Berliini Humboldti Ulikool (saksa keeles Humboldt-Universitat zu Berlin ) on Berliini vanim ulikool , asutatud 1810 . aastal.

Aastatel 1810?1828 oli ulikooli nimi Berliini Ulikool ( Berliner Universitat , Alma Mater Berolinensis ), 1828 ?1946 Friedrich Wilhelmi Ulikool ( Friedrich-Wilhelms-Universitat ) ulikooli asutaja, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III auks, 1946 ?1949 jalle Berliini Ulikool. ^{[1] [2]} 1949 . aastast kannab oppeasutus ulikooli asutamise organiseerija Wilhelm von Humboldti ja tema venna Alexander von Humboldti auks praegust nime. ^[2]

Ulikoolil on uheksa teaduskonda, meditsiiniteaduskonda jagatakse Berliini Vaba Ulikooliga . Ulikoolis on umbes 32 tuhat uliopilast 198 erineval erialal. Ulikooli peahoone asub kesklinnas, Unter den Lindenil . ^[3]

2024. aasta QS Maailma Ulikoolide Nimekirjas oli Berliini Humboldti Ulikool 120nes, Saksamaa siseselt seitsmes. ^[4]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulikooli peahooneks on Preisi prints Heinrichi ( Friendrich Suure vend) jaoks 1753 rajatud Prinz-Heinrich-Palais; ulikoolihooneks sai see 1809. Hoone sai Teises Maailmasojas kannatada, remont toimus 1949?1962. ^[5]

Ulikool asutati 1809 Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III poolt, haridusminister Wilhelm von Humboldti initsatiivil. Oppetoo algas 1810 sugisel meditsiini-, teoloogia-, juura- ja filosoofiateaduskondades. Jargmiste aastakumnete jooksul toimus stabiilne laienemine, mille kaigus liideti teisi Berliini korgkoole. 1889 rajati ulikooli looduskogu jaoks eraldi muuseum, Museum fur Naturkunde. ^[6]

Kolmanda reichi ajal poletati ulikooli raamatukogu raamatuid, mida peeti ebasundsateks voi re?iimivastasteks. Juudivastaste seaduste tottu vallandati umbes 250 juudi paritolu tootajat, valitsusevastased uliopilased eksmatrikuleeriti. ^[7]

Kulma soja ajal jai ulikool Ida-Berliini , mistottu avati laanes Berliini Vaba Ulikool . Ulikooli oppekava sai Marksistliku-Leninistliku suuna ja selle juhatuse liikmetel olid seosed Stasiga . ^{[7] [8]}

Tanapaeval on ulikoolil kolm linnakut: Mitte, Nord ja Andlerhof. Mittes asuvad humanitaarteaduskonnad, oigusteaduskond ning majandus ja arindusteaduskond. ^[9] Nordi linnakus asub loodusteaduskond, Andlerhofis asub matemaatika- ja tappisteaduskond. ^{[10] [11]}

Teaduskonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulikoolil on uheksa teaduskonda: ^[12]

• Oigusteaduskond
• Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond
  • Arheoloogia, Aasia ja Aafrika uuringud, kunstiajalugu, kultuuriteooria, haridusteadused, muusika ja meedia, sotsiaalteadused, sporditeadus, rehabilitatsiooniteadus, soouuringud
• Loodusteaduskond
  • Agrikultuur ja botaanika, bioloogia, psuhholoogia
• Matemaatika- ja tappisteaduskond
  • Matemaatika, keemia, fuusika, geograafia, arvutiteadus
• Filosoofiateaduskond
  • Filosoofia, ajalugu, entoloogia, raamatukogundus
• Keele- ja kirjandusteaduskond
  • Saksa kirjandus, saksa keel, skandinaavia uuringud, romanistika, Inglise ja Ameerika uuringud, slaavi ja Ungari uuringud, klassikaline filoloogia
• Teoloogiateaduskond
• Majandus- ja arindusteaduskond
• Charite (meditsiiniteaduskond)

Tuntud vilistlased [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Albert Einstein
• Max Planck
• Erwin Schrodinger
• Max von Laue
• Paul Ehrlich
• Albrecht Kossel
• Otto von Bismarck
• Karl Marx
• Friedrich Engels
• Georg Wilhelm Friedrich Hegel
• Max Webber

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Berliini Vaba Ulikool
• Berliini Tehnikaulikool

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]