See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Bed?ich Smetana ( 2. marts 1824 ? 12. mai 1884 ) oli t?ehhi helilooja .

Ta oli koos Antonin Dvo?akiga uks rahvusromantilise suuna juhtfiguure T?ehhi suvamuusikas ning teda on nimetatud T?ehhi muusika isaks ^{[ viide? ]} . Tema tuntumad teosed on ooper " Muudud morsja ", sumfooniline poeem " Vltava " ja Keelpillikvartett nr 1 "Minu elust".

Smetana oli andekas pianist, kes esines avalikkuse ees juba kuueaastaselt. Parast kooli lopetamist oppis ta Prahas Josef Prokschi juhendamisel klaverit ja muusikateooriat. Smetana esimene rahvusromantiline heliteos valmis 1848. aasta revolutsiooni ( Praha ulestousu ) ajal. Ka helilooja ise osales ulestousul.

Smetana ei saanud Prahas pusivat tood. Ta asus opetaja ja koorijuhina toole Rootsis Goteborgis ning hakkas kirjutama sumfoonilisi suurvorme. Smetana abiellus Rootsis kaks korda ning tal sundis kuus tutart, kellest kolm surid lapsena.

1860. aastate alguse liberaalsem poliitiline kliima Boomimaal voimaldas Smetanal Prahasse tagasi minna. Ta sukeldus linna muusikaellu T?ehhi ooperi juhina. 1866. aastal esietendusid Praha uues Ajutises Teatris tema kaks esimest ooperit, " Brandenburglased Boomimaal " ja " Muudud morsja ", mis hiljem said suure populaarsuse osaliseks.

Samal aastal sai Smetana ka teatri peadirigendiks, kuid tema ametiaega jaid varjutama vastuolud. Tema muusikat, mis jargis Franz Liszti ja Richard Wagneri progressiivset mottelaadi, peeti T?ehhi ooperi valjakujunemisele kahjulikuks. Smetana astus peadirigendi kohalt tagasi 1874 . aastal.

1874 . aasta lopuks oli Smetana jaanud taiesti kurdiks. Vabastatuna teatrikohustustest ja sellega seotud poleemikast sai ta nuud aga pohjalikumalt muusikale puhenduda. Tema panust T?ehhi muusikasse hinnati ja austati uha korgemalt, kuid vaimne kokkuvarisemine 1884 . aastal viis ta hullumaja vangistuse ja peatselt ka surmani.

Smetana maine T?ehhi muusika alusepanijana on sailinud tema kodumaal, kus tema muusika propageerijad on tostnud Smetana korgemaks tema kaasaegsetest ja jareltulijatest. Seevastu on aga ainult vahesed Smetana teostest joudnud rahvusvahelisse repertuaari ning enamik valismaalasi kipub tahtsaimaks T?ehhi heliloojaks pidama Antonin Dvo?akit.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Bed?ich Smetana (sundinud Friedrich Smetana) sundis 2. martsil 1824 Litomy?lis , Prahast idas, siis veel Habsburgi impeeriumi provintside Boomimaa ja Moraavia piiri lahedal. Ta oli pere kolmas laps, Franti?ek Smetana ja tema kolmanda naise Barbora Lynkova esimene poeg. Tema isa Franti?ek oli varasematest abieludest olnud isaks kaheksale lapsele, kellest ainult viis kasvasid suureks; tal ja Barboral oli veel 10 last, kellest seitse joudsid elusalt taiskasvanuikka. ^[1] Habsburgide voimu all oli Boomimaa riigikeeleks saksa keel . Franti?ek oskas kull t?ehhi keelt , aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete pohjuste tottu vahe. Franti?eki lapsed olid t?ehhi keelest elu algusaastatel vahe huvitatud. ^[2]

Muusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohimaterjalid, millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas, olid rahvuslikkus, realism ja romantism. ^[3] Tema hilisema muusika iseloomulikuks jooneks on programmilisus ? koik tema ma?oorsed instrumentaalteosed on narratiivse iseloomuga, osad neist autobiograafilised. ^[4] Smetana eestvoitlejad tundsid ara peamised mojutused tema toole "progressiivsetelt" heliloojatelt nagu Ferenc Liszt , Richard Wagner voi Hector Berlioz ? kuid pisendasid samas Smetanat mojutanud traditsiooniliste heliloojate tahtsust nagu Gioachino Rossini , Gaetano Donizetti , Giuseppe Verdi ja Giacomo Meyerbeer . ^[5]

Klaveriteosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Smetana teosed enne Goteborgi siirdumist olid peale mone erandi kirjutatud klaverile. ^[6] Tema 1848 . aastal kogumikuna valminud "Kuus karakteristlikku pala" oli puhendatud Lisztile , kes kirjeldas neid kui koige silmapaistvamaid teoseid, mis tema katte hiljuti sattunud. ^[7] Samal perioodil plaanis Smetana ka nn "albumilehtede" tsuklit ? luhipalu igas ma?oori- ja minoorihelistikus, jargides nii Chopini preluudide eeskuju. ^[8] Projekt jai kull pisut lopetamata; valminud palades kippusid moned helistikud korduma, samal ajal kui moned jaid uldse vahele. ^{[8] [9]} Parast Smetana viimset naasmist Goteborgist, kui ta puhendus peamiselt T?ehhi ooperi edendamisele, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile. ^[9]

Vokaal- ja koorimuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded uhele haalele. Kui tema 1848 . aastal komponeeritud "Vabaduse laul" valja jatta, alustas ta taiskoosseisus koorile komponeerimist alles parast Goteborgis viibimist, kui ta komponeeris arvukalt toid Hlaholi kooriuhingule, enamasti saateta meeshaaltele. ^[10] Smetana koorimuusika on uldiselt karakterilt rahvuslik, ulatudes luhikesest tseremoniaalsest kooriloost, kirjutatud parast helilooja revolutsioonilise sobra Havliceki surma, "Laulumere" seadeni, markimisvaarse tooni kooridraama karakteriga. ^[11]

Kammermuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peale nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile on Smetana kirjutanud ainult neli kammerteost, igauks sugava isikliku tahtsusega. ^[12] 1855 . aastal komponeeritud klaveritrio g-moll oli komponeeritud parast tema tutre Bed?i?ka, surma; selle stiil on sarnane Robert Schumannile , koos viidetega Lisztile . Kogu teose uldine meeleolu on eleegiline. ^[13]

Smetana naasis kammermuusika juurde alles 20 aasta parast, kui ta kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll, alapealkirjaga "Minu elust". See teos oli justkui helilooja autobiograafia, kujutades helilooja nooruslikku entusiasmi oma kunsti, soprade, armastuse vastu. ^[14] Teist, 1882 ? 1883 , d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli Smetana juba peaaegu taielikult kurt. ^{[15] [16]} See teos esindab Smetana pettumust enda elus, aga ei ole ometigi tervenisti sunge, sisaldades ka eredat polkat. ^[17] See oli uks tema viimaseid teoseid; kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt", mis on segu melanhooliast ja roomust tugeva lahedusega T?ehhi rahvamuusikale. ^[17]

Orkestrimuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Olles rahulolematu oma esimese suure ulatusliku orkestriteosega 1848 . aastast avamanguga D-duur, ^[18] oppis Smetana passaa?e Beethovenilt , Mendelssohnilt , Weberilt ja Berliozilt , enne oma 1853 . aasta "Voiduka sumfoonia" komponeerimist. ^[19] Teos voeti 1860 . aastal Goteborgis hasti vastu ^[20] ning redigeeritud versiooni teosest esitati 1882 . aastal Prahas , ilma alapealkirjata "voidukas", Adolf ?echi taktikepi all. ^[19] Nuud on teost monikord nimetatud ka "Pidulikuks sumfooniaks".

Smetana kulastas Liszti Weimaris 1857 . aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti sumfooniat" ja "Ideaale". See pohjustas muutusi ka Smetana orkestrimuusikas. Need tood andsid vastused Smetana mitmetele kompositsiooniprobleemidele seoses orkestrimuusika struktuuridega. See voimaldas Smetanal kirjutada kolm Goteborgi sumfoonilist poeemi ("Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl"). ^[19] Need olid teosed, mis muutsid Smetana salongimuusika heliloojast modernseks neo-romantikuks. ^[19]

1862 . aastast tootas Smetana peamiselt ooperite kallal ja kui paar luhiteost valja jatta, ^[21] ei naasnud ta puhta orkestrimuusika juurde enne "Minu isamaa" ( 1872 ) komponeerimist. "Minu isamaa" on uks esimesi Smetana kupseid suuremahulisi teoseid, mis on sonades iseseisev ja oma muusikalistes ideedes soakam kui koik muu, mida ta varem proovinud oli. ^[22] Muusikateadlase John Claphami hinnangul kujutab see tsukkel labiloiget T?ehhi ajaloost, legendidest ja muljeid selle loodusest, andes eredalt edasi Smetana paatoslikku vaatenurka oma riigi vagevusest. ^[23] Smetana puhendas "Minu isamaa" Praha linnale; parast selle esiettekannet 1882 . aasta novembris kuulutas T?ehhi publik selle toeliseks T?ehhi rahvusliku stiili esindajaks. ^[19]

Uhtekokku kirjutas Smetana 8 ooperit: "Muudud morsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus" (1878), "Brandenburglased Boomimaal" (1866), "Dalibor" (1868), "Kuradi muur" (1882), "Kaks leske" (1874), "Libu?e" (1881) ja "Viiul" (lopetamata). Samuti loi ta 9 sumfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) ja orkestriteose "Praha karneval".

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Abraham, Gerald (1968). Slavonic and Romantic Music . London: Faber and Faber.
• Clapham, John (1980). "Bedrich Smetana". New Grove Music and Musicians (Special English edition) ed. Stanley Sadie . Kd 17. London: Macmillan. Lk 391?403. ISBN   0-333-23111-2 .
• Clapham, John (1972). Smetana (Master Musicians series) . London: J.M. Dent. ISBN   0-460-03133-3 .
• Grout, Donald Jay and Hermine Wegel Williams (2003). A Short History of Opera . New York: Columbia University Press. ISBN   0-231-11958-5 .
• Katz, Derek (1997). "Smetana's Second String Quartet: Voice of Madness or Triumph of Spirit" . The Musical Quarterly . Oxford: OUP. 81 (4): 516?36. DOI : 10.1093/mq/81.4.516 . Vaadatud 24. mai 2009 .
• Large, Brian (1970). Smetana . London: Duckworth. ISBN   0-7156-0512-7 .
• Newmarch, Rosa (1942). The Music of Czechoslovakia . Oxford: OUP. ISBN   0-306-77563-8 . OCLC   3291947 .
• Ottlova, Marta. Smetana, Bedrich. Entsuklopeedias Grove Music Online , toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public/
• Ramba, Ji?i (2009). Slavne ?eske lebky (Famous Czech Skulls) (2. ed.). Prague: Galen. Lk 151?299. ISBN   978-80-7262-325-9 .
• Schonberg, Harold C. (1975). The Lives of the Great Composers, Vol. II . London: Futura Publications. ISBN   0-86007-723-3 .
• "Stale expozice Narodniho muzea" . Narodni muzeum . Vaadatud 6. juuni 2009 .
• Steen, Michael (2003). The Lives and Times of the Great Composers . London: Icon Books. ISBN   978-1-84046-679-9 .
• Tyrrell, John. Smetana, Bedrich. Entsuklopeedias Grove Music Online , toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public/