Rahvusvaheline bioloogilise ohu sumbol
Bioloogilised relvad
ehk
biorelvad
on haigusttekitavad
mikroorganismid
voi nende
murgid
voi
toksiinid
, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse
sojalisel
eesmargil voi
terrorismivahendina
inimeste, loomade voi taimede havitamiseks.
Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sunonuumid. Bioloogilise relvana voidakse kasutada ka naiteks
viirusi
. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik.
Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba
Egiptusest
ja
Vana-Kreekast
. Juba siis pandi tahele, et on haigusi, mis voivad kanduda uhelt inimeselt teisele.
Bioloogiliseks relvaks sobivaid haigustekitajaid hakati valja soeluma ja katsetama eri maades 1950. aastatel. Too oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik valja tootatud ja mone riigi biorelvavarud olid moistusevastaselt suureks paisutatud.
Algelised bioloogilise soja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nahti loomakorjuste ja nakkuste havitavat moju vaenlasele. Kaevude murgitamine oli uheks levinumaks viisiks vaenlase norgestamisel nii paljudes Euroopa sodades kui Ameerika Uhendriikide kodusojas, ulatudes isegi 20. sajandisse. Naiteks 6. sajandil eKr murgitasid assuurlased seenega vaenlase kaeve, et pohjustada nende vagedes deliiriumit. 1346. aastal viskasid Kuldse hordi mongolid enda katku surnud sodalasi ja vange ule Kaffa linna muuride. See on valja toodud uhe pohjusena, miks must surm vois levida Euroopasse.
[1]
Biorelvade kasutamine muutus keerulisemaks 19. sajandil, mil
Robert Kochi
, saksa arstiteadlase
postulaadid
ja mikrobioloogia areng voimaldasid patogeene isoleerida ja toota.
[1]
Vaidetavalt katsetas Saksamaa bioloogilist sabotaa?i salajastel operatsioonidel, kus haigust tekitavate bakteritega (
Bacillus anthracis
e antraks e Siberi katk ja
Pseudomonas pseudomallei
) nakatunud hobuseid ja veiseid veeti Ameerika Uhendriikidesse ning mujale. Samu agente kasutati ka Rumeenia lammaste nakatamiseks, kes olid moeldud Venemaale eksportimiseks. Saksamaa eitas neid ja ka koiki muid biorelva kasutamise vaited.
[1]
1924. aastal ei leidnud Rahvasteliidu alamkomitee kindlaid asitoendeid, et Saksamaa oleks sojas kasutanud biorelvi, kuid sellest hoolimata kehtestati 17. juunil 1925
Genfi protokoll
.
[1]
Saksamaa, Kanada, Ameerika Uhendriigid, Jaapan ja Noukogude Liit alustasid ambitsioonikate bioloogiliste relvade programmidega.
[1]
Koige kaugemale joudis biorelvaprogrammiga ilmselt Jaapan, kes asutas okupeeritud Mand?uurias 1932. aastal uksuse 731.
[2]
Programmi kuulus enam kui 150 ehitist, 5 satelliidilaagrit ja 3000 teadlast.
[1]
Nimetatud uksus kasutas vahemikus 1932?1945 Hiina, USA, Inglise, Austraalia ja Noukogude Liidu sojavange selleks, et katsetada nendel antraksi (
Bacillus anthraci
s), meningiidi tekitaja (
Neisseria meningitidis
), dusenteeria (
Shigella spp
.), koolera- (
Vibrio cholerae
) ja katkubakterite (
Yersinia pestis
) toimet ja kasutamist. Arvestuslikult suri nimetatud haigusetekitajate tottu Ping Fangi keskuses umbes 3000 vangi.
[2]
Bioloogilise relvaga runnati vahemalt uhtteist Hiina linna, nakatades inimesi katkupisikuga nakatunud kirpudega. Nii naiteks pommitas Jaapani armee ohuvagi 1940. aastal Ningbo linna pommidega, mis sisaldasid kirpe, kes kandsid muhkkatku. Selline rundamismeetod ei olnud siiski kuigi efektiivne, sest naiteks 1941 runnakus Changde linna vastu said surmava nakkuse 1700 Jaapani sodurit ja ohvitseri, haigestus ule 10 000 jaapanlase. Olukord, kus "relv" ei suuda valida "oma" ja "vaenlase" vahel, sundis taolised runnakud lopetama.
[2]
Uhendkuningriigis hakkas oma programmi kallal toole Porton Downis, teadlaste tooruhma juhtis seal mikrobioloog Paul Fildes. Riiklikul tasandil juhtis programmi peaminister Winston Churchill ise ning peagi olid valja tootatud antraksi, botulismi, brutselloosi ja tulareemia relvastatud variandid. Selle programmi testimise kaigus nakatati ?otimaal Gruinardi saar jargmiseks 56 aastaks antraksiga. Kuigi Uhendkuningriik neid biorelvi kunagi sojas ei kasutanud, olid nad esimesed, kes suutsid tootada valja surmavate patogeenide relvastatud variandid ning neid toostuslikult toota.
[3]
1942. aastal, parast Ameerika Uhendriikide sotta sisenemist loodi Fort Detrickis USA Marylandi osariigis George W. Mercki juhtimise all biorelvade uurimise programm. Seal loodud bioloogilisi ja keemilisi relvi katsetati Utah's Dugway valjadel, valmis tehti 5000 antraksiga taidetud pommi. Peagi loodi kompleksid antraksi, brutselloosi ja botulismi masstootmiseks vajalikud asutused.
[1]
Teise maailmasoja viimaste kuude jooksul kavatses Jaapan katkuga runnata USA tsiviilisikuid San Diegos California osariigis. Runnaku pidi algama 22. septembril 1945, aga see jai ara, sest Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945.
- 1950?1953 ? Ameerika Uhendriigid laiendasid biorelvade programmi Korea soja ajal uue arenduskeskuse najal, mis asus Pine Bluffi linnas USA Arkansase osariigis.
- 1947 ? Uhendkuningriigis asutati mikrobioloogia uurimiskeskus, mida laiendati 1951.
- 1957 ? Ida-Euroopa pressi teatel kasutas Suurbritannia Omaanis biorelva.
- 1961 ? hiinlased vaitsid, et Ameerika Uhendriigid pohjustasid Hongkongis kooleraepideemia.
- 1964 ? Noukogude ajaleht Pravda vaitis, et USA militaaruksused
Colombias
ja
Boliivias
kasutasid bioloogilisi agente talupoegade vastu.
- 1969 ? Egiptus suudistas "imperialistlikke agressoreid" biorelva kasutamises Lahis-Idas, tapsemini koolera epideemia pohjustamises.
[1]
1925. aastal kirjutati alla lammatavate, murk- voi muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade soja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab kull bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse soja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist.
1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents, kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nouti nende havitamist. Eesti uhines 1993. aastal.
[4]
Vaidetakse, et ratsionaalsed valitsused ega juhid ei kasutaks vaenulikel eesmarkidel mitte kunagi biorelvi. Argument on, et biorelvi ei saa kontrollida, relv voib tekitada hoopis suuremaid kahjusid kasutaja enda vagedes. Naiteks rouged voi moni muu ohu kaudu leviv viirus voib vaga holpsalt levida maailmas mujalegi ning nakatada rundaja enda kodumaad. Selline argument ei pruugi aga bakterite puhul kehtida. Naiteks antraksit saab kergelt kontrollida ning seda voib isegi kuuris luua. FBI hinnangul voib seda valmistada 2500 dollari eest, kasutades vabalt kattesaadavat laboratoorset varustust.
[5]
Kasutades lisaks mikrobioloogilisi meetodeid, voib baktereid vajaduspohiselt modifitseerida, et nad oleksid efektiivsed ainult vaga kitsas keskkonnas, mis erineks rundaja omast.
Ideaalse inimvastase biorelva tunnusteks on suur nakatumisoht, suur murgisus, vaktsiinide puudumine ja efektiivse runnakvektori olemasolu. Relvastatud toimeainete stabiilsus ehk voime sailitada enda murgisus ja nakatuvus pika aja jooksul voib samuti olla kasulik, eriti sojavaelises kasutusvaldkonnas. Ka voetakse arvesse loomislihtsust. Olenevalt kasutajast voib olla tahtis ka relva kontrollitavus.
Tihti ei ole bioloogilise vahendi loomine raske, sest paljusid relvi saab kiiresti, odavalt ja kergelt toota. Pigem on peamisteks probleemiseks selle relvastamine, hoiustamine ja runnakvektori loomine voi avastamine. Naiteks peetakse antraksipisikuid (pornatovepisikuid) efektiivseks vahendiks mitmel pohjusel. Esiteks loob see vastupidavaid spoore, mida on pihustatavalt lihtne levitada. Teiseks ei nakka see inimeselt inimesele, mistottu ei ole sekundaarsed nakatumised voimalikud. Suremuse maar patsientide puhul, kes korrektset ravi ei saa, on 90% voi suurem.
[6]
Haigust saab siiski antibiootikumidega vaos hoida, seetottu ei seda kasutav personal ohus.
Endine USA bioloogilise soja programm kategoriseeris enda relvastatud inimvastaseid bioloogilisi vahendeid surmavateks teguriteks voi ohutuks tegevateks teguriteks.
Ameerika Uhendriigid arendasid pollutaimede vastase voimekuse kulma soja ajal, mis kasutas vaenlase pollumajanduse havitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase pollumajanduse havitamine strateegilisel tasemel voib sojas vahendada Noukogude agressiooni. Arendati valja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli voi pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. Herbitsiidid kategoriseeritakse samuti bio- ja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need tootavad sarnaselt biomurkide ja bioregulaatoritega.
Poletatud maa taktikat
(sojaline vote vastase edasiliikumise ja hoivatud alal pusimise raskendamiseks, havitades koikvoimaliku
eluks
vajaliku) kasutati nii Vietnami sojas
[7]
kui ka Eelami sojas Sri Lankal.
Kui Ameerika Uhendriigid 1969?70 enda vaenuliku bioloogilise soja programmi lopetasid, oli enamik biorelvadest nende arsenalis just taimnakkuste kujul.
Bioloogiline soda voib spetsiaalselt sihtida taimi, et havitada pollusaadusi voi havitada taimestikku. Ameerika Uhendriigid ja Suurbritannia avastasid herbitsiidid teise maailmasoja ajal ning alustasid herbitsiidisoja programmi, mida kasutada Malais ja Vietnamis.
Loomade rundamine on bioloogilise soja ala, mille eesmargiks on havitada loomressurssi. Esimese maailmasoja ajal arreteeriti saksa agendid, kes uritasid sojaloomi nakatada antraksiga. Usuti, et samad agendid olid vastutavad varasemate nakkuspuhangute eest hobuste ja muulade seas. Britid nakatasid teise maailmasoja ajal loomade toitu, et Saksamaa kariloomad ei saaks toituda, aga soota ei kasutatud kunagi. 1952. aastal kasutati Mau ulestousus aafrika piimapoosa murki kariloomade tapmiseks.
1980ndatel oli Noukogude pollumajandusministeerium valja tootanud mitmeid haigusi lehmade, sigade ja kanade vastu. Neid agente sai aerosoolina lennukitest alla pihustada. Programmi nimi oli "Okoloogia".
Sojavaliselt on inimesed meelega levitanud janeste haigust mutsomatoosi Austraalias ja Euroopas, lootuses vahendada sealset janeste populatsiooni. See oli kull edukas, kuid ajutine, sest ellujaajatel tekkis immuunsus ning arvukus taastus.
On tahtis markida, et koiki klassikalisi ja modernseid bioloogiliste relvade organisme saab taimedest ja loomadest, kes on selle haigusega nakatunud. Uks eranditest on rouged. Seega on tahtis avalik tervishoid ja haiguste jalgimine, sest arstid ja veterinaariad on voimelised epideemiate varajastes faasides avastama, kas tegu on bioloogiliste relvade runnakuga.
Naiteks antraksi puhul on vaga toenaoline, et 24?36 tundi parast runnakut tekivad juba vaikesel protsendil inimestest klassikalised antraksimurgituse sumptomid. Uks neist on unikaalselt tuvastatav rinnaku rontgenipildilt, mida riiklike tervishoiususteemide ametnikud on voimelised tuvastama. Uldine nakkuse peiteaeg inimeste puhul on ligikaudu 11?12 paeva. On arvestatud, et ule 80% elanikkonnast, kes on antraksiga nakatunud, saab enne sumptomite tekkimist oigeaegset antibiootikumravi ning tanu sellele saadakse antraksi pohjustatud suremust minimeerida.
Eesti poorab korgendatud tahelepanu strateegiliste kaupadega seotud salakaubanduse ennetamisele ja tokestamisele. Julgeolekuasutused koguvad teavet isikute kohta, kes voivad olla huvitatud keemilise ja bioloogilise materjali salakaubaveost. Analuusitakse strateegiliste kaupade vedusid ja nendega seotud riske. Hinnatakse strateegiliste kaupade veoga tegelevaid ettevotteid ja tokestatakse kaubavahetus embargoriikidega. Tehakse ametkondadevahelisi strateegilise kauba alaseid koolitusi, kus muu hulgas keemia- ja biorelvade tootmiseks vajalikke materjale ja kaupu. Jatkuvad uhisoperatsioonid ja rahvusvaheline koostoo salakaubaveo tokestamiseks.
[8]
NATO mitmeriigilise keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva vastase kaitse pataljoni toetuseks arendavad alliansi relvastusspetsialistid vahendeid keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva avastamiseks, nende relvade vastaseks kaitseks ja nende toimeainete vallandumisest tulenevate ohtudega voitlemiseks. Liitlased on koostanud dokumendid, milles pannakse paika uhine doktriin, kord ja varustuse standardid kaitseks nende relvade eest ja runnakujargseks saaste eemaldamiseks. Allianss on valja tootanud ka veepohise dekontaminaatori, mida NATO liikmesriikides praegu katsetatakse. Tehakse uuringuid, mille eesmark on valja arendada tehnoloogiad nende surmavate ainete kaugavastamiseks. Plaanis on edasi arendada ka sojalisi voimeid, et neid relvi lahinguvaljal kahjutuks teha.
[9]
Tunnused, mis viitavad sellele, et tegemist voib olla bioloogilise runnakuga
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Bioloogilise runnaku puhul voib nakatunute arv olla vaike ja nakatunud voivad olla hajutatud. Jargnevad vihjed voivad olla toesed ka looduslikule haiguste levikuga, kuid bioloogiliste runnakute puhul peaks neile tahelepanu poorama.
[10]
Alati ei pruugi koik vihjed esineda.
- Ebatoenaoline haiguse levik suure suremusega. Looduslikult voib samuti moni haigus laialdaselt levida, kuid kui haiguse algele ei leita looduslikku pohjust, peaks kahtlustama, et tegemist voib olla bioloogilise runnakuga.
- Suurem suremus kui oodati. See tahendab, et bioloogilist agenti on voidud muuta laboris antibiootikumide voi muude ravimite suhtes resistentsemaks.
- Ebatavaline haigus. Paljude haiguste puhul saab oelda, missuguses keskkonnas, mis viisil ja miks haigus levib, kuid kui tegemist on epideemiaga, mis on antud asukoha jaoks ebatavaline, siis voiks kahelda haiguse allika suhtes.
- Haigusel on kindel algpunkt. Runnaku puhul nakatunute hulk suureneb vaga jarsult ning langeb samuti vaga jarsult. Tihti on haiguse peiteaega luhendatud. Haigestunute jargi saab kindlaks teha, kus nakatuti.
- Mitu epideemiat. Mitmes kohas nakatatakse inimesi korraga uhe voi mitme haigusega.
- Kaitstud inimeste hulgas vaiksem haigestumise protsent. Kui samas asukohas, kus paljud on nakatunud ja osad inimesed, kes on majas, kus filtreeritakse ohk, jaavad nakatumata, peaks samuti kahtlema haiguse allikas.
- Surnud loomad. Erinevaid loomi on ajaloos kasutatud, et inimesi haiguste eest hoiatada. Naiteks on linde kasutatud kaevandustes, et avastada kahjulikke gaase. Suur jarsk loomade suremus voib vihjata, et levib haigus, mis voib ka inimesi mojutada.
- Tagurpidi levik. Erinevate
zoonooside
korral levib haigus esmalt loomadele ja seejarel inimestele. Kui inimesed nakatuvad enne voi loomadega samaaegselt, peaks kahtlustama haiguse ebaloomulikku levikut.
- Ebatavaline haiguse ilmnemise viis.
- Muster, kus inimesed nakatuvad. Nakatumiskohad tuleks kaardistada. Kui nakkus levib allatuult, peaks kahtlustama aerosoolset nakkuse levikut.
- Otsene asitoend.
[10]
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
1,5
1,6
1,7
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200679/
- ↑
2,0
2,1
2,2
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l10.html
- ↑
Prasad, S.K. (2009).
Biological Agents, Volume 2
. Discovery Publishing House. p. 36
- ↑
https://www.riigiteataja.ee/akt/13141542
- ↑
http://www.ph.ucla.edu/EPI/bioter/lonerlikelyanthrax.html
- ↑
https://web.archive.org/web/20130711044859/http://www.upmchealthsecurity.org/website/our_work/biological-threats-and-epidemics/fact_sheets/anthrax.html
- ↑
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/3798581.stm
- ↑
"Arhiivikoopia"
(PDF)
.
Originaali
(PDF)
arhiivikoopia seisuga 5. august 2016
. Vaadatud 31. mail 2016
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2008
. Vaadatud 31. mail 2016
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
10,0
10,1
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/