Ambazonia

Ambazonia , ametlikult Ambazonia Liitvabariik ning mida tavaliselt nimetatakse ka Amba Landiks , on isehakanud tunnustamata riik , mida rahvusvaheliselt peetakse Kameruni autonoomseks piirkonnaks, mida omakorda peetakse endise Louna-Kameruni Briti mandaadi territooriumi jareltulijariigiks ^[1]. Ambazonia asub Kameruni laanepoolses aarealas, kus see piirneb Nigeeriaga pohjanurga, Bonny lahega edelas ja ulejaanud Kameruniga (rahvusvahelise tunnustuse jargi) idas. Selle vaidetav territooriumi suurus on 42 710 km ruutkilomeetrit, millel elab umbes kolm ja pool miljonit inimest.

2017. aastal nimetasid erinevad Ambazonia separistlikud liikumised (Southern Cameroons Ambazonia Consortium United Front (SCACUF)) Ambazonai iseseisvaks, kuid Kameruni valitsus teatas, et deklaratsioonil puudub seaduslik kaal ^[2]. Deklaratsioonile jargnes vagivald ja soda, mida nimetati Anglofiilide kriisiks ^[3]. Kameruni joupingutused lohestada Ambazoniat vangistatud endise liidri Julius Ayuk Tabe kaudu 2019. aastal muutsid iseseisvuspuuet vaid tugevaks, mida naitas ka presidendi- ja parlamendivalimiste boikoteerimine ^[4].

Louna-Kamerun oli varem Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni Louna-Kameruni usaldusterritoorium Suurbritannia halduse all (1922?1961), mis 1961. aastal haaletas Uhendkuningriigist lahkuloomise ja iseseisvumise poolt, liitudes Kameruni prantsuskeelse Vabariigiga ja moodustades kahest vordsest osariigist koosneva liidu ^[5]. Prantsuse keelt konelev Kamerun lahkus foderatsioonist aastatel 1972?1984 ja on sellest ajast alates uritanud Louna-Kameruni Ambazoniat sildistada jagunenud provintsideks. Inglise keelt konelev Louna-Kameruni Ambazonia voeti vastu Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ^[6].

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Roger, Jules, and Sombaye Eyango. "Inside the Virtual Ambazonia: Separatism, Hate Speech, Disinformation and Diaspora in the Cameroonian Anglophone Crisis." (2018).
↑ Doho, Gilbert. "From literary concept to self-proclaimed state: three generations of Anglophone-Cameroonians at war." Journal of the African Literature Association (2020): 1-20.
↑ Avenue, Human Rights Watch | 350 Fifth; York, 34th Floor | New; t 1.212.290.4700, NY 10118-3299 USA | (2018-12-11). "World Report 2019: Rights Trends in Cameroon". Human Rights Watch. Retrieved 2020-01-07.
↑ Cameroon's President Paul Biya wins seventh term. 22 Oct 2018. Accessed 18 March 2020.
↑ Elections in Africa : a data handbook. Nohlen, Dieter., Krennerich, Michael., Thibaut, Bernhard. Oxford: Oxford University Press. 1999. ISBN 0-19-829645-2 . OCLC 41431601.
↑ "UNPO: Ambazonia". unpo.org. Retrieved 2020-01-07.

[1] Roger, Jules, and Sombaye Eyango. "Inside the Virtual Ambazonia: Separatism, Hate Speech, Disinformation and Diaspora in the Cameroonian Anglophone Crisis." (2018).

[2] Doho, Gilbert. "From literary concept to self-proclaimed state: three generations of Anglophone-Cameroonians at war." Journal of the African Literature Association (2020): 1-20.

[3] Avenue, Human Rights Watch | 350 Fifth; York, 34th Floor | New; t 1.212.290.4700, NY 10118-3299 USA | (2018-12-11). "World Report 2019: Rights Trends in Cameroon". Human Rights Watch. Retrieved 2020-01-07.

[4] Cameroon's President Paul Biya wins seventh term. 22 Oct 2018. Accessed 18 March 2020.

[5] Elections in Africa : a data handbook. Nohlen, Dieter., Krennerich, Michael., Thibaut, Bernhard. Oxford: Oxford University Press. 1999. ISBN 0-19-829645-2 . OCLC 41431601.

[6] "UNPO: Ambazonia". unpo.org. Retrieved 2020-01-07.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]