Bljuma Wulfovna Zeigarnik
(Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupolvenimi
Gerstein
;
9. november
1901
Prienai
?
24. veebruar
1988
Moskva
) oli Saksa ja hiljem
Noukogude Liidu
patopsuhholoog
.
Ta oli tegev Berliini eksperimentaalpsuhholoogia koolis, kus oli
Kurt Lewini
opilane; parast emigreerumist Noukogude Liitu kuulus
Lev Vogotski
kaastooliste ringi. Zeigarnik oli sojajargse Noukogude Liidu eksperimentaalse psuhhopatoloogia rajaja. Ta avastas Zeigarniku efekti, mis luhidalt tahendab, et lopetamata asjad pusivad paremini malus.
Ta sundis
Prienais
Leedus juudi paritolu perekonnas. Ta oli pere ainus laps. Tema isa Volf Gerstein pidas samas linnas poodi. Zeigarniku vanemad olid haritud ja intelligentsed ning kohalikus kogukonnas hinnatud inimesed. 1916. aastaks labis Bljuma algklassid ning jatkas opinguid tudrukute gumnaasiumis
Minskis
. Tema opingud katkestas haigestumine
meningiiti
. Kuigi haigus ahvardas teda invaliidistada, tuli ta sellest valja ning jatkas eratuutorite abiga oma haridusteed ning lopetas 1918. aastal 7. klassi kuldmedaliga.
Bljuma soovis haridusteed jatkata ja valmistus oppima ulikoolis. Selleks pidi ta aga juurde votma aineid, mida opetati vaid poiste gumnaasiumides. Raamatukogus oppides tutvus ta Albert Zeigarnikuga. Nad abiellusid 1919. aastal. Parast seda suundusid noored Euroopasse oppima. 1922. aastal voeti Bljuma vastu
Berliini Ulikooli
filosoofia osakonda.
Ta lopetas Berliini Ulikooli 1925. aastal, kuid jatkas seal tootamist. 1927. aastal sai ta ka doktorikraadi. Too oli Zeigarniku efektist ja selle juhendaja oli
Kurt Lewin
. Berliinis tootas ta 1931. aastani, siis kolis paar
Moskvasse
ning Zeigarnik tootas koos
Lev Vogotskiga
Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasoja ajal oli ta
Aleksandr Luria
assistent peavigastuste ravimise alal. Ta oli
Moskva Ulikooli
psuhholoogia osakonna ja psuhhopatoloogia seminaride kaasasutaja.
Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.
[1]
Zeigarniku tuntud opilane on
Alla Holmogorova
(
ru
)
.
Zeigarniki efekt
tahendab, et inimesed maletavad lopetamata ulesandeid/tegevusi paremini kui tehtud ja lopetatuid. See voimaldab jareldada, et opilased, kes teevad oppimises pause (tegelevad mone teise ainega, mangivad jne), maletavad materjali paremini, kui need, kes opivad uhes osas.
- saksa keeles
- 1927:
Das Behalten erledigter und unerledigter Handlungen
. Psychologische Forschung 9, 1-85.
- inglise keeles
- 1965:
The pathology of thinking
. New York: Consultants Bureau Enterprises.
- 1972:
Experimental Abnormal Psychology
. New York: Plenum Press.
- 1984:
Kurt Lewin and Soviet psychology
. Journal of Social Issues 40, 193.
- vene keeles
