Karl Arthur Adson ( 3. veebruar ( vkj 22. jaanuar) 1889 Tartu ? 5. jaanuar 1977 Stockholm ) oli eesti luuletaja, naitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.

Elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta sundis Tartus majateenija pojana, kuid ules kasvas sugulaste juures Vorumaal . Adson oppis Tartus vaeste vaikelastekoolis, Sanna vallakoolis, Voru linnakoolis, Pihkva maamoodukoolis ning oli luhemat aega Tartu Ulikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta tootas Venemaal (1907?1912) ja alates 1912. aastast Tallinnas maamootjana . Alates 1918. aastast tegi kaastood ajalehtedele Tallinna Teataja , Sotsialdemokraat ja Postimees . 1920. aasta sugisest oli Tallinna Teataja toimetuse liige, sama aasta lopust ka Paevalehe toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana ^[1] . Eesti Vabariigi pollutoo- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935?1940 tootas siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna.

Adson tuli eesti kirjandusse vorumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeuhingus.

Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913 . aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jai Adson elu lopuni. Adson on olnud eesti kirjanduse koige jarjekindlam murdeluuletaja, vorumurdelisi tekste sisaldavad eranditult koik tema luulekogud. Murdekeele tottu arhailise varvinguga varssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja uldtendentsid.

1920. aastatel oli Adsonil vanema polvkonna kirjanikuna oluline osa taita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samas kirjutas ta ka teatri- ja kirjanduskriitikat, jaades sageli printsipiaalselt konservatiivseks.

5. oktoobril 1935 maarati Artur Adson filmiinspektoriks ^[2] .

1944 . aasta septembris pogenes Adson Rootsi . Seal leidis ta rakendust arhiivitoolisena teatrimuuseumis ja raamatukogus.

Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogardeni kalmistule. 9. juunil 2016 maeti ta koos abikaasa Marie Underi , viimase tutre Hedda Hackeri ja oe  Berta Underiga umber Tallinna Rahumae kalmistule .

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luulekogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Henge palangoq" ( Tallinn 1917 )
• "Vana laterna" (Tallinn 1919 )
• "Roosikrants" (Tallinn 1920 )
• "Kaduvik" ( Tartu 1927 )
• "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928 )
• "Parlijogi" (Tartu 1931 )
• "Lehekulg ajaraamatust" (Tartu 1937 )
• "Varsivakk" (valikkogu, koostanud ja eessona: Ivar Grunthal , Stockholm 1959 )
• "Rahumae kannel" ( Lund 1973 )
• "Luuletused" (sari Vaike luuleraamat , koostanud Oskar Kruus , Eesti Raamat , Tallinn 1990 )

Malestusteraamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Kasikivi" (memuaarse kallakuga proosalaastud, Tallinn 1922 )
• "Neli veskit" ( Vadstena 1946 )
• "Vaikelinna moosekant" (Vadstena 1946)
• "Ise idas ? silmad laanes" (Vadstena 1948 )
• " Siuru -raamat" (Vadstena 1949 ; 2. trukk: Tanapaev , Tallinn 2007 , jarelsona: Janika Kronberg )
• "Reisiraamat" (Vadstena 1950 )
• "Lahkumine" ( Toronto 1951 ; 2. trukk ajakirja Kultuur ja Elu lisapoognatena 1990 , 3. trukk: Eesti Raamat, Tallinn 1994 , jarelsona: August Eelmae )
• "Kadunud maailm" (Toronto 1954 )

Naidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Toomapaev" (Tartu 1928 )
• "Neli kuningat" (Tallinn 1931 )
• "Lauluisa ja Kirjaneitsi" (Tallinn 1930 )
• "Kolmas tee" (varjunimega Peeter Bollmann , Tallinn 1932 )
• "Orpheus porgus" (Tallinn 1932)
• "Iluduskuninganna" (Tallinn 1933 )
• "Elav kapital" (Tallinn 1934 )
• "Karu laheb mee loksu" (Tallinn 1936 )
• "Uks tuvi lendab merele" (Tallinn 1937 )

Teatriraamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Das estnische Theater" (Tartu 1933 )
• "Vilet ja loorbereid" (valik arvustusi, Tartu?Tallinn 1938 )
• "Teatriraamat: ajalugu ja isiklikke kogemusi" (Stockholm 1958 )

Lasteraamat [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Nakits" ( lugu vaikesest lobusast ja targast koerast , Tallinn 1944 ; 2. trukk: Eesti Raamat, Tallinn 1993 , jarelsona: Astrid Reinla )

Artiklid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eduard Hubel lavakirjanikuna , Varamu 1939 , nr. 9
• Henrik Visnapuu lavatoodangust , Varamu 1940 , nr. 1

Paevik [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Rootsi paevik. Katkendeid. Sissejuhatus, katkendite valik ja kommentaarid: Rutt Hinrikus ? Looming 2009 , nr 10, lk 1367?88 ja nr 11, lk 1541?63

Kirjavahetus Tuglasega [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Artur Adson, Friedebert Tuglas , "Paa?i ja Felixi kirjavahetus 1917?1944". Koostanud, kommenteerinud ja eessona: August Eelmae . Toimetanud ja kommentaare taiendanud Ulle Kurs ja Onne Kepp . Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus , Tallinn 2011 , 614 lk; ISBN 9789985865316 (677 kirjast 409 on varem avaldatud ajakirjas Keel ja Kirjandus , 1989 /2 ? 1995 /8)

Teenetemark [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Valgetahe teenetemargi IV klass ( 3. veebruar 1939 )

Tsitaat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt vaikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja moningal maaral vene pahempoolse kirjanduse mojul agedasti halvustatud. Ometi ei ole see vaikekodanlus, koigile ta vigadele vaatamata, iganeski teostanud selliseid vagivallaakte ega veerema pannud saaraseid havituslaineid, nagu seda on teinud ta soimajad maailmaparandajate leerist vabaduse, vendluse ja vordsuse lipukirja all.

Vaikelinna moosekant, 1946, lk. 9.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Mart Mager , "Ristiinimese teekond. Artur Adson. Vaateid" ? Looming 1989 , nr 2, lk 257?265
• Hella Keem , "Artur Adsoni elust ja loomingust" ? Keel ja Kirjandus 1989 , nr 2, lk 70?81
• Janika Kronberg , "Artur Adson kodupaigalaulikuna" ? Keel ja Kirjandus 1989, nr 2, lk 82?86
• Inda Rajasalu , "Filmitsensuur ja Artur Adson" (A. Adsoni tegevusest Eesti Vabariigi filmiinspektorina 1935?1940) ? Kleio 1997 , nr 1 (aprill), lk 15?18
• August Eelmae , "Artur Adsoni kodu ja igatsus" ? A. Eelmae artiklikogumikus "Koned & kirjatood", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 2006 , lk 44?55
• Sirje Kiin , "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvott". Tanapaev , Tallinn 2009 , eriti lk 149?173 (peatukk "Artur Adson ja "Sonettide" sunnitaust")

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Artur Adson

• Millele filmiinspektori kaarid on maiad. [Intervjuu], Uus Eesti , 8. november 1938, nr 306, lk 6; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil
• Jaan Karner , Artur Adson naitekirjanikuna , Looming nr 2/ 1939
• Harald Paukson , Artur Adson luuletajana , Looming nr 2/ 1939
• Artur Adson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Artur Adson portaalis "Tartu ilukirjanduses"