T?ehhi kuningriik

	T?ehhi kuningriik ?eske kralovstvi ( t?ehhi ) ; Konigreich Bohmen ( saksa ) ; Regnum Bohemiae ( ladina ) 1198?1918
	Lipp Vapp
	T?ehhi kuningriik ja T?ehhi krooni maad aastal 1618
Valitsusvorm	Monarhia
Osa	Saksa-Rooma riigi kuurvurstkond (1198?1806) ; Habsburgide monarhia osa (1526?1804) ; Austria keisririigi kroonimaa (1804?1867) ; Austria-Ungari , Tsisleitaania osa (1867?1918)
Kuningas	Ottokar I (1198?1230, esimene) ; Karl I (1916-1918, viimane)
Pealinn	Praha
Religioon	Katoliiklus ; Hussiitlus ; Luterlus
Riigikeeled	T?ehhi ; Saksa ; Ladina
Rahauhik	Denaarid ; Brakteaat ; Kroitser ; Taaler ; Austria-Ungari kulden
T?ehhi hertsogkond	Esimene T?ehhoslovakkia vabariik

T?ehhi kuningriik ( t?ehhi keeles ?eske kralovstvi ; saksa keeles Konigreich Bohmen ; ladina keeles Regnum Bohemiae ) oli riik, mis paiknes T?ehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tanapaevases T?ehhi vabariigis.

Kuningriigi rajas ametlikult 1198. aastal Otokar I , kelle kuningatiitlit (1198?1230) tunnustas Saksa kuningas ?vaabi Philipp Hohenstaufenite dunastiast .1204. aastal tunnustas Ottokari kuningatiitlit Saksa-Rooma keiser Otto IV, samuti Rooma paavst Innocentius III ja hiljem, 1212. aastal, kinnitas keiser Friedrich II selle Sitsiilia kuldbullaga , ulendades T?ehhi hertsogkonna kuningriigiks. T?ehhi kuningriik liidendati 1526. aastal Habsburgide monarhiaga .

T?ehhi ehk Boomi kuningas oli Saksa-Rooma riigi kuurvurst kuni riigi lopetamiseni aastal 1806, misjarel sai territooriumist Austria keisririigi osa ning seejarel aastast 1867 Austria-Ungari keisririigi osa. Lopetati 1918. aastal Austria-Ungari lagunemisega, parast Keskriikide kaotust esimeses maailmasojas , kui viimane T?ehhia kuningas Karel III sunniti voimust loobuma, kuid ilma troonist loobumiseta. Rahvuskogu teatas siis Prahas Habsburg-Lotringi dunastia kukutamisest ja T?ehhiast sai asjaasutatud Esimese T?ehhoslovakkia vabariigi osa.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis T?ehhi ajalugu , Suur-Maari riik , T?ehhi ehk Boomi vurstiriik , Nitra vurstkond

Suur-Maari riigi valitseja Svatopulki surma jagunes Suur-Maari riik tema poegade vahel. 895 . aastal T?ehhi ( Boomimaa ) iseseisvus. 896 . aastal vallutasid ungarlased hilisemad Laane-Ungari alad. 897 . aastal iseseisvus Lu?cia ( Lausitz ). Suur-Maari kukkus loplikult kokku ungarlaste ruusteretkede tottu.

Pikemalt artiklis Ungarlaste sissetungid Euroopasse

906 . aastal Maari riigi jaanused liideti T?ehhiga ja Boomimaad valitses P?emysliidide dunastia Praha (sel ajal Hrad?any ) linnast. Aastaks 906 allutati suurem osa Maarimaast (t?ehhi keeles Morava , ladina k. Moravia , saksa k. Mahren , poola k. Morawy ) ning tekkis keskaegne T?ehhi ehk Boomi vurstiriik.

Morava omandati P?emysliidi ja Slavniki T?ehhi valitsejate poolt parast 955. aasta Lechfeldi lahingut , kaotati aastal 999 Poola kuningriigile ja taasvallutati hertsog B?etislav I poolt.

Vaclav I Puha (921?929) toi T?ehhisse ristiusu, 973 . aastal rajati Praha piiskopkond . 11. sajandi alguse sisetulide tottu sai T?ehhist Saksa-Rooma keisririigi vasallriik .

P?emysliidide dunastia valitses Boomimaad aastatel 896?1305.

T?ehhi ehk Boomi kuningas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Praha linnus ? T?ehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; parast aastat 1918 T?ehhoslovakkia ja T?ehhi presidentide residents

Pikemalt artiklis Boomimaa valitsejate loend , T?ehhi valitsejate loend

T?ehhi ehk Boomi kuninga, P?emysliidide dunastiast ametlikult Otokar I kuninglikkust (1198?1230) tunnustas aastal 1198 valitud Saksa kuningas 1198?1208 ?vaabi Philipp , Hohenstaufenite dunastiast vastutasuks tema toetusele oma rivaali, Saksa-Rooma keiser Otto IV vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit Saksa-Rooma keiser (1198?1218) Otto IV ise, samuti paavst Innocentius III ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser Friedrich II poolt Sitsiilia kuldbullaga , ulendades T?ehhi hertsogkonna kuningriigiks. Moned endised T?ehhi valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mitteparilikku kuninglikku tiitlit ( Vratislav II , Vladislav II ), kui 1085 . aastal sai T?ehhi ajutiselt kuningriigiks.

Kuningriigi alad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis T?ehhi krooni maad

T?ehhia parusvaldus ( ?echy ) koos Kladsko krahvkonnaga ( Hrabstvi kladske ) oli T?ehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV T?ehhi krooni maad ( Zem? Koruny ?eske ), koos hoivatud provintsidega:

Moraavia mark ( Markrabstvi moravske ), omandatud P?emysliidi ja Slavniki T?ehhi valitsejate poolt parast 955. aasta Lechfeldi lahingut , kaotatud aastal 999 Poola kuningriigile ja taasvallutatud hertsog B?etislav I poolt aastal 1019/1029 (ebakindel daatum);
Ulem-Lausitz ( Horni Lu?ice ), liidendatud kuningas Jan Lucembursky poolt aastal 1319 ( Bautzen ) ja 1329 ( Gorlitz ), ning Alam-Lausitz ( Dolni Lu?ice ), endine Lausitzi mark , omandatud Jani poja Karel IV poolt Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367. Ferdinand II kaotas Lausitzid 1635. aasta Praha rahuga Saksimaa kuurvurstile ;
Sileesia hertsogkonnad ( Slezsko ), omandatud 1335. aasta Tren?ini rahuga Jan Lucembursky ja kuningas Kasimir III vahel. Kuninganna Maria Theresia kaotas Sileesia aastal 1742 Breslau rahuga kuningas Friedrich II -le, valjaarvatud Austria Sileesia ;

ja territooriumite hulka kuulusid ajutiselt ka:

Austria hertsogkond aastal 1251, Steiermargi hertsogkond aastal 1261, Egerland aastal 1266, Karnteni hertsogkond , Kraini mark ja Windische mark aastal 1269 ning Friuli mark aastal 1272, koik omandatud kuningas Ottokar II P?emysli poolt ja kaotatud Rudolf I -le 1278. aasta Marchfeldi lahinguga ;
Egerland ( Chebsko ) taasomandati Vaclav II poolt 1291.?1305. aasta vahel; kahtlemata antud T?ehhiale pandiks keiser (siis Roomlaste kuningas ) Ludwig IV poolt aastal 1322 ning seejarel uhendatud personaaluniooni T?ehhia parusvaldustega;
Ulem-Pfalzi pohjaosa ("Uus T?ehhia") Sulzbachis , liidendatud Karel IV poolt aastal 1355. Karoli poeg Vaclav IV kaotas Ulem-Pfalzi aastal 1400 kuningas Ruprechti voimualusele Kuurpfalzile ;
Brandenburgi kuurvurstkond , omandatud Karol I poolt Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karoli poeg Sigismund kaotas Brandenburgi aastal 1415 Friedrich I-le .

12. sajandil: tanu saksa mojule soodustasid T?ehhi kuningad saksa kolonisatsiooni, pandi alus maetoostusele, kehtestati parisorjus. Aastal 1204 tunnustas T?ehhi kuninga tiitlit Saksa-Rooma keiser (1198?1218) Otto IV, samuti paavst Innocentius III ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser Friedrich II poolt Sitsiilia kuldbullaga , ulendades T?ehhi hertsogkonna kuningriigiks ning T?ehhi sai Saksa-Rooma alt iseseisvaks.

Mongolite invasioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Mongolite invasioon Euroopasse , Ungari kuningriik#Mongolite invasioon , Poola ajalugu#Mongolite invasioon

T?ehhi suurvoimupuudlused [ muuda | muuda lahteteksti ]

1250. aastal suri Saksa-Rooma keiser Friedrich II ja tema poja, Saksamaa kuninga Konrad IV surmaga aastal 1254 loppes Hohenstaufenite valitsejate liin. Jargnevate aastate Interregnum i ajal valiti mitu kandidaati Roomlaste kuningaks , ei suutnud keegi neist tegelikult kontrollida Saksa-Rooma keisririiki, Austria ja Steiermark jaid vakantseks. Viidates Privilegium Minus ile kinnitas paavst Innocentius IV, vastupidi feodaalsele isaliinis parimise printsiibile, parimisoigust Friedrichi oele Margaretele, Heinrich von Hohenstaufeni lesele, ja tema oetutrele Gertrudile , kes abiellus P?emysliidist Maari markkrahvi Vladislaviga , Otakari vanema vennaga, kes suri aastal 1247. Parast Gertrudi teise abikaasa, surma, tungis Otakar aastal 1250 Austria maadele.

1251 . aastal vallutas kuningas (1230?1253) Vaclav I Austria hertsogkonna , mis oli alates 1246 . aastast olnud seadusliku valitsejata, ning nimetas Otakari selle hertsogiks. Otakar abiellus viimase Bambergide dunastiast Austria hertsogi ( Friedrich II ) oe Margaretega , kes oli temast ligi 30 aastat vanem, ning kindlustas oma voimu Austria hertsogkonna, Steiermargi ja teiste hertsogkonna koosseisus olnud valduste ule.

Sellega polnud rahul aga Ungari kuningas Bela IV , kes alustas 1252 . aastal sissetungi ja noudles Austriat endale, hoivates Steiermargi maad. 1253 . aastal suri Vaclav I ning Otakarist sai ka Boomimaa kuningas. Soda Belaga kulges Otakarile soodsalt ning too pidi 1254 . aastal leppima vaid Steiermargi hertsogi tiitli ja poolega valdusest. 1254 . aastal lootis Otakar saada Saksa kuningaks , kuid ei osutunud valituks.

Boomimaa kuningas (1253?1278) Ottokar II P?emysl tegi 1254 . aastal sojakaigu paganlike preislaste vastu Preisimaale ning asutas linna, mis tema jargi nimetati Konigsbergiks , mille toetuseks ta rahasummasid andis. Samuti toetas ta Saksa ordut abivagedega Laanemere ristisodades paganlike preislaste vastu ( Preisi ristisoda ).

1260 . aastal puhkes soda Steiermargi parast uuesti ning Bela ja ta poeg Istvan said Otakarilt Kroissenbrunni lahingus luua. Seejarel sai Otakar voimu kogu Steiermargi ule, lasi oma varasema abielu tuhistada ja abiellus Bela noore tutretutre Kunigundaga . 1269 . aastal paris Otakar ka Karnteni hertsogkonna ja Kraini marki ning temast sai voimsaim valitseja Puha Rooma riigis . Ta voitis uuesti ka ungarlasi ja sai nendelt moningaid piirivalduseid. Aastast 1269 kontrollis Otakar ka tohusalt Karnteni hertsogkonda koos Kraini ja Windischi markidega kaugemal lounas, kogu Kesk-Euroopa valdus ulatus Poola piirist Sudeetides kuni Aadria mere rannikuni lounas.

1273 . aastal ei onnestunud Otakaril taas Saksa kuningaks valitud saada ja ta sattus Saksa kuningaks valitud Rudolf von Habsburgiga tosisesse konflikti. Too noudis endale koiki keiser Friedrich II surma jarel valitsejadunastiat vahetanud alasid, sealhulgas ka Austriat. 1276 . aastal pani Rudolf Otakari riigivande alla ja hakkas Viini piirama. Seetottu pidi Otakar Austriast sama aasta lopus loobuma, kuid ta ei leppinud sellega. 1278 . aastal alustas ta Rudolfi vastu soda, kuid langes Marchfeldi lahingus ja tema Austria valdused anti Rudolfi poegadele ja parijatele, kes lisasid need oma laialdastele parusvaldustele ?vaabimaal . 1273?1278 kestnud sojas kaotas T?ehhi kaotas koik valdused v.a. Boomimaa (riigi tuumikala). Nii jai P?emysliidide dunastia Austriast ilma, Boomimaa troonile sai aga tema poeg Vaclav II .

Vaclav II taastas T?ehhi voimsuse ja vallutas 1300 feodaalselt killustunud Poola . Kuningas Vaclav II (Boomimaa kuningas (1278?1305), Krakowi hertsog (1291?1305) ja Poola kuningas (1300?1305) krooniti Poola kuningaks aastal 1300, tema poeg Vaclav III (Boomi ja Poola kuningas 1305?1306) Ungari kuningaks aasta hiljem. Viimane P?emysliid Vaclav III suri 1306. Parast tema surma Poola iseseisvus ja T?ehhis algasid trooniheitlused.

Parast Wacław II ja tema poja Vaclav III varajast surma paases 1306 . aastal voimule Vaike-Poolas Władysław I Łokietek , kes tanu paavsti toetusele ja Ungari sojalisele abile liitis osa Poola aladest. 1309 . aastal vallutas Władysław I Łokietek Krakowi ja Suur-Poola . Tema riigi piiridest jai valja Sileesia , mis allus Luksemburgi dunastiast , T?ehhi kuningatele kes suurendasid taas margatavalt T?ehhi maid: kuningas Jan Pime alistas enamuse Poola Piastide Sileesia hertsogeid. Piastide dunastiasse kuulunud Poola kuninga Kazimierz III (1333?1370) valitsemisaja lopuks uhendati Poola uhise kuninga voimu alla.

Saksa-Rooma riigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Saksa-Rooma riik

Viimaste P?emysliidide ja neile jargnenud Luksemburgide valitsemise ajal oli T?ehhi kuningriik Saksa-Rooma riigi koige voimsam osastisriik.

Luksemburgide valitsusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuigi molemad kroonid kaotati parast Vaclav III morva aastal 1306 , jatkus T?ehhi tous, kui valiti T?ehhi trooni parijaks, Luksemburgi dunastiast parinev Luksemburgi krahv Johann Pime (t?ehhiparaselt Jan Lucembursky), kes sai aastal 1310 Boomimaa kuningaks , parast mida viis dunastia oma voimukeskuse Praha linnusesse .

Karl , Boomi kuningana Karel I , Roomlaste kuningaks ja krooniti aastal 1355 Saksa-Rooma keisriks . Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai T?ehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis t?ehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma parusvaldustega ( Luksemburgi krahvkonna ja T?ehhi kuningriigiga) Sileesia , Brandenburgi , osa Saksimaast , Tuuringist ja Alam-Lausitzist .

1356. aasta kuldbulla avaldamine koos jargneva Brandenburgi kuurvurstkonna omandamisega andis T?ehhi kuningriigile kaks haalt Saksa-Rooma keisri valimiskogus . Karl tegi Praha keiserlikuks residentsiks ning asutas ka Prahas 1347 . aastal Karli ulikooli .

Vaclav IV (Saksamaal Wenzel ) valitseses (T?ehhi kuningana 1378?1419, Saksa-Rooma keisrina 1378?1400), kuid tema ajal norgenes T?ehhi kuningavoim, algas t?ehhide iseseisvusliikumine. 1396 . aastal loodi kuninganoukogu ning 1400 . aastal tagandasid kuurvurstid Wenzeli Saksa-Rooma troonilt. Vaclav IV toetas umbes 1410 alguse saanud hussiitide liikumist, kuid hiljem aga taganes sellest ja lasi hussiitide juhi Jan Husi hukata. Vaclav IV suri 16. juulil 1419, vaid pool kuud enne Hussiitide sodade (1419?1437) algust.

Vaclav IV jarel sai T?ehhi kuningaks, Karel I teine poeg kuningas Zikmund ( 1419 ? 1437 ), kes omandas Ungari krooni (seal valitses korvalliin) abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna Mariaga , Ungari kuninga Lajos I (1342?1382) ja Poola kuninga (1370?1382) Ludwik I tutrega. Zikmund (Saksamaal Sigismund ) oli viimane Luksemburgi dunastiast parinev Saksa kuningas 1410 ?1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433 ?1437. Ta oli ka Ungari kuningas (Zsigmond) 1387 ?1437, Boomi kuningas (Zikmund) 1419?1437 (tegelikult 1419 ? 1421 ja 1436 ?1437), Poola troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) 1382 ? 1383 ja Brandenburgi markkrahv ( 1378 ? 1397 ja 1411 ? 1415 )

Aastal 1400 kaotasid Luksemburgid Saksa kuninga trooni Baieri Wittelsbachi dunastiast Pfalzi kuurvurst 14.-15. sajandil Ruprecht III -le. Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri tiitel oli enamasti Saksamaa tugevaima dunastia kaes: algul Saksi , seejarel Franki ehk Saali , siis Hohenstaufenite . 1308 ? 1313 , 1346 ? 1400 ja 1410 ? 1437 oli keisri tiitel Luksemburgi dunastial , seejarel aga kuni keisririigi lopuni (valja arvatud kaks erandit) Habsburgide (alates 1765 Habsburgide-Lotringite ) kaes. 1419. aastal uhendati Ungari, T?ehhi ja Saksa-Rooma riik taas personaaluniooniga .

Hussiitide sojad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Hussiitide sojad (1419?1437) , Hussiidid , Esimene Praha defenestratsioon , 1419

1420. aastatel algasid T?ehhis t?ehhi vaimuliku Jan Husi (umbes 1370?1415) algatatud roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sojategevus, mille haripunkt oli T?ehhis 1419?1437. 1415. aastal. parast Jan Husi hukkamist jagunes hussiitide liikumine kaheks: 1. taboriidid , kes esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte ja noudsid inimeste taielikku varanduslikku ja oiguslikku vordsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme; 2. kariklased , kes esindasid kaupmehi, joukaid kasitoolisi ja aadlit ja noudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste voimu piiramist T?ehhist.

Ulestous algas 1419 . aastal Prahas parast Boomimaal kuninga Vaclav IV surma. Boomimaa valitsejaks valiti Leedu suurvurstiriigist Jagelloonide dunastiast Vytautas , kes valitses kuni surmani 1430 . aastal. Ulestous haaras Praha jarel ka T?ehhi louna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sojajou moodustasid taboriidid Jan ?i?ka ja Prokop Suure juhtimisel, nad loid tagasi mitu hussiitidevastast ristisoda , 1420. aastal tungisid Saksa-Rooma keisri ja T?ehhi kuninga Sigismundi/Zikmundi vaed T?ehhi. Hussiitide vaed voitsid Jan ?i?ka juhtimisel Vitkovi mae lahingu , Vy?ehradi korgendike lahingud ning Boomimaa ja Maarimaa utlesid lahti T?ehhi kuningast Sigismundist ja moodustasid 1421. aasta 1. juunil oma valitsuse. Jargnevalt voitsid hussiidid Kutna hora lahingu (1422( ja N?macky Brodi lahingud , kuid 1423. aastal tekkis tuli taboriitide ja kariklaste vahel ja Jan ?i?ka juhitud taboriitide vaed voitsid lahingu kariklaste vastu. 1424. aastal suri Jan ?i?ka ning taboriitide sojaliseks juhiks sai Prokop Suur. Aastatel 1427?1428 ja 1429?1430 tegid hussiidid sojakaike ja ruustasid Sileesias, Austrias ning Lausitzis ja levitasid oma usku. 1433. aastal ruustasid hussiidid Sileesias ja levitasid oma usku.

1433. aastal teostati T?ehhis kariklaste noutud kirikureform ja kariklased tegid Sigismundiga rahu. Sellele jargnenud Lipany lahingu 30. mail 1434 kaotasid taboriitide vaed keisri ja kariklaste vagedele ning aastatel 1434?1437 havitati viimased taboriitide salgad ja 1452 alistus Tabori linn.

1419?1437 kestnud hussiitide sodade ajal kaotasid Luksemburgid voimu T?ehhi ule, 1437. aastal sai Luksemburgide liin otsa ning loppes Saksa-Roomat, T?ehhit ja Ungarit uhendanud personaalunioon.

Habsburgide valitsusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

1440. aastal sai T?ehhi kuningaks Habsburgist Austria hertsog Ladislaus Postumus (1440?1457), kes 1444. aastal sai Ungari kuningaks ja personaaluniooniga Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga. Ladislaus Postumus oli Austria ertshertsog (1440?1457), Ungari kuningas (1440?1457) ja Boomimaa kuningas (1440?1457).

Zikmundi jarglased ? Ladislaus Postumus ( 1440 ? 1457 ) Habsburgide dunastiast , Ji?i Pod?bradyst ( 1458 ? 1471 ) ning Jagelloonide dunastia valitsejad ? tugevdasid T?ehhi staatust Saksa-Rooma keisririigi autonoomse osana.

Kuningas ( 1471 ? 1516 ) Vladislav II-l keelasid kuurvurstid osaleda Maximilian I valimistel aastal 1486. Voorandumine keisririigist jatkus ka Matyas I valitsusajal ( 1471 ? 1490 ) aastast 1490, kui T?ehhia ja Ungari olid personaalunioonis . T?ehhi krooni maad ei olnud keisririigi liiduriigid ega ka osad 1500. aasta keisririigi reformiga loodud keisririigi ringkondadest .

1457 . aastal sai troonile Ji?i Pod?bradyst , kelle ajal ( 1468 ) algas soda Ungariga.

Jagelloonide valitsusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

1471 . aastal sai T?ehhi troonile Poola dunastia Jagelloonid . Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 . aastal loppenud sojas Ungariga suuri alasid. 1490 . aastal sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi T?ehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga.

Habsburgide valitsusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Jagelloonide dunastiasse kuulunud Ungari ja Boomimaa kuninga ( 1516 ? 1526 ) Lajos II varajast surma Mohacsi lahingus , Osmanite vagede vastu, aastal 1526 paris T?ehhi kuningriigi tema naisevend Habsburgide dunastiast Austria ertshertsog Ferdinand I ( 1526 ? 1564 ), Saksa-Rooma keiser Karl V noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558. Ferdinand sai aga tanu oma teise vanaisa Maximilian I lepetele Jagelloonidega endale lausa kaks kuningriiki, kuna senine Boomi ja Ungari kuningas Lajos II langes 1526 Mohacsi lahingus ning eelneva leppe kohaselt pidi Lajose oega abielus olev Ferdinand riigid endale saama. Boomimaa kuulutas ta upris leplikult oma kuningaks, kuid ungarlastel oli vastukandidaat Janos Zapolya, keda toetas ka Osmanite Turgi sultan . Rivaalitsemine loppes Ferdinandi voiduga, kuid enamiku Ungarist vallutasid turklased, kes panid oma Ungari valdustes voimule Janos I Zapolya .

Parast Karl V troonist loobumist 1556. aastal sai Ferdinand Saksa-Rooma keisriks, uhtlasi jagati ka loplikult Habsburgide impeerium, Karli valitsetud aladlaksid Karl V pojale Felipe II -le, Ferdinandile jaid Austria, Boomimaa ja Ungari. Keisrina oli Ferdinand suhteliselt tolerantne ja puudis protestante ja katoliiklasi lepitada. Ka tema poeg Maximilian II jatkas analoogset poliitikat.

Kolmekumneaastane soda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jargnenud T?ehhia liidendamine Habsburgide monarhiaga kohaliku protestantliku aadelkonna vastupanu murdmiseks paadis 1618. aasta Praha defenestratsiooniga ja Kolmekumneaastase sojaga . 23. mai defenestratsioonis heideti aknast protestantidest Boomi aadlike alla katoliku Saksa-Rooma keisri esindajad, kantsleri Wilhelm Slavata ja keiserliku riigihoidja Jaroslav Borsita von Martinici . 1617. aastal olid Rooma-Katoliku Kirik sulgenud protestatide kirikud Boomimaa Broumovi ja Hrobi linnades vaatamata keiser (1576?1612) Rudolf II poolt 1609. aastal valja antud usuvabaduse garantiikirjale, mille taitmist pidid jalgima Slavata ja von Martinic.

Aastal 1619, Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsogi jarglasteta Matthias surma jarel, noustus Pfalzi kuurvurstkonna kuurvurst Friedrich V votma Saksa-Rooma riiki kuulunud Boomimaa seisustelt vastu Boomimaa trooni. Maximiliani rahastatud vaed voitsid aastal 1620 Boomimaa kuninga Friedrich I vagesid Valgemae lahingus .

Pikemalt artiklis Kolmekumneaastane soda

Austria keisririigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksa-Rooma riigi lopetamisega Napoleoni sodade Kolmanda koalitsiooni sojas , aastal 1806 liidendati T?ehhi kuningriik Austria keisririigiga ja kuningatiitel jai Austria keisrile .

1867. aasta Austria-Ungari kompromissiga said T?ehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid Tsisleitaania keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.

Pikemalt artiklis Austria-Ungari , Tsisleitaania

Kuningriigi parand tanapaeval [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanapaeva T?ehhi vabariik, mis koosneb T?ehhiast, Moraaviast ja T?ehhi Sileesiast , kasutab siiani mond T?ehhi kuningriigi sumbolit: kahe sabaga vapilovi, punane ja valge triip riigilipul ning kuningaloss presidendi residentsina.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]