Bessaraabia

Bessaraabia ( rumeenia keeles Basarabia , ukraina keeles Бессараб?я) on maa-ala Pruti ja Dnestri joe vahel.

Bessaraabia nimetus on parit Valahhia piirkonna valitsejadunastia Basarab I nimest.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 3. kuni 11. sajandini puudus Bessaraabias riigivoim. Sealt kaisid labi paljud randrahvad , kelle kontroll selle piirkonna ule kadus niipea, kui saabus jargmine randrahvaste laine. Sealt kaisid labi goodid , hunnid , avaarid , bulgaarlased , idaslaavlased , ungarlased , pet?eneegid , kumalased ja mongolid ning monedki neist mitu korda. Hiljem saavutasid pusivama, kuigi mitte taieliku kontrolli selle piirkonna ule Bulgaaria ja Valahhia valitsejad. Randrahvaste liikumisega kaasnes sageli vagivald, eriti mongolite ja Kuldhordi vallutusretkedega. Mongolite viimane vallutusretk toimus 1343 .

Seejarel hakkas 14. sajandi teisel poolel tugevnema Moldova vurstiriik . 1484 vallutas Bessaraabia Musta mere aarse ala Osmanite riik . 1538 laiendas Turgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Pohja-Bessaraabia sai Turgi vasallriigiks .

Ajavahemikul 1711 ?1812 vallutas Venemaa Bessaraabia oma sodades Turgi ja Austria vastu koguni 5 korral.

Bessaraabia laks Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel solmitud mojusfaaride lepingu alusel 1812 Venemaa keisririigile .

Parast Venemaa keisririigi lagunemist laks Bessaraabia piirkond 27. martsil 1918 autonoomse piirkonnana (keskus Chi?in?u ) Rumeenia kuningriigi koosseisu ning 26. novembril liitus Rumeeniaga taielikult.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel solmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusena noudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940 . aastal piirkonda Rumeenialt Noukogude Liidule, ahvardades noudmiste mittetaitmisel Rumeeniat sojalise invasiooniga . Noukogude Liit noudis ule 44 000 km2 laiuse ia 3,2 miljonilise elanikkonnaga ala loovutamist, mis moodustas umbes kuuendiku Suur-Rumeeniast . 28. juunil 1940 tungisid Punaarmee vaed Bessaaraabiasse ja Pohja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad.

Bessaraabia pohiosas moodustati Moldaavia NSV , mille koosseisu liideti ka enne Ukraina NSV -sse Moldaavia ANSV -na kuulunud Transnistria . Bessaraabia aarmine pohjaosa ning lounapoolne, mereaarne osa anti Ukraina NSV-le.

Rahvuslik koosseis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaa 1817. aasta rahvaloenduse jargi elas Bessaraabias 96 526 perekonda 482 630 elanikuga. Rahvus maarati mitte isikhaaval, vaid perehaaval. Peredest olid 86% rumeenlased , 6,5% ruteenid (tanapaeva moistes peamiselt ukrainlased), teisi rahvusi oli alla 2%.

Venemaa 1856. aasta rahvaloenduse jargi elas Bessaraabias 990 274 elanikku, kellest rumeenlasi oli 74%, ukrainlasi 12%, juute 8%, bulgaarlasi ja gagauuse kokku 5% ja sakslasi 2,4%, teisi vahem.

Venemaa 1897. aasta rahvaloenduse jargi elas Bessaraabias 1 935 412 elanikku, kellest rumeenlasi oli 47,6%, ukrainlasi 19,6%, juute 11,8%, venelasi 8%, bulgaarlasi 5,3%, sakslasi 3,1% ja gagauuse 2,9%.

Rumeenia 1930. aasta rahvaloenduse jargi elas Bessaraabias 2 864 662 elanikku, kellest rumeenlasi oli 56,2%, venelasi 12,3%, ukrainlasi 11,0%, juute 7,2%, bulgaarlasi 5,7%, gagauuse 3,4% ja sakslasi 2,8%. Maakondade loikes olid elanikud vaga ebauhtlaselt jaotunud: nii bulgaarlaste, ukrainlaste, sakslaste kui gagauuside jaoks leidus maakond, kus nad moodustasid absoluutse enamuse rahvastikust.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Румыния Молдова Бессарабия Приднестровье