Benedictus XII

Benedictus XII
Sunninimi	Jacques Fournier
Valitsemisaja algus	20. detsember 1334
Valitsemisaja lopp	25. aprill 1342
Eelkaija	Johannes XXII
Jareltulija	Clemens VI
Sunnikuupaev	1280 voi 1285
Sunnikoht	Cante
Surmakuupaev	25. aprill 1342
Surmakoht	Avignon

Benedictus XII ( Jacques Fournier , ka Jacques de Novelles voi Jacopo Fornerio ; 1280 voi 1285 ? 25. aprill 1342) oli paavst 1334?1342. Ta oli 197. paavst ja kolmas Avignoni vangipolve paavst.

Jacques Fournier sundis Prantsusmaal Saverduni lahistel Cante kommuunis arvatavasti moldri peres. Salvador Miranda andmetel vois ta olla paavst Johannes XXII sugulane. Tema onu Arnaud Nouvel (voi Arnaud Novel) sai Fontfroide'i kloostri abtiks ja 1310 kardinaliks .

Fournier astus noorukina onu soovitusel Boulbonne'i tsistertslaste kloostrisse, saades mungaks . Ta oppis Pariisi Ulikoolis teoloogiat , omandas doktorikraadi ja valiti 1311 Fontfroide'i kloostri abtiks.

Fournier sai 19. martsil 1317 Pamiers'i piiskopiks ja ordineeriti kardinal Niccolo Alberti poolt. Ta asutas Pamiers 'is kohaliku inkvisitsiooniameti ja valdavalt tema inkvisitsiooniprotokollidel pohineb ajaloolase Emmanuel Le Roy Ladurie uurimus "Montaillou, prantsuse kula 1294?1324". Ta kehtestas talupoegadele kumnise juustult ja naeristelt .

Johannes XXII tunnustas teda kahel korral, maaras ta 2. martsil 1326 Mirepoix' piiskopiks ja 18. detsembril 1327 Santa Prisca kardinalpreestriks. Selles ametis langetas Fournier 15. aprillil 1334 otsuse Riia peapiiskopi Friedrich von Pernsteini ja Saksa ordu vahelises tulis ^[1]. Ta oli 1333 kardinal protoprete .

1334. aasta konklaav [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII valiti paavstiks 20. detsembril 1334 Avignoni paavstipalees ja puhitseti ametisse 8. jaanuaril 1335 Avignoni dominiiklaste kirikus kardinal Napoleone Orsini poolt. Ta oli viimane tsistertslane , kes sai paavstiks. Enne teda oli tsistertslastest paavstiks saanud Eugenius III . Benedictus XII teatas Euroopa valitsejatele enda saamisest paavstiks 9. jaanuaril 1335.

13. ?20. detsembril 1334 toimunud konklaavil osales 24 kardinali. Konklaavil tekkis 2 fraktsiooni: Prantsusmaa ja Rooma kardinalid. Kroonik Giovanni Villani jargi oli sellel konklaavil oli pohisoosikuks kardinal Jean-Raymond de Comminges , kes olevat aga keeldunud lubamast valituks osutumisel Rooma minema.

Konklaavil osalenud kardinalid

Avignoni vangipolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Avignoni vangipolv

Benedictus XII lubas konklaavil , et poordub paavstina tagasi Rooma , kuid kardinalid veensid teda hiljem seoses Itaalia pingelise sisepoliitilise olukorraga Avignoni jaama. Roomast saadeti kull Avignoni delegatsioon, et paavsti umber veenda. Paavst kaalus kompromissvariandina asumist Bolognasse , kuid seal toimusid parasjagu rahutused.

Saja-aastane soda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Saja-aastane soda

Juulis 1335 teatas Prantsusmaa kuningas Philippe VI paavstile, et kavatseb minna ?otlastele appi voitluses inglastega . Benedictus XII soovis, et valitsejad koondaksid oma joud pigem ristisoja korraldamiseks ja saatis Prantsusmaa kuninga juurde saadikuks Hugues d'Aimery. Martsis 1336 kutsus paavst Philippe VI Avignoni , kus ta teatas kuningale, et ristisoda jaab viletsa ettevalmistuse tottu ara.

Oktoobris 1336 palus Inglismaa kuningas Edward III paavstilt luba kasutada sodimiseks ristisoja tarbeks kogutud raha. Paavsti keeldumisel voorandas kuningas St. Mary kloostri varad.

1337 puudis paavst tulutult lahendada eskaleeruvat konflikti, kuid Philippe VI teatas talle, et see pole mitte paavsti, vaid suveraani (Prantsusmaa kuninga) ja tema vasalli (Inglismaa kuninga) vaheline asi. Paavst taunis, et Philippe VI kasutas sodimiseks ristisoja tarbeks kogutud raha ja noudis, et Philippe VI annaks ristisoja tarbeks kogutud raha annetajatele tagasi. Ta maaras 28. juulil 1337 Prantsusmaale legaatideks kardinalid Bertrand de Montfavezi ja Pedro Gomez Barroso . Ta maaras 13. augustil 1337 Barroso vahendajaks Liege peapiiskopi ja Thierry de Heinsbergi vahelises vaidluses Looni krahvkonna ule. Paavst kehtestas 5. aprillil 1340 Flandriale interdikti .

Suhted Saksamaaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Johannes XXII poolt ekskommunitseeritud Saksa-Rooma keiser Ludwig IV alustas paavstiga labiraakimisi ekskommunikatsiooni tuhistamiseks. Prantsusmaa kuninga Philippe VI vastuseisu tottu teatas paavst 11. aprillil 1337, et Ludwigi vabastamine kirikuvandest pole voimalik.

Mais 1338 ja augustis 1338 peetud Frankfurdi riigipaevadel kuulutati, et keiser allub vaid Jumalale , mitte paavstile.

Suhted Butsantsiga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Butsantsi keiser Andronikos III saatis 1339 saadikuna paavsti juurde Gerace piiskopi Barlaam II, et alustada labiraakimisi 1054 puhkenud skisma lopetamiseks.

Suhted Hiinaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII saatis 1338 teoloog Nicolaus Bonet legaadina Hiina keisri juurde.

Suhted Inglismaaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII puudis vahendada Inglismaa kuninga Edward III tuli Prantsusmaaga . Paavst noudis kuningalt, et see rajaks Iirimaale ketserite jalitamiseks inkvisitsiooni .

Suhted Itaalia riikidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII laanistas 1336 Imola Lippo II Alidosile ja maaras ta paavstlikuks vikaariks.

Ta noudis 24. juunil 1336 fraticelli liikumise liikmete valja ajamist Napoli kuningriigist .

Ta maaras Ostasio da Polenta Ravenna vikaariks.

Ta kehtestas 1338 Bolognale interdikti .

Benedictus XII ja Eesti ^[1][ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII langetas kardinalina 15. aprillil 1334 otsuse Riia peapiiskopi Friedrich von Pernsteini ja Saksa ordu vahelises tulis.

Ta noudis 30. aprillil 1336 Tartu piiskopile Engelbert von Dolenile saadetud bullas " Apostolicae sedis circumspecta ", et piiskop viiks taide otsuse, mille alusel peab Saksa ordu loovutama Riia peapiiskopile okupeeritud lossid.

Paavst maaras 23. veebruaril 1338 Saare-Laane piiskopiks Hermann II ja vabastas ta 30. aprillil 1338 palverannaku kohustusest.

Paavst tanas 9. veebruaril 1341 Saksa ordut, mis kaitses Padise , Karkna ja Rootsis asuvat Guthwalli kloostrit Tallinna Taani asehalduri kehtestatud maksude eest. Ta taunis 20. aprillil 1341 asehaldurit kloostrite maksustamise parast.

Ta maaras 18. oktoobril 1341 Tartu piiskopi Engelbert von Doleni Riia peapiiskopiks.

Suhted kirikuinstitutsioonidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII andis Avignonis viibivatele piiskoppidele korralduse minna tagasi oma piiskopkondadesse. Ta satestas 10. jaanuaril 1335, et vaid kardinalid ja patriarhid voivad omada benefiitse in commendam . Ta taunis ka uhe isiku poolt samaaegselt mitme piiskopiameti pidamist. Ta reorganiseeris kuuria erinevaid ametkondi.

Ta kehtestas 12. juulil 1335 tsistertslastele , 20. juunil 1336 benediktlastele , 28. novembril 1336 frantsisklastele ja 15. mail 1339 regulaarkanoonikutele uued konstitutsioonid. Ta kohustas kloostritest lahkunud kerjusmunki kloostritesse tagasi poorduma.

Ta kavatses reformeerida ka dominiiklasi . Ta noudis 1335 Anagni piiskopilt Giovanni Pagnottilt, et see peataks dominikaani munga Venturino kavandatud rahvarohke palverannaku, kuna kahtlustas, et munk kavatseb end paavstiks kuulutada. Paavsti otsus ei joudnud Venturinoni, kes sooritas palverannaku Rooma. Juunis 1335 soovis Venturino saada paavstilt audientsi , kuid ta heideti vanglasse .

Ta langetas kardinalina 15. aprillil 1334 otsuse Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahelises tulis. Ta noudis 30. aprillil 1336 Tartu piiskopile saadetud bullas " Apostolicae sedis circumspecta ", et piiskop viiks taide otsuse, mille alusel peab Saksa ordu loovutama Riia peapiiskopile okupeeritud lossid. Ta tanas 9. veebruaril 1341 Saksa ordut, mis kaitses Padise , Karkna ja Rootsis asuvat Guthwalli kloostrit Tallinna Taani asehalduri kehtestatud maksude eest ^[1].

Liturgilised otsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII lasi tiaarale paigutada kolmanda krooni.

Ta andis korralduse pidada Kirikuriigis Neitsi Maarja patronaa?ipuha novembri kolmandal puhapaeval .

Teoloogilised vaidlused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII avaldas 29. jaanuaril 1336 apostelliku konstitutsiooni (teistel andmetel bulla ) " Benedictus Deus ", milles ta lukkas umber Johannes XXII vaite paradiisi paasenud hingede kohta ja rohutas, et need hinged naevad Jumalat vahetult.

Kirikuloolase J. N. D. Kelly vaitel vois ta eitada Neitsi Maarja parispatuta saamist .

Ta taunis Fiore Joachimi , Meister Eckharti ja William Ockhami teoloogilisi vaiteid. Ockham avaldas 1337 paavsti vastu traktaadi .

Ta noudis 24. juunil 1336 fraticelli liikumise liikmete valja kihutamist Napoli kuningriigist .

Ta kohustas 1342 armeenia kirikut pidama sinodit , kus arutatakse armeenlaste teoloogilisi eksimusi.

Kristlik eetika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII taunis onupojapoliitikat , kuid Salvador Miranda andmetel vois kardinal Guillaume Court olla tema sugulane.

Ta saatis raha Itaalia naljahadalistele.

Ta taunis noidumist . Ta andis 13. aprillil 1336 korralduse saata Avignoni volur William Altafex. Ta kaskis 17. juunil 1336 Mirepoix ' kanoonikut Guillen Lombardit uurida isikuid, keda on suudistatud volumises. Paavsti korralduses vangistas Foix krahv Gaston II 1336 kaks volurit, kes viidi Avignoni.

Suhted juutidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII noudis 1338 Austria hertsogilt Albrecht II -lt, et see votaks kasutusele meetmeid, et kaitsta juute pogrommide eest.

Uued kardinalid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII maaras 7 kardinali 2 konsistooriumil . Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Clemens VI .

konsistoorium 18. detsember 1338
1. Bernard d'Albi
2. Gozzio Battaglia
3. Guillaume Court
4. Bertrand de Deaulx
5. Raymond de Montfort
6. Pierre Roger, (Clemens VI)
konsistoorium jaanuar 1339
1. Guillaume d'Aure

Benedictus XII kultuuriloos [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII on tuntud inkvisiitorina ajaloolase Emmanuel Le Roy Ladurie uurimuses "Montaillou, prantsuse kula 1294?1324."

Tema ajal renoveeriti Rooma Peetri kirikut ja Lateraani basiilikat . Ta andis esimesel valitsemispaeval 21. detsembril 1334 nende kirikute renoveerimiseks raha.

Ta rajas 12. mail , 27. mail ja 30. septembril 1339 avaldatud bulladega Grenoble'i ulikooli .

Benedictus XII maaras Francesco Petrarca jaanuaris 1335 Lombezi katedraali kanoonikuks , millega tagas talle pusivad sissetulekud. Petrarca kirjutas hiljem paavstile kaks kirja, milles noudis tema siirdumist Rooma. Teda on peetud paavstiks, keda Petrarca taunis 1350 . aasta paiku koostatud teoses " Liber sine nomine ".

Ta kutsus Avignoni freskomaalijaks Simone Martini.

Ta lasi paavstlikud arhiivi tuua Assisist Avignoni.

Avignoni paavstipalees asub kunstnik Henri Seguri portree paavstist.

Surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Benedictus XII suri 25. aprillil 1342 Prantsusmaal Avignonis . Ta maeti Avignoni katedraali. Tema haud havitati Prantsuse revolutsiooni kaigus, kuid hiljem tema hauamonument taastati.

Tsistertslased austavad teda austusvaarsena ( venerabilis ).

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curlandisches Urkundenbuch nebst Regesten" .

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Friedrich Georg von Bunge : Liv-, Esth- und Curlandisches Urkundenbuch nebst Regesten .
Georges Daumet : Benoit XII: Lettres . (Paris, 1889).
Liber pontificalis .
Michael Tangl : Die papstlichen Register von Benedikt XII. bis Gregor XI . 1898.
Aloysius L. T?utu : Acta Benedicti XII, 1334?1342 . Roma, 1958.
Jean-Marie Vidal : Benoit XII (1334?1342): Lettres communes analysees d'apres les registres dits d'Avignon et du Vatican . Paris, 1902?1911.
Jean-Marie Vidal: Benoit XII (1334?1342). Lettres closes et patentes interessant les pays autres que la France . Paris, 1913?1950.
Giovanni Villani kroonika.
Benedictus XII dokumendid.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jean-Pierre Albert : Croire et ne pas croire. Les chemins de l'heterodoxie dans le "Registre d'Inquisition" de Jacques Fournier . "Heresis" 39, 2003: 91?106, 190?191.
Ugo Aloisi : Benedetto XII e Bertrando arcivescovo ebredunense, riformatore della Marca d' Ancona . "Atti e memorie (Marche)" 3, 1906: 413?417, 418?440.
Berthold Altaner : Der Konflikt des Dominikanerordens mit Benedikt XII . "Venturino von Bergamo 1304?1346. Eine Biographie. Zugleich ein Beitrag zur Geschichte des Domenikanerordens im 14. Jahrhunderts". 1911.
Paul Amargier : Nullus in jureperitus in utroque: Benoit XII-Urbain V . "Aux origines de l'Etat moderne. Le fonctionnement de la papaute d'Avignon", Roma 1990: 33?39.
Etienne Anheim : La normalisation des procedures d'enregistrement comptable sous Jean XXII et Benoit XII (1316?1342): une approche philologique . "Melanges de l'Ecole francaise de Rome. Moyen Age" 118, 2006: 183?202.
Jan Ballweg : Konziliare oder papstliche Ordensreform. Benedikt XII, und die Reformdiskussion im fruhen 14. Jahrhundert . 2001.
Etienne Baluze : Vitae paparum Avenionensium, sive collectio actorum veterum . Paris, 1693.
Jean Batany : Benoit XII et la construction du palais juges par un moraliste contemporain . "Avignon au Moyen Age: textes et documents". Avignon, 1988: 67?73.
Matthias Benad : Par quelle methode de critique de sources l'Histoire des religions peut-elle utiliser le registre de Jacques Fournier? Anne Brennon, Emmanuel Le Roy Ladurie, "Autour de Montaillou. Un village occitan". Castelnaud la Chapelle, 2001: 147?155.
Friedrich Bock : Die Prokuratorien Kaiser Ludwigs IV. an den Papst Benedict XII . "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 25, 1933/34: 251?291.
Laetitia Boehm : Papst Benedikt XII. (1334?1342) als Forderer der Ordensstudien. Restaurator ? Reformator ? oder Deformator regularer Lebensform? G. Melville, "Secundum regulam vivere. Festschrift fur P. Norbert Backmund O. Praem". Windberg 1978: 281?310.
Benoit Brouns : Les cures de campagne dans le Registre de Jacques Fournier . Agnes Dubreil-Arcin, "L'Eglise au village. Lieux, formes et enjeux des pratiques religieuses". Toulouse, 2006: 229?253.
Louis Carolus-Barre : Benoit XII et la mission charitable de Bertrand Carit dans les pays devastes du nord de la France . "Melanges d'Archeologie et d'Histoire de l'Ecole francaise de Rome" 62, 1950: 165?232.
Georges Daumet : Le Monument de Benoit XII dans la Basilique de Saint-Pierre . "Melanges d'Archeologie et d'Histoire de l'Ecole francaise de Rome" 16, 1896: 293?298.
Eugene Deprez : La guerre de Cent Ans a la mort de Benoit XII. L’intervention des cardinaux avant le conclave et du pape Clement VI avant son couronnement (25 avril et 19 mai 1342) . "Revue Historique", T. LXXXIII, 1903: 58?76.
Antoine Dondaine : Le registre d'Inquisition de Jacques Fournier. A propos d'une edition recente . "Revue de l'histoire des religions" 178, 1970: 49?56.
Beda Dudik : Auszuge fur Mahrens allgemeine Geschichte aus den Regesten der Papste Benedikt XII. (1334 vom December bis April 1342), Clemens VI. (1342 bis Ende 1352) . Brunn, 1885.
Leopold Duhamel : Le tombeau de Benoit XII a la metropole d'Avignon . Caen, 1888.
Jean Duvernoy : Le Registre d'inquisition de Jacques Fournier, eveque de Pamiers (1318?1325) . Toulouse, 1965.
Jean Duvernoy: Benoit XII et le pays de Foix . "La papaute d'Avignon et le Languedoc 1316?1342". Toulouse, 2001: 19?37.
Mark Dykmans : A propos de Jean XXII et Benoit XII. La liberation de Thomas Waleys . "Archivum Historiae Pontificiae" 7, 1969: 115?130.
Jean Favier : Les papes d'Avignon . Fayard, Paris, 2006.
Franz Joseph Felten : Benoit XII, Arnaud de Verdale et la reforme des chanoines . Marie-Humbert Vicaire, "Le monde de chanoines. XIe-XIVe siecles". Toulouse, 1989: 309?339.
Franz Joseph Felten: Die Ordensreformen Benedikts XII. unter institutionen-geschichtlichem Aspekt . G. Melville, "Institutionen und Geschichte. Theoretische Aspekte und mittelalterliche Befunde". Koln 1992: 369?435.
Franz Joseph Felten: Le pape Benoit XII (1334?1342) et les Freres Precheurs . "La papaute d'Avignon et le Languedoc 1316?1342". Toulouse, 2001: 307?342.
Sylvain Gagniere : La pierre d'Orgon dans les constructions de Benoit XII: le deambulatorium viridarii . "Annuaire de la Societe des Amis du Palais des Papes et des Monuments d'Avignon" 67/68 (1990/91): 57?74.
Francesco Giunta : Benedetto XII e la crociata . "Anuario de Estudios Medievales", 3, 1966: 215?234.
Franz Xaver Glasschroder : Zu den Ausgleichsverhandlungen Ludwigs des Bayern mit Papst Benedikt XII. im Jahre 1336 . "Romische Quartalschrift fur christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 3, 1889: 354?385.
Bernard Guillemain : La politique beneficiale du pape Benoit XII, 1334?1342 . Paris, 1952.
Bernard Guillemain: Le pape Benoit XII (1334?1342) et l'elargissement du monde . Cesare Alzati, "Cristianita ed Europa. Miscellanea di studi in onore di Luigi Prosdocimi". I. Roma, 1994: 651?660.
Bernard Guillemain: Les papes d'Avignon (1309?1376) . Paris, 1998.
Emil Goller : Mitteilungen und Untersuchungen uber das papstliche Register- und Kanzleiwesen im 14. Jahrhundert, besonders unter Johann XXII. und Benedikt XII . "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 6, 1904: 272?315.
Emil Goller: Die Einnahmen der Apostolischen Kammer unter Benedikt XII . Paderborn, 1920.
Anne-Marie Hayez : Fonctionnaires languedociens de la curie sous Jean XXII et Benoit XII . "La papaute d'Avignon et le Languedoc 1316?1342". Toulouse, 2001: 97?112.
Karl Jacob : Studien uber Papst Benedict XII . Berlin, 1910.
Helen Jenkins : Papal efforts for peace under Benedict XII, 1334?1342 . Philadelphia, 1933.
J. N. D. Kelly : The Oxford Dictionary of Popes . 1996.
Clifford Ian Kyer : A Misplaced Quaternion of Letters of Benedict XII . "Archivum Historiae Pontificiae" 16, 1978: 337?340.
Danielle Laurendeau : "Cet eveque fait sortir la verite, meme si cela ne plait pas a ceux qui la disent" : faire parler et savoir taire au tribunal d'Inquisition de Pamiers (1318?1325) . Atelier national de Reproduction des Theses, Lille 2009; English: "This bishop makes the truth come out, even if it does not please those who speak it": to make one talk and knowing how to keep to oneself at the Pamier's Inquisition tribunal (1318?1325) .
Emmanuel Le Roy Ladurie : Montaillou, village occitan de 1294 a 1324 . Paris, Gallimard, 1975; eesti keeles: Montaillou, prantsuse kula 1294?1324 . Tallinn, Kunst, 1996.
Jean-Loup Lemaitre : Les creations de collegiales en Languedoc par les papes et les cardinaux avignonnais sous les pontificats de Jean XXII et Benoit XII . "La papaute d'Avignon et le Languedoc 1316?1342". Toulouse, 2001: 155?168.
Robert Earl Lerner : A note on the university career of Jacques Fournier O. Cist., later Pope Benedict XII . "Analecta Cisterciensia" 30, 1974: 66?69.
Andrew George Little : Oxford and the Ordinations of Benedict XII . "Archivum franciscanum historicum" 31, 1938: 205?209.
Gabriel de Llobet : Variete des croyances populaires au Comte de Foix au debut du XIVe siecle d'apres les enquetes de Jacques Fournier . La religion populaire en Languedoc. Toulouse, 1976: 109?126.
Marie-Claire Mahaut : Le role pacificateur du pape Benoit XII dans le conflit de la Castille avec le Portugal (1337?1340) . "La guerre et la paix, frontieres et violences au Moyen Age". Paris, 1978: 225?240.
Jean-Berthold Mahn : Le Pape Benoit XII et les Cisterciens . Paris, 1949.
Anneliese Maier : Der Kommentar Benedikts XII. zum Matthaeus-Evangelium . "Archivum historiae Pontificiae" 6, Roma, 1968: 398?405.
Anneliese Maier: Zwei Prooemien Benedikts XII . "Archivum Historiae Pontificiae" 7, 1969: 131?161.
Gert Melville : Quellenkundliche Beitrage zum Pontifikat Benedikts XII. anhand von neu aufgefundenen "Gesta" . "Historisches Jahrbuch" 102, 1982: 144?182.
Guillaume Mollat : Proces d'un collecteur pontifical sous Jean XXII et Benoit XII . "Vierteljahrschrift fur Sozial- und Wirtschaftsgeschichte" 6, 1908: 210?227.
Guillaume Mollat: Les papes d'Avignon 1305?1378 . Letouzey & Ane, Paris, 1949.
Guillaume Mollat: Construction d'une forteresse a Benevent sous les pontificats de Jean XXII et de Benoit XII . "Melanges d'Archeologie et d'Histoire de l'Ecole francaise de Rome" 62, 1950: 149?164.
Guillaume Mollat: Le Saint-Siege et l'Episcopat, de Benoit XI a Benoit XII . "Studia Gratiana" 11, 1967: 555?561.
Giovanni Monticelli : Chiese e Italia durante il pontificato avignonese (1305?1378) . Milano, 1937.
Caroline Obert-Piketty : Benoit XII et les colleges cisterciens du Languedoc . "Les Cisterciens de Languedoc (13e ? 14e s.)". Toulouse, 1986: 139?150.
Hilary Seton Offler : Empire and Papacy: the Last Struggle . "Transactions of the Royal Historical Society" 6, 1956: 21?47.
Heinrich Otto : Benedikt XII als Reformator des Kirchenstaates . "Romische Quartalschrift fur christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 36, 1928: 59?110.
Heinrich Otto: Briefe papstlicher Beamten aus der Zeit Johannes' XXII. und Benedikts XII . "Zeitschrift fur Kirchengeschichte" 56, 1937: 314?337.
Heinrich Otto: Zur politischen Einstellung Papst Benedikts XII . "Zeitschrift fur Kirchengeschichte" 62, 1943/44: 103.
Dominique Paladilhe : Les papes en Avignon . Paris, 1975.
Annette Pales-Gobilliard : L'Inquisition et les Juifs: le cas de Jacques Fournier . "Juifs et judaisme de Languedoc". Toulouse, 1977: 97?114.
Jacques Paul : Jacques Fournier inquisiteur . "La papaute d'Avignon et le Languedoc 1316?1342". Toulouse, 2001: 39?67.
Sylvain Piron : Un avis retrouve de Jacques Fournier . "Medievales", 54, 2008: 113?134.
Paul Piur : Petrarcas' Buch ohne Namen' und die papstliche Kurie . 1925.
Philippe Racinet : La reforme de Benoit XII et la situation des monasteres benedictins au nord de la Loire dans la premiere moitie du XIVe siecle . "Naissance et fonctionnement des reseaux monastiques et canoniaux". Saint-Etienne, 1991: 551?592.
Yves Renouard : La papaute a Avignon . Paris, 1954.
Yves Renouard: Une expedition de cereales des Pouilles en Armenie par les Bardi pour le comte de Benoit XII . "Melanges d'Archeologie et d'Histoire de l'Ecole francaise de Rome" 53, 1936: 287?329; Y. Renouard, "Etudes d'histoire medievale". Paris, 1968: 793?824.
Karl Ruemler : Die Akten der Gesandtschaft Ludwigs des Baiern an Benedikt XII. und Klemens VI . "Quellenstudien aus dem Historischen Seminar der Universitat Innsbruck" , 2, 1910: 109?155.
Rosa di Sabatino : La epistole metriche di Benedetto XII e Clemente VI . "Studi petrarcheschi" 6, 1956: 43?54.
Ettore Sabbadini : Un pontefice avignonese riformatore della Chiesa: Benedetto XII (Cistercense) . "Rivista Cistercense", 2, 1985: 19?30.
Bernhard Schimmelpfennig : Zisterzensierideal und Kirchenreform ? Benedikt XII. (1334?42) als Reformpapst . "Zisterzienser Studien", 3, Berlin 1976: 11?43.
Bernhard Schimmelpfennig: Benedikt der XII. und Ludwig der Bayer. Zum Scheitern der Verhandlungen im Fruhjahr 1337 . "Archiv fur Kulturgeschichte" 59, 1977: 212?221.
Clement Schmitt : Un pape reformateur et un defenseur de l'unite de l'Eglise: Benoit XII et l'Ordre des freres mineurs, 1334?1342 . Strasbourg, 1959.
Gerhard Albert Schormann : Beitrage zur Ehepolitik der Papste von Benedikt XII. bis Gregor XI . Bonn, 1969.
Karl Heinrich Schafer : Die Ausgaben der Apostolischen kammer unter Benedikt XII., Klemens VI. und Innocenz VI. 1335?1362 . Paderborn, 1914.
Alois Schutz : Die Verhandlungen Ludwigs des Bayern mit Benedikt XII . "Ludwig der Bayer als bayerischer Landesherr". Munchen, 1997: 253?315.
John Sergeant : A vindication of the doctrine contained in Pope Benedict XII . 1659.
Martin Souchon : Die Papstwahlen von Bonifaz VIII. bei Urban VI ., etc. Brunswick, 1888.
Julien Thery : Faide nobiliaire et justice inquisitoire de la papaute a Sienne au temps des Neuf: les recollectiones d'une enquete de Benoit XII contre l'eveque Donosdeo de' Malavolti . Susanne Lepsius, "Als die Welt in die Akten kam". Frankfurt, 2008: 275?345.
Kathrin Utz Tremp : Waldenser und Wiederganger: Das Fegefeuer im Inquisitionsregister des Bischofs Jacques Fournier von Pamiers (1317?1326) . Peter Jezler, "Himmel, Holle, Fegefeuer. Das Jenseits im Mittelalter". Zurich, 1994: 125?134.
Kathrin Utz Tremp: "Parmi les heretiques...": la Vierge Marie dans le registre d'inquisition de l'eveque Jacques Fournier de Pamiers (1317?1326) . D. Iogna-Prat, "Marie. Le culte de la Vierge dans la societe medievale". Paris, 1996: 533?560.
Josep Trenchs Odena : Notas de diplomatica: relaciones entre cancilleria y camara apostolica bajo Benedicto XII . "Annali della Scuola Speciale per Archivisti" 11, 1971: 148?172.
Christian Trottmann : Deux interpretations contradictoires de saint Bernard: les sermons de Jean XXII sur la vision beatifique et les traites inedits du cardinal Jacques Fournier . "Melanges de l'Ecole Francaise de Rome. Moyen Age-Temps Modernes", 1, 1993: 327?379.
Christian Trottmann: Theologie monastique et theologie scolastique dans le traite inedit De statu animarium sanctorum ante generale iudicium du cardinal Jacques Fournier (futur pape Benoit XII) . "Documenti e studi sulla tradizione filosofica medievale" 3, 1992: 633?651.
Christian Trottmann, Arnaud Dumouch : Benoit XII: la vision beatifique . 2009.
Lambert Vandermeulen : Le Sixieme Centenaire de Benoit XII . "Collectanea cisterciensia" 2, 1935: 76?78.
Jean-Marie Vidal : Notices sur les oeuvres du pape Benoit XII . "Revue d'Histoire Ecclesiastique" 6, 1905: 557?565.
Charles Vulliez : Autour d'un rotulus adresse par l'Universite de Paris a Benoit XII (1335): le role des maitres es arts de la nation picarde . "Melanges de l'Ecole francaise de Rome. Moyen Age" 114, 2002: 359?370.
Katherine Walsh : Zwischen Mission und Dialog. Zu den Bemuhungen um Aussohnung mit den Ostkirchen im Vorfeld des Konzils von Ferrara-Florenz . "Vortrage und Forschungen, herausgegeben vom Konstanzer Arbeitskreis fur mittelalterliche Geschichte", 45, Sigmaringen, 1998: 297?333.
Friedrich Wetter : Die Lehre Benedikts XII. von intensiven Wachstum der Gottesschau . Roma, 1962.
Fritz Winter : Die Besetzung der deutschen Bistumer unter dem Pontifikat Benedikts XII. und Klemens VI . Berlin, 1922.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Artikkel Benedictus XII kohta. (inglise keeles)
Artikkel Benedictus XII kohta. (inglise keeles)
1334. aasta konklaav. (inglise keeles)
1334. aasta konklaav. (inglise keeles)
Benedictus XII maaratud kardinalid.
Artikkel Armeeniast. (inglise keeles)
Artikkel Bonet'st. (inglise keeles)
Artikkel dominiiklastest. (inglise keeles)
Artikkel frantsisklastest. (inglise keeles)
Artikkel fraticelli liikumisest. (inglise keeles)
Artikkel Gerace'i piiskopkonnast. (inglise keeles)
Artikkel Gerardus Odonisest. (inglise keeles)
Artikkel Grenoble'ist. (inglise keeles)
Artikkel Imolast. (inglise keeles)
Artikkel juutidest. (inglise keeles)
Artikkel Neitsi Maarja patronaa?ipuhast. (inglise keeles)
Artikkel noidadest. (inglise keeles)
Artikkel Pamiers'i piiskopkonnast. (inglise keeles)
Artikkel paradiisist. (inglise keeles)
Artikkel Portugalist. (inglise keeles)
Artikkel Ravennast. (inglise keeles)
Artikkel regulaarkanoonikutest. (inglise keeles)
Artikkel tiaarast. (inglise keeles)
Artikkel tsistertslastest. (inglise keeles)
Artikkel Venturinost. (inglise keeles)

Eelnev Johannes XXII	Rooma paavst 1334 ? 1342	Jargnev Clemens VI

[ReferenceA-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curlandisches Urkundenbuch nebst Regesten" .

[1]