|
See artikkel raagib tanapaeva riigist, teiste tahenduste kohta vaata artiklit
Benin (tapsustus)
.
|
Benini jarvel Nokoue paikneb Ganvie kula
Benin
(
prantsuse
Benin
, ametlikult
Benini Vabariik
, 1960?1975
Dahomee
) on riik Laane-Aafrikas. Naaberriigid on laanes
Togo
, idas
Nigeeria
ning pohjas
Burkina Faso
ja
Niger
. Benini pealinn on
Porto-Novo
, kuid valitsus asub riigi suurimas linnas
Cotonous
. Benini pindala on 114 763 km² ja 2016. aastal hinnati riigi rahvaarvuks 10,87 miljonit. Benin on maailmas arengutaseme poolest 167. kohal, seega on ta madala inimarenguga riik.
Beninini
riigikeel
on
prantsuse keel
, kuid
poliskeeled
nagu
foni
ja
joruba keel
on samuti laialt levinud. Riigi suurim religioon on
roomakatoliiklus
, millele jargnevad
islam
,
voodoo
ja
protestantism
. Benin on
URO
,
Aafrika Liidu
,
Islami Koostoo Organisatsiooni
,
Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni
,
Saheli ja Sahara Riikide Uhenduse
,
Aafrika Naftatootjate Organisatsiooni
liige.
Tanapaeva Benin asub mitme varasema kuningriigi aladel, millest aja jooksul kujunes voimsaimaks Dahomee kuningriik pealinnaga Abomeys.
16. sajandi lopuks ? 17. sajandi alguseks oli tanapaeva Benini aladel valja kujunenud kolm suuremat voimukeskust:
1650 ? ehitasid inglased Ouidah' (Whydah') kindluse.
1664 ? asutasid Bretoni kaputsiinid esimese kristliku missiooni Ouidah'sse.
1704 ? sai Prantsusmaa loa Ouidah' sadama ehitamiseks.
1752 ? asusid portugallased Hogbonousse ja nimetasid selle Porto-Novoks (Uus sadam), mis puhkes eriliselt oitsele tanu orjakaubandusele.
1863 ? koostoos Porto-Novo kuningaga, kes otsis abi Abomey kuninga noudmiste ja Nigeerias Lagoses asuvate inglaste runnakute vastu, moodustati esimene Prantsuse protektoraat. Samal aastal lubas Abomey kuningas Glele prantslastel asuda Cotonousse.
1882 ? solmis Porto-Novo kuningas Prantsusmaa protektoraadiga uue lepingu.
Aastatel 1885?1887 kuulutas Portugal valja tegeliku mojuta protektoraadi Dahomey ule.
1889 ? voitsid prantslased Dahomeyga peetud soja. Kuningas Glele poeg ja Abomey viimane soltumatu valitseja, kuningas Behanzin (Kondo, hai), vangistati.
1892 ? kuulutas Prantsusmaa valja protektoraadi kogu kuningriigis. Dahomey alad vallutati lahingutes, mis toimusid 1892?1894.
1894 ? parast Abomey viimase kuninga alistumist asutas Prantsusmaa "Dahomey ja selle vasallide koloonia". Kuningas Behanzin pagendati Martinique'le.
1904 ? liideti Dahomey Prantsuse Laane-Aafrikaga (prantsuse keeles
Afrique occidentale francaise
, AOF), mis kujutas enesest kaheksa Aafrika koloniaalterritooriumi foderatsioon: Mauritaania, Senegal, Prantsuse Sudaan (nuudne Mali), Prantsuse Guinea (nuudne Guinea), Cote d'Ivoire (Elevandiluurannik), Ulem-Volta (nuudne Burkina Faso), Dahomey (nuudne Benin) ja Niger.
1946 ? sai Dahomeyst Prantsusmaa ulemereterritoorium.
4. detsembril 1958 kuulutati valja vabariik ja Dahomey sai iseseisvaks riigiks. 1. augustil 1960 voeti Dahomee vastu URO-sse. Esimesed valimised voitis Parti Dahomeen de L'Unite, mille juhist Hubert Magast sai riigi esimene president.
1963?1972 valitses riigis poliitilise ebastabiilsuse periood, mille ajal toimus kuus riigipooret ning mille lopetas major Mathieu Kerekou voimuhaaramine.
1975 ? nimetati Dahomee umber Benini Rahvavabariigiks (prantsuse keeles
Republique populaire du Benin
; RPB). Riiki juhtis sojavaeline hunta major Mathieu Kerekou juhtimisel.
1989. aasta detsembris, parast 17 aastat kestnud marksismi-leninismi perioodi, teatas president Kerekou tanavarahutuste survel, et Benin loobub marksismi-leninismi ideede elluviimisest.
1990 ? sai Benini Rahvavabariigist Benini Vabariik.
1991 ? kaotas president Kerekou esimestel mitmekandidaadilistel presidendivalimistel Nicephore Soglole, kes valiti ule 67% haaltega vabariigi presidendiks.
1996 ? suudistati presidendivalimisi reeglite rikkumises ning konstitutsioonikohus kinnitas, et Kerekou on saanud enamuse kehtivatest antud haaltest.
Benini departemangud
Benini uldkaart
Benin on jaotatud 12
departemanguks
ja need omakorda 77
vallaks
. Praegune haldusjaotus on kasutusel alates 1999. aasta haldusreformist, millega poolitati koik kuus tollast departemangu. 2008. aastal kinnitati kuue uue departemangu ametlikud keskused.
Benini Vabariigi lipp koosneb kolmest varvist: roheline, kollane ja punane. Roheline sumboliseerib haljendavat maad ja lootust, kollane sumboliseerib joukust ning punane vaprust. Lipu varvid kokku kujutavad Aafrika uhtsust ja rahvustunnet.
[7]
Benini vabariigi vapi ulaosas on kaks sarve, mis on taidetud liivaga, need tahistavad heaolu. Sarvede all on kilp, millel on tegelik Benini vapp. Kilp on jaotatud nelja ossa, uleval vasakus osas on kujutatud liivalossi, mis kujutab Benini vabariigi ajalugu. Uleval vasakus osas on kujutatud Benini tahte, mis on rahvuse korgeim tunnustus. Tahe all on laev, mis tahistab Eurooplaste saabumist Beninisse. All vasakus nurgas on palmipuu, mis tahistab viljakust. Kilp on kaitstud kahe leopardi poolt, leopard on Benini rahvusloom. Kilbi all on Benini vabariigi moto, mis eesti keelde tolgituna kolab: "Vendlus, oiglus, too".
[7]
70% Benini rahvastikust ehk umbes 7 miljonit elanikku elab louna- ja laaneosas, kus on rohkem koole ning paremad voimalused hariduse omandamiseks. Lounaosa on suhteliselt linnastunud ning seal on palju olipalmiistandusi, mis toovad majanduslikult riigile palju kasu.
[8]
Benini rahvastikupuramiid (2017)
Benini rahvaarv on 0,16% kogu maailma rahvaarvust. Asustustihedus on 108 inimest km
2
kohta. 48,4% elanikkonnast on linnastunud (5 869 303 inimest 2020. aastal) ning keskmine eluiga on 18,8 aastat.
[9]
Beninis sunnib igas tunnis keskmiselt 51 inimest ja sureb 13 inimest. Rahvastiku keskmine juurdekasv on +1,9%.
[10]
Imikusuremus on keskmiselt 10,2‰, naise vanus esimese lapse sunnitamisel 20,4 aastat ning oodatav eluiga sunnihetkel 55,6 aastat. Beninis on laste arv sunnituseas naise kohta tunduvalt suurem kui naiteks Euroopas, 4,2 last naise kohta. See on tingitud sellest, et sealne haridustase on madalam ning ei olda kohati piisavalt palju teadlikud rasestumisvastasest vahenditest.
[11]
Benin on demograafilise arengu esimeses etapis ja on noore rahvastikuga riik, mis jareldub ka rahvastikupuramiidi jooniselt.
Tabel 2. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur
[12]
|
|
Mehed (%)
|
Naised (%)
|
| 0?14-aastased
|
22,98
|
22,58
|
| 15?24-aastased
|
10,11
|
10,25
|
| 25?54-aastased
|
13,49
|
15,05
|
| 55?64-aastased
|
1,51
|
1,64
|
| ule 65-aastased
|
1,09
|
1,3
|
Immigrantide peamisteks lahteriikideks on Niger, Nigeeria ja Togo. 0,7% Benini emigrantidest asub elama Euroopasse. Riigi touketegurid on peamiselt madalal tasemel meditsiin ja elatustase. Immigrantide osatahtsus rahvastikus on 3,3% ja rande iive promillides on ?0,2‰.
[13]
Upris suuri Benini kogukondi leidub naiteks Ameerika Uhendriikides, Kanadas, Hiinas ja Araabia Uhendemiraatides. Benini emigrantide haridustaseme analuusimisel selgub, et enam kui 40% emigrantidest on omandanud alghariduse, 11,4% keskhariduse ja 34,4% korghariduse.
[14]
Suurim usuruhm Beninis on roomakatoliiklus, sellele jargnevad islam, vodun (valjaspool riiki nimetatakse ka
voodoo
) ja protestantism. 2013. aasta rahvaloendusel oli 48,5% Benini elanikkonnast kristlased (25,5% roomakatoliiklased, 6,7% Kristuse taevaliku kiriku liikmed, 3,4% metodistid, 12,9% muud kristlikud konfessioonid), 27,7% olid moslemid, 11,6% olid praktiseerimas Vodunit, 2,6% praktiseerinud muid kohalikke traditsioonilisi usundeid, 2,6% praktiseerinud teisi religioone ja 5,8% vaitis, et neil puudub usuline kuuluvus.
[15]
Demograafiliste ja terviseuuringute programmi raames korraldatud uuringutest aastatel 2011?2012 selgus, et kristlus on kasvanud 57,5%-ni (katoliiklased moodustasid 33,9%, metodistid 3,0%, Kristuse taevaliku kiriku liikmed 6,2% ja muud kristlased 14,5%). Samal ajal langes moslemite osakaal 22,8%-ni.
[16]
Aastatel 1970?2017 oli majandusliku uleilmastumise indeksi (0?100) andmetel Benini keskmine vaartus 33,65 punkti, minimaalselt 22,69 punkti 1972. aastal ja maksimaalselt 45,11 punkti 2013. aastal. Viimane vaartus aastast 2017 on 38,01 punkti. Vordluseks ? maailma keskmine 2017. aastal 188 riigi pohjal oli 59,06 punkti.
[17]
Aastatel 1970?2017 oli poliitilise uleilmastumise indeksi (0?100) kohaselt Benini keskmine vaartus sel perioodil 48,87 punkti ja vahemalt 23,29 punkti 1970. aastal ning maksimaalselt 70,79 punkti 2017. aastal. Viimane vaartus 2017. aastast on 70,79 punkti. Vordluseks ? maailma keskmine 2017. aastal 201 riigi pohjal on 62,63 punkti.
[17]
Aastatel 1970?2017 oli sotsiaalse uleilmastumise indeksi (0?100) kohaselt Benini keskmine vaartus sel perioodil 25,76 punkti ja vahemalt 16,12 punkti 1975. aastal ning 2014. aastal maksimaalselt 45,21 punkti. Viimane vaartus 2017. aastast on 44,85 punkti. Vordluseks ? maailma keskmine 2017. aastal 201 riigi pohjal on 65,01 punkti.
[17]
Turism on Beninis vaike toostusharu.
[18]
1996. aastal kulastas Benini kokku umbes 150 000 turisti. 2014. aastaks kasvas arv 242 000 turistini aastas. Riigis leidub palju vaatamisvaarsusi. Naiteks sealsed rahvuspargid ja kultuur on peamiste vaatamisvaarsuste hulgas. Abomey linnas asuvad paleed said 1982. aastal maailmaparandi nimistusse.
[18]
Benini valitsus peab turismi majanduse mitmekesistamise meetodiks. Samuti annab see voimaluse vahendada Benini soltuvust pollumajandusest. Ehkki valitsusel on riiklik turismi arendamise poliitika, pole ta teinud suuri joupingutusi turismirajatiste parendamiseks ega Benini kui turismisihtkoha turustamiseks.
[19]
Moned tuntumatest Benini lauljatest on
Dibi Dobo
,
Fanicko
,
El Jowania
,
Mister Blaaz
,
Pipi Wobaho
ja
G. G. Vikey
.
- ↑
Maailmapanga andmebaas
, vaadatud 8.04.2019.
- ↑
Maailmapanga andmebaas
, vaadatud 22.10.2018.
- ↑
Maailmapanga andmebaas
, vaadatud 27.05.2019.
- ↑
Communique du Conseil des Ministres du 22 Juin 2016 | Portail Officiel du Gouvernement Beninois
. Gouv.bj (22. juuni 2016). Kasutatud 2017-01-02.
- ↑
Benin : liste des 12 nouveaux prefets et des chefs-lieux de departements
. Lanouvelletribune.info. Kasutatud 2017-01-02.
- ↑
Benin
. Geohive.com. Kasutatud 2017-01-02.
- ↑
7,0
7,1
https://www.flags-and-anthems.com/flag-benin.html
- ↑
"Population density of Benin"
. Vaadatud 9. aprill 2020
.
- ↑
https://www.worldometers.info/world-population/benin-population/
- ↑
https://www.bbc.com/news/world-15391515
- ↑
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2009
. Vaadatud 9. aprillil 2020
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 18. september 2015
. Vaadatud 9. aprillil 2020
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
https://migrationdataportal.org/?i=netmigrate&t=2020
- ↑
https://www.iom.int/news/benin-remains-country-emigration-and-destination-iom-migration-profile-confirms
- ↑
https://2001-2009.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90082.htm
- ↑
https://dhsprogram.com/pubs/pdf/FR270/FR270.pdf
- ↑
17,0
17,1
17,2
https://www.theglobaleconomy.com/Benin/kof_econ_glob/
- ↑
18,0
18,1
http://findarticles.com/?noadc=1
- ↑
http://www.euromonitor.com/Travel_And_Tourism_in_Benin