km/h.

B-52 telik oli paigutatud kere alla, sest tiib oli sissetommatud teliku mahutamiseks liiga ohuke. Kuna B-52 ohuke tiib oli kullaltki painduv, tuli tais kutusepaakidega lennuvaljal ruleerimise voimaldamiseks tiiva tippudesse paigutada taiendavad tugirattad.

Parast Teist maailmasoda , 1940. aastate teisel poolel, lekkis rohkesti USA tundlikku sojalist teavet Noukogude Liitu . Ka Boeingu 1948. aasta viimase projekti 464-35 kontseptsioon oli Noukogude Liidu luurele teatavaks saanud, kuid Boeingu-inimeste plaanimatult ootamatu kiire tookas nadalavahetus hotellitoas viskas Noukogude Liidu eriteenistusele ajaloolise vembu. Sarnase (mudel 464-35) kontseptsiooniga strateegiline pommituslennuk Tu-20 / Tu-95 (esmalend novembris 1952) loodigi Noukogude Liidus Tupolevi buroos.

Boeing YB-52 suuremate probleemideta kulgenud esmalend toimus 15. aprillil 1952. Vaid kolm paeva hiljem toimus konkurentlennuki Convair YB-60 esmalend. YB-60 arendus lopetati, sest selle lennuki lennuomadused ja potentsiaal olid B-52-st kehvemad. Uheks oluliseks Boeingu meeskonna edu pandiks konkurentide ees oli B-52 uuenduslikult ohuke tiivaprofiil.

B-52 tehniline kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

B-52 Afganistani kohal (2006)

Kere [ muuda | muuda lahteteksti ]

Taismetall-koorikehitusviisiga n-o kaunkere ehk monokokk-kere. Survestatava (hermeetilise) kabiiniga. Kabiini ulemisel tasandil asuvad piloot, teine piloot, pardalaskur, elektroonilise kaitse operaator ? istmete katapultimisega ules. Kabiini alumisel tasandil paiknevad kaks pommisihturit-navigaatorit ? istmete katapultimisega alla. Kere tagumises otsas asub avatavasse kambrisse pakitud maandumisrajal vajalik pidurduslangevari, pindalaga 13,5 m².

Tiib [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabaltkandev, ula-asetusega, taismetallkonstruktsioon. Noolsus 35°, V-kuju negatiivne. Spoilerid tiiva ulapinnal, mis asummeetriliselt toimivad kaldtuuridena, summeetriliselt piduriklappidena. Allapoole valja nihkuvad tagatiivad (maandumisklapid).

Saba [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Stabilisaator: vabaltkandev, nooljas, tavalise ehitusviisiga taismetallkonstruktsioon, korgustuuriga.
  • Kiil: taismetallkonstruktsioon, poordetuuriga.

Telik [ muuda | muuda lahteteksti ]

B-52 telik

Lennu ajaks sissetommatav. Neli tugisammast paarisratastega vankritel. Kaks hudrauliliselt juhitavat (pooratavat) korvuti paiknevat tugisammast asuvad pommi?ahti ees kere all ning kaks pommi?ahti taga kere all. Nelja teliku koiki vankreid saab kulgtuulega maandumise korral uheaegselt vajaliku nurga vorra fikseeritult poorata (nurga all kuni 20°). Tiiva tippude lahedal paikneb taiendav tugiratas, mis tombub lennu ajaks lisagondlisse.

B-52 kaotused otseses sojategevuses [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohja-Vietnami kohal kaotati maapealsete ohutorjerelvade tules 10, Laose ja Tai kohal kaotati 5 vigastatult ning uhe B-52 tulistas Hanoi kohal alla Pohja-Vietnami lendur havituslennukil MiG-21 MF ? kokku 16 Stratofortressi.

B-52H lennutehnilised andmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

B-52 kolmvaade
  • Tiivaulatus: 56,4 m
  • Pikkus: 48,6 m
  • Korgus (kiiluga): 12.4 m
  • Tiiva pindala: 371 m²
  • Tiiva kulgsuhe: 8,6
  • Tiiva noolsus: 35°
  • Tiiva V-kuju: negatiivne
  • Tuhikaal: 83,3 tonni
  • Suurim last: 120 tonni
  • Suurim relvastuse kaal: 31,5 tonni
  • Suurim kaal ohkutousmisel: 220 tonni
  • Tiiva pinnakoormus: 586 kg/m²
  • Suurim kiirus: 1047 km/h
  • Lennulagi: 15 000 m
  • Lennukaugus (taispaakidega): 16 200 km
  • Mootorid: 8 x 75,6 kN, TF33-P-3, turboventilaator
  • Meeskond: 5
M61 Vulkan

Relvastus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks kaugjuhitav kuueraudne Gatling tuupi 20 mm automaatkahur M61 Vulcan kere tagumises tipus ja 4 12,7 mm kuulipildujat. Maksimaalne relvakoorem (B61 voi B83 tuumapommid , pommid, miinid, juhitavad raketid AGM-69A SRAM-A, tiibraketid AGM-86B/AGM-86C ja AGM-129A, lohkepeadega robotlennukid jne) pommi?ahtis 31,5 tonni.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]