Anglosaksid

Anglosaksid olid germaani hoimud , kes randasid alates 5. sajandi algusest Juutimaalt ja Pohja-Saksamaalt Britanniasse . Anglosaksi periood tahistab inglise ajaloo perioodi parast nende esialgset umberasumist , nende kaudu inglise rahva loomist, kuni normanni vallutuseni , umbes aastatel 550?1066. Moistet anglosaksi kasutatakse ka keele kohta, mida tanapaeval kutsutakse oigemini vanainglise keeleks , mida raakisid ja kirjutasid anglosaksid Inglismaal ja Ida- ?otimaal vahemalt 5. sajandi keskpaigast kuni 12. sajandi keskpaigani, misjarel on see tuntud kui keskinglise keel .

Benediktiini munk Beda , kes kirjutas 8. sajandi alguses, tuvastas inglased kui kolme germaani hoimu jarglased:

anglid , kes tulid arvatavasti Angelnist (tanapaeva Saksamaal ): Beda kirjutas, et kogu nende rahvas tuli Britanniasse, jattes oma vana kodumaa tuhjaks. Nimi Inglismaa ( vanainglise keeles Engla land voi Ængla land ) tuleneb selle hoimu nimest;
saksid , Alam-Saksimaalt (tanapaeva Saksamaal; saksa keeles Niedersachsen ) ja Madalmaadest ;
juudid , voib-olla Juutimaa poolsaarelt (tanapaeva Taanis ; taani keeles Jylland ).

Nende keel, anglosaksi voi vanainglise keel, mis tulenes pohjameregermaani laanegermaani murretest , muutus 11. sajandist keskinglise keeleks . Keel jagunes neljaks peamiseks murdeks: laanesaksi , mertsia , northumbria ja kenti .

Etumoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Moiste " anglosaksid" voib leida Alfred Suure ajal valja antud dokumentidest, kes naib olevat sageli kasutanud tiitleid rex Anglorum Saxonum ja rex Angul-Saxonum (inglise sakside kuningas). Moisted ænglisc ('Angle-kin') ja Angelcynn ('gens Anglorum') on samuti kaotanud oma esialgse tahenduse viidata anglitele, eristamaks saksidest, kui neid esmakordselt toendati. Oma varaseimas tahenduses viitasid nad germaani rahvale, kes asus Ida-Britanniasse 5. sajandist. Polised britid , kes kirjutasid nii ladina kui ka komri keeles , nimetasid neid sissetungijaid sonaga 'Saxones' voi 'Saeson' ? nimetus Saeson on tanapaeva komri sona inglaste kohta; samatahenduslik sona gaeli keeles on Sasannach ja iiri keeles Sasanach .

Moistet Angli Saxones naib olevat esmalt kasutatud mandrikirjutistes ligi sajand enne Alfredi aega langobardide ajaloolase Paulus Diaconuse poolt, arvatavasti inglise sakside eristamiseks mandrisaksidest ( Ealdseaxe , sona otseses mottes 'vanad saksid').

Anglid ( vanainglise keeles Engle, Angle ) votsid oma nime oma iidselt kodumaalt Juutimaal , Angulilt (tanapaeva Angeln ), mis oli konksukujuline ala (vanainglise keeles: angel , angul "ongekonks", anga "konks").

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi Inglismaa ajalugu

Anglosaksi Inglismaa ajalugu katab uldjoontes varakeskaegse Inglismaa alates Rooma voimu lopust ja arvukate anglosaksi kuningriikide loomisest 5. sajandil kuni Inglismaa vallutamiseni normannide poolt aastal 1066.

Juured (400?600) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi asustus Britannias

Pikemalt artiklis Ingaevoonid

Germaanlaste ranne Britanniasse sealt, kus praegu on Pohja-Saksamaa, Hollandi pohjaosa ja Louna- Skandinaavia , on toendatud 5. sajandist ( Undley brakteat ). Beda Historia ecclesiastica gentis Anglorum jargi jaguneb sissetunginud rahvastik traditsiooniliselt angliteks, saksideks ja juutideks, kuid nende koostis oli vahem selgepiiriline ja vois koosneda ka sellistest rahvastest nagu friisid ja frangid . Anglosaksi kroonika voib sisaldada esimesi kirjapandud marke nende germaani hoimude liikumisest Britanniasse.

Seitse kuningriiki (600?800) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Seitse kuningriiki

Anglosakside ristiusustamine algas Britannias aastal 597 ja loppes vahemalt nimeliselt aastal 686. Labi kogu 7. ja 8. sajandi koikus voim suuremate kuningriikide vahel. Beda jargi naib 6. sajandi lopul olevat domineeriv Æthelberht Kentist , kuid voim naib siis nihkuvat pohja poole Mercia ja Northumbria kuningriikidesse.

Æthelberhti ja mond hilisemat kuningat teistest kuningriikidest tunnistati kaaskuningate poolt kui bretwalda (Britannia valitseja). Niinimetatud Mercia ulemvoim domineeris 8. sajandil, kuigi taas ei olnud see pidev. Æthelbald ja Offa , kaks koige voimsamat selle perioodi kuningat, saavutasid korgeima staatuse.

Seda perioodi kirjeldati kui Seitse kuningriiki , kuigi see moiste on nuud akadeemilisest kasutusest valja langenud. Moiste tekkis selle pohjal, et seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, Kent , East Anglia , Essex , Sussex ja Wessex , olid peamised riigid Louna-Britannias. Hiljutised uuringud naitavad, et teooriad "seitsmest kuningriigist" ei ole toendatud ja on palju toenaolisem, et voim koikus palju enamate kuningriikide vahel. Teised sel perioodil poliitiliselt tahtsad "kuningriigid" olid Hwicce , Magonsæte , Lindsey ja Middle Anglia .

Viikingiaeg ja normanni vallutus (800?1066) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Viikingiaeg

Pikemalt artiklis Danelaw

9. sajandil kasvas viikingite valjakutse tosise ulatuseni. Alfred Suure voit Edingtonis Wiltshire'is aastal 878 toi vahelduva rahu, kuid oma vallutusega Jorvikiga said daanid tugeva pidepunkti Inglismaal.

Moned varem saabunud sissetungijad tulid vaikeste gruppidena voi koos daanidega . Uldiselt usutakse, et nad lahkusid oma kodumaalt suurema usulise vabaduse parast, kuna neile ei meeldinud kristlus, mida neile peale suruti. Pole mingit marki sellest, et neid oli seal enne saabumist ja seega vahene vastupanu, kui uldse, kohalike poolt. Nad rundasid Inglismaa eri paigus ja see nais juhuslikuna. Naiteks rundasid need ruustajad 980. aasta paiku kolmes kohas: Hampshire'is , Thanetis ja Cheshire'is , kuid jargmise kuue aasta jooksul runnakuid ei registreeritud. Tuntuimaks sundmuseks, mis nendest ruusteretkedest valja tuli, oli siiski see, et esmakordselt sattus Inglismaa kontakti mistahes kujul diplomaatiaga Normandiast .

Nad muutusid uksteise suhtes vaenulikuks suveks aastal 990. Nende vaen muutus nii suureks, et paavst Johannes XV pidi saatma saadiku lepinguga, et tuli lahendada. See oli Joulupaeval aastal 990, kui kuningas Aethelred Noutule esitati komisjoni, ja varsti koostas noukogu tingimused, mis saadeti Normandia hertsogile . Doktriin satestas, et kumbki ei tohi sobrustada teise vaenlastega ja et nad peaksid noustuma huvitisega iga kahjustuse eest, mida kumbki voiks teiselt riigilt toetada.

Tahtis areng 9. sajandil oli Wessexi kuningriigi tous; oma valitsemisaja lopul tunnustati Alfredi ulemvalitsejana mitme lounapoolse kuningriigi poolt. Æþelst?n oli esimene kuningas, kes saavutas otsevoimu selle ule, mida peetakse "Inglismaaks".

10. sajandi lopul taastus Skandinaavia huvi Inglismaa vastu, vallutusi tegid Svend Harkhabe ja tema poeg Knud Suur . Aastaks 1066 oli kolm isandat, kes noutasid inglise trooni, mis pohjustas kaks sissetungi ning Stamford Bridge'i ja Hastingsi lahingud. Viimane, mis kuulutas normanni vallutust Inglismaal , pohjustas anglosaksi riigi kukutamise ja normannide voimulesaamise.

Parast normanni vallutust [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast vallutust oli anglosaksi aadel kas pagenduses voi uhinenud talurahva seisusega. Hinnanguliselt oli aastaks 1087 ainult umbes 8% maast anglosakside kontrolli all. Paljud anglosaksi aadlikud pogenesid ?otimaale, Iirimaale ja Skandinaaviasse . Butsants muutus populaarseks sihtkohaks paljudele anglosaksi soduritele, kuna butsantslased vajasid palgasodureid. Anglosaksid muutusid domineerivaks osaks varjaagide kaardivaes , mis seni oli olnud suuresti pohjagermaani uksus, millest juhiti keisri ihukaitset, ja jatkasid keisririigi teenimist kuni 15. sajandi alguseni. Siiski jai Inglismaa rahvastik kodus suuresti anglosaksi rahvastikuks; neil muutus vahe kohe, ainult, et nende anglosaksi isand asendati normanni isandaga.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi arhitektuur

Varased anglosaksi ehitised Britannias olid uldiselt lihtsad, muuritist ei kasutatud mujal kui vundamentides, vaid ehitati peamiselt puidust ja katused tehti roost . Eelistades uldiselt mitte asuda vanades Rooma linnades, ehitasid anglosaksid vaikeseid linnu oma pollumajanduskeskuste juurde, koolmekohtadesse voi sadamakohtadesse. Iga linna keskel oli peahoone, mille keskel oli kolle.

Anglosaksi arhitektuurist on vahe sailinud, peamiselt sakraalehitised. Vahemalt 50 kirikut on anglosaksi paritolu, veel rohkem arvatakse olevat, osaliselt puhendamise tottu kohalikele anglosaksi puhakutele, kuigi monel juhul on anglosaksi osa vaike ja palju muutunud. Koik sailinud kirikud peale uhe puitkiriku on ehitatud kividest voi tellistest ja monel juhul pakuvad toendeid taaskasutatud rooma toodest.

Anglosaksi kirikute ilme vaheldub keldi mojudega arhitektuurist varasel perioodil, basiilika mojudega romaani stiilist kuni hilise anglosaksi perioodini.

Kunst [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi kunst

Varajane anglosaksi kunst arenes mandri germaani stiilidest juveliiri- ja muus metallitoos ning tipnes erakordsete leidudega kuninglikust laevmatusest Sutton Hoos , sattudes ristiusustamise tippu umbes 620. aastatel. Kristlus sai mojutusi keldi kunstist iiri misjonaride kaudu Northumbrias ning Itaaliast ja kristlikult mandrilt Gregoriuse ja tema jarglaste kaudu lounas. Northumbria oli oluline Pohja-Britannia ja Iirimaa saarte stiil arengus, mis sulandas anglosaksi ja keldi tehnikad ja motiivid, kasutades neid kristlusega sissetoodud objektide kujundamisel, nagu raamatud, kivikujud ja kiriklik metallitoo. See mojutas ka lounat, mis arendas ka oma stiili. Ilmalikud jaanukid on enamasti ehted, nii meeste kui ka naiste omad, ning sisaldavad varustust soduritele ja nende relvadele, mis oli peamine sisu aastal 2009 avastatud Staffordshire'i aarde ule 3500 esemest, arvatavasti 7. ja 8. sajandist. Anglosaksid eelistasid ummargusi ketassolgi labi kogu perioodi, erinevalt mandri fiibula tuubist voi keldi solgedest .

Viikingite sissetungide perioodi pohjustatud segadus vahendas oluliselt kunstiloomingut ning seejarel kujunenud stiil levis lounapoolsetes keskustes ja oli uha enam teadlik mandri kunstist. Perioodi lopu poole muutus eliidi, peamiselt kloostrite, eestkoste kunstile vaga pillavaks, metallitoost peeti kunstis koige enam, kuigi uhtegi suuremat vaarismetallist objekti pole teadaolevalt sailinud.

Anglosaksi kunst on tanapaeval peamiselt tuntud metallitoo ja illustreeritud kasikirjade kaudu, sealhulgas " Benedictional of St. Æthelwold " ( Briti raamatukogu ) ja " Leofric Missal " (Oxford, Bodleiana raamatukogu), hilise "Winchesteri stiili" meistriteosed, mis tuginesid saarte kunstil , karolingide kunstil ja butsantsi kunstil stiililt ja ikonograafial , ning uhendasid pohja ornamentide traditsioone Vahemere kujutavate traditsioonidega. " Harley Psalter " oli koopia Karolingide " Utrecht Psalterist " ? mis mojutas eriti vaga elavate sulejoonistega anglosaksi stiili loomist.

Kasikirjad ei olnud ainus anglosaksi kunsti vorm, kuid neid on sailinud palju suuremal hulgal, kui teist tuupi objekte. Kaasaegsed Euroopas pidasid anglosaksi kullassepatoid ja tikandeid ( Opus Anglicanum ) eriti peenteks. Arvatavasti koige tuntum anglosaksi kunstiteos on Bayeux' vaip , mille tellis normannist patroon inglise kunstnikelt, kes tootasid traditsioonilises anglosaksi stiilis. Koige tavalisem anglosaksi kunsti naide on mundid, milliseid on sailinud tuhandeid. Anglosaksi kunstnikud tootasid ka freskode , vandli , kivinikerduste, metallitoo (vaata naiteks Fulleri ketassolg ) ja emailimisega , kuid sellest on vahe sailinud.

Keel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Vanainglise keel

Vanainglise keel, monikord ka anglosaksi keel, oli keel, mida raagiti Alfred Suure ajal ja see jatkas (mitte- Danelaw ) Inglismaa uhiskeelena kuni 1066. aasta Normanni vallutuse jargse ajani, kui see normannidest valitseva klassi raagitud anglonormanni keele mojul muutus jamedalt ajavahemikus 1150?1500 keskinglise keeleks .

Vanainglise keel on lahedasem vara germaani keelele, kui keskinglise keelele. See on vahem latiniseeritud ja sisaldab palju morfoloogilisi tunnuseid (kaande- ja poordelopud), mis kadusid 12.?14. sajandi jooksul. Tanapaevastest keeltest on inglise keelele lahim friisi keel , mida raagib monisada tuhat inimest Friisimaal Hollandis, Saterlandis Alam-Saksimaal Saksamaal ja Pohja-Friisimaal Edela-Taanis.

Enne, kui kirjaoskus vanainglise rahvakeeles voi ladina keeles laiemalt levis, kasutati pealiskirjades ruunitahestikku ( fuþorc ). Kui kirjaoskus enam levis, kasutati ladina kirja kuju koos mone fuþorc'ist tulnud tahega: Þ ja ? (tanapaeva kirjas asendatud uldiselt tahega W ).

Korraparaselt trukitud ja toimetatud vanainglise keele tekstides kasutatud tahed on jargmised:

a æ b c d ð e f g h i l m n o p r s t þ u w x y

vaid harva on kasutusel j k q v z .

Sugulus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanu vordlevale eraldatusele ja germaani hoimude raskele sissetungile Pohja-Euroopa osast valjaspool Rooma moju oli anglosaksi Inglismaa pohjalikult germaaniseeritud ja jai kultuuriliselt rohkem germaanlikuks kui ulejaanud Euroopa labi suurema osa keskajast. John Blair vaitis, et palju sellest, mida Tacitus kirjutas varajaste germaanlaste kohta 1. sajandil pKr, kehtib tapselt anglosakside kohta ja et isegi nende pooramine kristlusse jattis enamiku nende tavadest ja kommetest puutumata.

Anglosaksi sugulusmoisted olid uldiselt vaga lihtsad; sama sona kasutatakse tiitlites granddaughter ja niece . Selle pohjal oli tuumikmajapidamine ilmselt norm ja suurperet ilmselt ei peetud eriti vajalikuks, kuigi seal oli veidi suurem tahelepanu isa perekonnale, arvestades anglosakside sojakat iseloomu. Samuti, kui kirik keelas abiellumise liiga lahedaste sugulaste vahel, oli lihtrahvas arvatavasti veelgi heidutatum kindlate sugulussidemete hoidmisel; Britannias oli vaid nii palju rahvast ja praktiliselt koik saarel olid mingil maaral suguluses ja voib-olla kauged sugulussidemed tuli unustada voi peaaegu koik abielud oleksid keelatud olnud.

Abiellumisiga pole kindel. Kuigi moned naised (eriti eliidi hulgast) abiellusid teismeeas, sunnitas enamik naisi esmakordselt ilmselt kahekumnendates eluaastates, mis tahendab seda, et naised abiellusid enamasti hilises teismeeas voi kahekumnendate eluaastate algul ning mehed olid toenaoliselt keskmiselt veidi vanemad kui nende naised.

Oigus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi oigus

Anglosaksi perioodist on sailinud vaga vahe seadusi, et anda ulevaadet oiguskultuurist Rooma oiguse moju jarel ja kuidas see oiguskultuur aja jooksul arenes. Saksid loikasid karistuseks ara kasi ja ninasid (kui suudlane varastas midagi voi pani toime muu kuriteo). Kui keegi tappis saksi, pidi ta maksma vereraha , hulk soltus ohvri sotsiaalsest tasemest.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Anglosaksi kirjandus

Vanaingliskeelsed kirjandusteosed sisaldasid ?anre, nagu eepos , hagiograafia , jutlused , piiblitolked , oigusalased teosed, kroonikad , moistatused ja muud. Kokku on sellest perioodist sailinud umbes 400 kasikirja , tahelepanuvaarne korpus nii populaarseks huviks kui ka spetsialistidele uurida.

Selle perioodi kuulsamaid teoseid on poeem " Beowulf ", millest sai Britannias rahvuseepos . "Anglosaksi kroonika" on kogum olulisest vanainglise ajaloost. " Cædmon " 7. sajandist on varaseim toendatud kirjanduslik tekst inglise keeles.

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklites Anglosaksi paganlus ja Anglosaksi kristlus

Anglosakside poline kristluse -eelne usususteem oli germaani paganluse vorm ja seega lahedalt seotud vanapohja religiooniga , samuti teiste germaani kristluse-eelsete kultuuridega.

Kristlus asendas polise inglise religiooni jark-jargult umbes 7. ja 8. sajandil. Keldi kristlus toodi Northumbriasse ja Merciasse munkade poolt Iirimaalt , kuid Whitby kirikukogu valis rooma kristluse . Kui uued vaimulikud said kroonikuteks, kadus vana religioon osaliselt enne, kui see ules tahendati, ja tanapaeva ajaloolaste teadmised sellest pohinevad suuresti sailinud tavadel ja parimusel, tekstidel, etumoloogilistel sidemetel ja arheoloogilistel leidudel.

Uks vaheseid ulestahendatud viiteid on, et Kenti kuningas kohtus misjonar Puha Augustinusega vaid vabas ohus, kus ta vois olla taevajumala W?deni kaitse all. Kirjalikud kristlikud keelud paganlikele tegudele on uhed ajaloolaste peamised allikad kristluse-eelsetest uskumustest.

Vaatamata nendele keeldudele elasid arvukad anglosaksi rahva kristluse-eelse kultuuri elemendid ule ristiusustamise protsessi. Naideteks on nadalapaevade ingliskeelsed nimed:

Tiw , anglosaksi vaste Tyr'ist: tuesday ('teisipaev')
W?den , anglosaksi vaste Odinist : wednesday ('kolmapaev')
Þunor , anglosaksi vaste Thorist: thursday ('neljapaev')
*Frige , anglosaksi vaste Friggile : friday ('reede')

Tanapaevased tahendused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keeleteaduses kasutatakse "anglosaksi" ikka veel kui moistet algsele laanegermaani komponendile moodsas inglise keeles , mis hiljem laienes ja arenes vanapohja ja normanniprantsuse moju kaudu, kuigi keeleteadlased viitavad nuud uha sagedamini sellele kui vanainglise keelele . 19. sajandil kasutati moistet "anglosaksi" uldjoontes filoloogias ja monikord kasutatakse seda veel praegugi. Victoria-aegses Britannias kasutasid moned kirjanikud, nagu Robert Knox , James Anthony Froude , Charles Kingsley ja Edward Augustus Freeman moistet "anglosaksi" rassismi ja imperialismi pohjendamiseks, vaites, et inglaste "anglosaksi" paritolu tegi neist koloniaalrahvastest rassiliselt paremad. Sarnaseid rassistlikke ideid propageerisid 19. sajandi Ameerika Uhendriikides Samuel George Morton ja George Fitzhugh . ^[
viide?
]

Moistet "anglosaksi" kasutatakse monikord viitamisel rahvastele, kes polvnevad voi on seotud kuidagi inglastega , kuid moistele ei ole uldkehtivat definitsiooni. Tanapaevastes ingliskeelsetes kultuurides valjaspool Britanniat voib "anglosaksi" vastanduda "keldile" sotsiaalmajandusliku tunnusena, viidates voi tugevdades ajaloolisi eelarvamusi mitteinglise Briti immigrantide vastu. " Valged anglosaksi protestandid " (WASP) on Ameerika Uhendriikides eriti populaarne moiste, mis viitab peamiselt vanadele rikastele, enamasti inglise paritolu perekondadele. WASP ei ole sellisena ajalooline margend voi tapne etnoloogiline moiste, vaid pigem viide tanapaevasele perepohisele poliitilisele, rahalisele ja kultuurilisele voimule ? naiteks Bostoni braahmanid . Prantslased kasutavad "anglosaksi" tanapaeval sageli Britannia ja USA uhendvoimule viitamiseks. ^[
viide?
]

Valjaspool ingliskeelseid riike, nii Euroopas kui ka ulejaanud maailmas, kasutatakse moistet "anglosaksi" ja selle otsetolkeid ingliskeelsete rahvaste ning Britannia, Ameerika Uhendriikide ja teiste riikide, nagu Austraalia , Kanada ja Uus-Meremaa uhiskondade viitamiseks ? neid piirkondi kutsutakse monikord anglosfaariks . Moistet "anglosaksi" kasutatakse erinevates kontekstides, selgitades sageli ingliskeelse maailma erilist keelt, kultuuri, tehnoloogiat, rikkust, turge, majandust ja oigussusteeme. Variatsioonide hulka kuuluvad saksa "Angelsachsen", prantsuse "Anglo-Saxon", hispaania "anglosajon", portugali "anglo-saxao", poola "anglo-sakso?ski", itaalia "anglosassone", katalaani "anglosaxo", jaapani "Angurosakuson" ja ukraina "aнглосакси". Soltuvalt konelejast voib aga moiste sisu varieeruda. ^[
viide?
]

Uue kasutuse piiratud kildkonnas sai angosaksi termin 2022. aasta kevadel, kui Putini juhitav re?iim Venemaal hakkas sellega tahistama laane uhiskonda (suuresti ingliskeelset voi saksakeelset), mis on nende arvates "manduva Laane" vordkuju. ^[
viide?
]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uuema aja moisted