Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (Aprill 2020) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lopmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel maaratud (s.t mida saab igal ajamomendil moota ). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vagagi adekvaatselt. Koige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. ^{[ viide? ]}

Elektrilise analoogsignaali kasutamisel on andmed protsessi voi objekti mingi parameetri kohta esitatavad kas otseselt elektripinge , voolutugevuse voi kogulaengu vaartuste (voi nende muutuste) kujul, voi siis kaudselt amplituudi, sageduse , faasi voi mone muu elektrisignaalile iseloomuliku parameetri (naiteks impulsi pikkus) vahendusel. ^{[ viide? ]}

Andmed (monel juhul kasitletavad ka kui informatsioon ) mingi fuusikalise suuruse kohta ( heli , temperatuur , rohk , asend, valgus ) muundatakse elektrisignaaliks , kasutades selle suuruse andurit ehk muundurit , mis otsese toimega seadmete puhul muundab energiat uhest liigist teise (naiteks mikrofon , termopaar , piesoandur ), ^[1] voi toimib mingil muul printsiibil (takistusandur, asendiandur, kiirendusandur jt.) ^{[ viide? ]}

Eelised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Analoogsignaali peamine eelis on selle mingi parameetri otsene (analoogne) vastavus sellele fuusikalisele parameetrile (infole), mida ta esindab (kannab). Analoogsignaalide lahutusvoimet (resolutsiooni) peetakse potentsiaalselt lopmatult suureks. ^[2] Seetottu on analoogsignaalid oma olemuse poolest suurema (info)tihedusega, kui digitaalsignaalid . ^[3]

Teiseks analoogsignaalide kasutamise eeliseks on see, et nende tootlemiseks saab kasutada suhteliselt lihtsaid signaalitootluse vahendeid. ^[2] Naiteks saab signaalide amplituudi muuta voimendamise teel ja sagedusala saab murade norgestamiseks piirata suhteliselt lihtsate madalpaasfiltritega . ^{[ viide? ]}

Kuna helisalvestuse tegemisel kasutatakse samu mikrofone ja taasesitamisel samu elektroakustilisi seadmeid, siis tavakuulaja jaoks pole korgekvaliteediline analoogsalvestus ja digitaalsalvestus (voi vastavad signaaliedastused) eristatavad. Korge helikvaliteedi puhul osutub analoogsalvestus tihti mingis mottes paremaks ja on seetottu paljude asjatundjate poolt eelistatum. See paremus ei pruugi muidugi ilmneda igapaevases kasutuses (helitaustana kuulamisel), kull aga originaalhelide tasemel taasesitamisel (sellisel helitugevuse tasemel, nagu see on/oli kontserdil voi stuudios). Eriti margatav on analoogsignaalina edastatava heli paremus vorreldes kompresseeritud digitaalset helisalvestust ja heliedastust kasutavate lahendustega ( mp3 , digitaal-/ Interneti-raadio , digi-TV , digi-filmid/-kino), seda eriti korvahakkavalt, naiteks, FM-raadio ja Interneti-raadio vordleval kuulamisel. ^{[ viide? ]}

Videosignaali puhul on analoogsignaali kasutamisel eeliseks suur liigsus, mis tuleneb pildikaadrite paljukordses skaneerimises (tavaliselt 25 kaadrit sekundis). Selle tottu on hea pildi kvaliteedi korral noutav lai sagedusriba (4...8 MHz vastavalt 500...800-realise pildi puhul). Heledus- ja varvussignaali osas vastab analoogsignaalil pohinev TV ja videosalvestus 6...8-bitisele digitaalesitusele. ^{[ viide? ]}

Kuvarite osas on analoogliides kasutatav kuni HD-kvaliteedini ilma mingite nahtavate erinevusteta pildi kvaliteedi osas vorreldes digitaalse versiooniga, seda kull teatavate piirangutega kaadrisageduse osas videos tavalisele 25 voi 30 Hz tasemele. Varvussignaali osas vastab 1 V analoogsignaal 1 mV eraldusvoime korral 10-bitisele digitaalsignaalile, mis 2...4 biti vorra uletab digitaalsignaalis tavalist 6...8-bitist varvussignaali esitust. Eriti oluline on see professionaalsete kasutuste korral (kunstiliste ja disainiga seotud toode teostamine, jms.). ^{[ viide? ]}

Puudused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Analoogsignaalide kasutamisel on kullalt suureks probleemiks mura ja muud aditiivsed haired ehk juhuslikud voi ka deterministlikud signaalid (elektrivorgust lahtuvad haired), mis liituvad kasulikule signaalile selle edastamisel, vastuvotmisel, salvestamisel, kopeerimisel ja tootlemisel. ^{[ viide? ]}

Mida kaugemale signaali edastatakse, seda norgemaks muutub kasulik signaal selle vastuvotja jaoks, samal ajal kui vastuvotul lisanduvad murad uldjuhul oluliselt ei muutu (naiteks raadiovastuvotja omamura). Mida rohkem on kasulikule signaalile liitunud mura, seda suurem on signaali jargi algse informatsiooni taastamise viga. ^[4] Mootesusteemides tahendab see lugemi votmisel teatavat ebatapsust ehk moote maaramatust (antud juhul liituvat ehk aditiivset viga ). ^{[ viide? ]}

Helisignaali puhul tahendab murataseme tous reeglina taustakahina (sahina) tugevnemist. Kasulik helisignaal ise jaab selle juures peaaegu muutumatuks. Kuna reeglina on muratase algses helisignaalis usna madal (naiteks voiks raakida suurusjargust 1/1000 ehk -60 dB kasulikust signaalist), siis kopeerimise korral see murataseme moningane tous erilist probleemi ei tekita (muratase kasvab 3 dB vorra). Kull aga tekib muraga probleeme helisignaali paljukordsel retransleerimisel, mida kasutati traat- ja raadiosides side loomiseks kauge maa taha), kus transleerimise loigul liituv mura moodustab signaalist palju suurema osa (naiteks 1/20 ehk ?26 dB). ^{[ viide? ]}

Videosignaali puhul on analoogkujul pildi edastamise ja salvestamise puhul probleemiks suur liigsus videosignaalis. Pildi jargnevad kaadrid erinevad uksteisest vaga vahe, kuid pideval pildi skaneerimisel ja edastamisel pohinev videosusteem ei voimalda sellest liigsusest vabaneda. Samal ajal on analoogkujul toimuv pildiedastus selle tottu ka kindlam (vaadake eespool eeliste osa), sest ka vaga halbades muratingimustes on pildist voimalik midagi valja lugeda (aga digitaalpilt kaob rasketes vastuvotu oludes hoopis). Analoogedastusega pildis kajastub mura ainult originaalis sellel mitte olnud juhusliku iseloomuga elementide ilmumise kujul (pildil ilmneb nn lumesajuefekt). Selleks peab aga mura tase olema nii korge, et saavutab vorreldava taseme pildi heledus- voi varvussignaaliga. Markusena olgu siinkohal oeldud, et sageli videopildi analoogedastuse puuduseks loetav pildi sunkroonimise probleem pole mitte analoogsignaali puudus, vaid vastuvotuseadmes kasutatud kaadri- ja reasunkronisatsioonisusteemide (tavaliselt faasilukususteemid ) puudus. Sama probleemi esinemisel digitaalsignaali puhul ei toimuks enam mitte mingit pildiedastust. ^{[ viide? ]}

Kopeerimise korral lisandub kasulikule signaalile mura iga uue koopia tegemisel. Juhuslike ja soltumatute murade korral liitub mura ruutjuure seadusparasuse jargi, nii et mura tase kahekordistub neljandal kopeerimisel. Otse originaali pealt kopeerimisel langeb muraprobleem praktiliselt ara. Sama reegel kehtib ka signaali mittelineaarmoonutuste kohta. Sagedusmoonutused kasvavad aga igal kopeerimisel, mistottu neid puutakse kompenseerida, nagu ka salvestiste vananemisest tingitud sagedusmoonutusi magnetsalvestiste puhul. ^{[ viide? ]}

Modulatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Modulatsioon (ulekandetehnika)

Modulatsiooni kasutatakse signaali edastamiseks mingis teises etteantud voi piiratud sagedusvahemikus (naiteks heli ulekandeks raadiosageduste alas). ^{[ viide? ]}

Analoogsignaali kandesignaali levinumad moduleerimise tehnikad on amplituudmodulatsioon (AM), mille korral muudetakse kandelaine (sinusoidi) amplituudi , ja sagedusmodulatsioon (FM), mille korral muudetakse kandelaine sagedust . Vaga laialdaselt kasutatakse tanapaeval aga faasmodulatsiooni (PM). ^[5]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Analoogsignaalitootlus
• Elektrisignaal
• Analoogelektroonika
• Diskreetsignaal
• Digitaalsignaal

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Andrew Singmin, Beginning digital electronics through projects , 2001 Newnes. ISBN 0750672696 .