Axel Oxenstierna af Sodermore ( 16. juuni 1583 Fano mois, Uppland ? 28. august 1654 Stockholm ) oli Rootsi riigitegelane, kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse juht ja Rootsi riigikantsler . Krahv .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sundis vabaharra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551?1597) ja Barbro Axelsdotter Bielke (1556?1624) pojana. Tema isa oli aastatel 1585?1588 Tallinna ja Eestimaa asehaldur ja noorem vend, Tallinnas sundinud vabaharra Gabriel Gustafsson Oxenstierna (1587?1640), Rootsi riigidrots aastatel 1634?1640.

Gustav Adolfi surma jarel 1632. aastal Lutzeni lahingus , sai protestantide juhiks Kolmekumneaastases sojas Axel Oxenstierna. Ta kutsus evangeeliumiusulised vurstid 1633. aastal Heilbronni ja surus labi, et talle anti oigus olla evangeeliumiusuliste liidu vagede juhatajaks.

Ta oli Gustav II Adolfi lahim sober ja peale viimase surma valitses kuninganna Kristiina (1626?1689) nooruse tottu riigikantslerina eestkostevalitsuse eesotsas olles aastatel 1632?1644 Rootsi riiki . Kuninganna Kristiina eestkostevalitsusse kuulusid riigimarssal (sojanoukogu juht), riigiadmiral ( admiraliteedi juht), riigidrots ( Svea ouekohtu juht), riigivarameister ( kammerkolleegiumi juht) ning riigikantsler ( riigikantselei juht). Axel Oxenstierna algatusel kavandas Rootsi Riiginoukogu 1640 Narva muutmist riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas resideeriks igal neljandal aastal.

Axel Oxenstierna eestvedamisel viidi labi Rootsi riigihalduse ja haldusreform , mille kaigus moodustati Rootsi kuningriigis mh ka Rootsi ajalooliste maakondade ( Gotaland (louna-Rootsi), Svealand (kesk-Rootsi), Osterland (Soome alad, 13. sajandist kuni 1809. aastani) ja Norrland ) asemel haldusuksustena: Alvsborgi laan , Dalarna laan , Eskilstunahusi laan , Gripsholmi laan , Jonkopingi ja Kronobergi laan , Kalmari laan , Kexholmi laan , Narke ja Varmlandi laan , Norrlandi laan , Nykopingi laan , Nylandi ja Tavastehusi laan , Ostergotlandi laan , Osterbotteni laan , Skaraborgi laan , Sodermanlandi laan , Turu ja Pori laan , Upplandi laan , Uppsala laan , Vastmanlandi laan , Karjala ehk Viiburi ja Savonlinna laan .

19.novembril 1645 sai ta Smalandis asunud Sodermore krahvkonna krahviks ja immatrikuleeriti 1647 . aastal krahvisuguvosana nr. 4 Oxenstierna af Sodermore Rootsi ruutelkonda . ^[1]

Ta on maetud perekonna hauakambrisse (rootsi Oxenstiernska gravvalvet ) Jaderi kirikus (rootsi Jaders kyrka ) Sodermanlandis .

Moisad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks Smalandis asunud Sodermore krahvkonna oli ta 1614 aastast Kimito ( Kemio ) ja 1619 aastast Nynase ( Nousiaineni Nyynainen) vabaharra Soomes , ning ka Fiholmi ja Tido harra Rootsis.

Eestimaal kuulus talle teiste hulgas Laanemaal Lihula linnuselaanis asunud ja 1597 . aastal isalt paritud Vanamoisa ( Wannamois ) mois, Martna kihelkonnas Suure-Lahtru mois ( Lechtigall ) ja 1629. aastal kinkis kuningas Gustav Adolf teenete eest talle Harju-Viru oiguse jargi Virumaal Vohnja , Lasila ja Vole ^[2] moisa ^[3] ning 1619. aastal Vatku , 1621. aastal Pussi ja Roela moisa .

Tartumaal Otepaa kihelkonnas 1625. aastast Otepaa ( Odenpah ) ja Kambja kihelkonnas 1630. aastast Prangli ( "Alt"-Wrangelshof ) mois, kuid vahetas need 1636. aastal Herman Wrangeli Valgamaal ?vele kihelkonnas (saksa k. Kirchspiel Wohlfahrt ) asunud ?vele moisa ( "Alt"-Wohlfahrt ) vastu.

Liivimaa Lati alal Vidzemes kuulusid talle (nimi lati keeles Aksels ?ksen?erna ) Valgamaal lisaks ?vele moisale ("Alt"-Wohlfahrt), ka Trik?ta ( Trikaten ) koos Lip?ukalnsi ( Lipskaln ), Lubi ( Lubbenhof ), Pl??i ( Planhof ), Vijciema ( Wiezenhof ) ja Vecbrengu?i ( Alt-Wrangelshof ) moisaga, ning Vecv?le ( Alt-Sackenhof ) Trik?ta kihelkonnas ( Kirchspiel Trikaten ). Vonnumaal Vonnu linnuselaan ( Schloß Wenden ), Prieku?i ( Freudenberg ) ja Len?i ( Lenzenhof ) Vonnu kihelkonnas ( Kirchspiel Wenden ), ning B?nu?i ( Kudling ) Skujene kihelkonnas ( Kirchspiel Schujen ). Volmarimaal Valmiermui?a ( Wolmarshof ) ja Muj?ni ( Mojahn ) Valmiera kihelkonnas ( Kirchspiel Wolmar ); Breslava ( Breslau ) Mat??i kihelkonnas ( Kirchspiel St. Matthia ); Vecate ( "Alt"-Ottenhof ) Mazsalaca kihelkonnas ( Kirchspiel Salisburg ); Ve??i ( Welkenhof ) Rubene kihelkonnas ( Kirchspiel Papendorf ); Burtnieki lossimois ( Schloß Burtneck ) koos Jaunburtnieki ( Sternhof ) ja Renc?niga ( Ranzen ) Burtnieki kihelkonnas ( Kirchspiel Burtneck ). ^{[4] [5]}

Perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta abiellus 5. juunil 1608 Anna Akesdotter Baatiga (1579?1649), kes oli hertsog Karli nounik Ake Johansson Baati ja Kristina Trolle tutar. Abielust sundisid:

• Gustaf (1609?1629), kammerharra
• Johan Oxenstierna (1611?1657), riigitegelane, Rootsi delegaat Vestfaali rahu solmimisel, Rootsi Pommeri kindralkuberner
• Kristina (1612?1631), 1628 aastast Gustaf Carlsson Horn af Kanckase (1592?1657) abikaasa
• Katarina (1612?1661), 1640 aastast vabaharra Johan Jespersson Cruus af Edeby (1617?1644) abikaasa
• Erik Oxenstierna (1624?1656), riiginounik ja riigikantsler, Tallinna ja Eestimaa asehaldur.

Teised lapsed: Johan (1610?1610), Beata (1613?1617), Barbro (1615?1617), Ake (1616?1617), Maria (1618?1618), Gabriel (1620?1620) ja Jakob (1621?1621) surid koik noorelt. ^[6]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Edgars Dunsdorfs : The Livonian estates of Axel Oxenstierna , Stockholm: Almqvist & Wiksell International, 1981, ISBN 9122003630

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Elulugu (1914), lk. 1163?1165 Nordisk familjebok ( rootsi keeles )
• Elulugu (1888), lk. 518-527 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
• Elulugu (1906), lk. 252-253 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
• Sugupuu

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Axel Oxenstierna