Kor?enevskaja
(7105 m) nolv.
Jaan Kunnapi
foto
Alpinist
Ilmar Priimets
1985. aastal. Jaan Kunnapi foto
Andrzej Bargiel ronis ilma lisahapnikuta
K2
tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi.
Alpinism
ehk
magironimine
on liikumine korgmagedes. Seda harrastatakse nii
hobina
,
spordina
kui ka
elukutsena
. Alpinism nouab turvalisuse huvides eriettevalmistust ja -varustust.
Ameeriklased kasutavad alpinismi asemel sona
mountaineering
ehk magironimine ja sonal "alpinism" on nende jaoks spetsiifilisem tahendus: magironimine, mis on segu
jaaronimisest
ja
kaljuronimisest
ning kus ronijad kannavad kogu oma varustust kogu aeg kaasas.
Alpinismile eelnesid kultuslikud makketousud (nt jaapanlaste
Fud?ijamale
, inkadel
Andide
tippudele) ja uurimisretked (nt konkistadooride kaik
Popocatepetli
vulkaanile
1519
).
Alpinismi alguseks loetakse sageli
Jacques Balmat
' ja
Michel-Gabriel Paccardi
esmatousu
Mont Blancile
(4810 m)
1786
. aastal. Samas on esimeseks tehnilist oskuslikkust noudvaks tousuks peetud ka
Mont Aiguille
esmavallutamist 1492. aastal ning tanapaevase alpinismi algusena on nimetatud ka naiteks
Ararati
(5165 m) vallutamist 1829. aastal, mida juhatas
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot
Eestist. Seega on alpinismi algusaja maaratlemine keeruline.
Ule 8000 m korguse maetipu vallutasid esimestena
Maurice Herzog
ja
Louis Lachenal
:
Annapurna
(8091 m)
3. juunil
1950
. Maailma korgeima mae
D?omolungma
esmavallutajateks said
29. septembril
1953
Edmund Hillary
ja
Tenzing Norgay
.
Wanda Rutkiewicz
Pikemalt artiklis
Naised alpinismis
Naismagironijad olid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses harva esinev nahtus. Sellegipoolest magedes kaidi ja maetippe vallutati. 1907. aastal asutati
Londonis
Leedide Alpiklubi
. Korgtousude rekordeid fikseeriti.
Kuuetuhandelise
tippu tousis naisalpinist esimest korda 1903. aastal,
seitsmetuhandelise
tippu 1934. aastal.
1975. aastal vallutas jaapanlanna
Junko Tabei
naistest esimesena
D?omolungma
(8848 m) tipu. 20. sajandi edukaim naisalpinist oli poolatar
Wanda Rutkiewicz
.Ta tousis esimese
Euroopa
naisalpinistina Everesti tippu (1978) ja esimesena 1988. aastal
K2
(8611 m) tippu (seejuures ei kasutanud ta lisahapnikku). Rutkiewiczil oli kirjas 8 tipputousu
kaheksatuhandelistele
, kui hukkus 1992. aastal katsel tousta maailmas korguselt kolmanda mae
Kanchenjunga
(8586 m) tippu.
Alpinism arenes kiiresti. Aastatel 2010?2011 tousid juba kolm naisalpinisti oma 14. kaheksatuhandelise tippu.
Alpinistide voistlus Karulas
Magedes liikudes tuleb rajada mitmesuguse iseloomuga valilaagreid, kus tavaliselt kasutatakse oobimiseks
telke
.
Telklaagri lubatavus tuleb alati enne kindlaks teha, sest looduskaitselistel voi piirkondlikel pohjustel ei pruugi need mones kohas lubatud olla.
Kui liigutakse metsavoondis oru pohjal, siis pole laagripaiga leidmisega raskusi. Vahe maes kainud kipuvad otsima maalilisi kohti jogede laheduses. Koige tahtsam pohimote on hoopis ohutus. Magijogi on vaga muutlik, oosel voib vihma sadada voi korgel magedes paevaga sulanud vesi alla jouda ja vaike joeke voib muutuda moirgavaks magihiiglaseks. Parem on panna laager pusti monevorra eemale.
Tavaliselt on kaidavates kohtades kindlad telkimiskohad, mis on aastate jooksul tuntuks saanud just ohutuse tottu. Ometi, ootamatult voib sealgi midagi juhtuda: laviin, seli voi suureks paisunud jogi, mis soostab oma sangist valja.
Koige sobivam telklaagriplats on suurest joest eemal asuv rusuriba, mille laheduses pole suuremaid kivi- ja lumenolvu ega seinu. Hea on omada laheduses varske vee allikat ? vaikest
oja
.
Telgiplatsil tuleb kiviklibu kirkaga tasandada ja suuremad kivid eemaldada. Tihtipeale nouab see tunnikese kova tood. Platsi peaks saama enam-vahem horisontaalseks. Magedes telgivaiu kasutada ei saa, seega pole neid motet kaasa votta. Vaiasid asendavad seal kivid, mis kinnitatakse nooridega telgi kulge.
Telklaager eestlaste 1982. aasta
Pamiiri
ekspeditsiooni ajal
Kui telk tuleb lumele, tuleb samuti rajada horisontaalne plats, et telk ara ei libiseks, seda enam, et korralikuks kinnitamiseks pole kive. Telginooride kinnitamiseks saab kasutada kasse ja kirkasid, aga kui hommikul on teeleminek, telk jaab maha ning kasse ja kirkasid on tarvis, siis tuleb juba algselt kaasa votta lumeplaadid, millega saab telginoorid lumme suruda. Voib kasutada ka lumekuubikuid, kui on sellist lund. Vaga pohjalikult ei tule telginoore lumekuubikutesse matta, sest hiljem ei saa neid muidu eriti lihtsalt enam katte.
Kui telki ei saa pustitada, siis tuleb oo istudes mooda saata. Enda isoleerimiseks maapinnast istutakse vabale koiepuntrale voi isoleermatile, kui voimalik, tommatakse ule pea ikkagi mingi riie voi termokile. Toelise kulmoobimise korral on vaja aeg-ajalt rahvast kontrollida, ule kusida koigi tervise kohta. Kulmas uldiselt keelatakse magada, aga kui on olemas valjavahetatav valve, kes pidevalt teisi jalgib, polegi sellest midagi hullu. Kulmoobimisel istutakse tihedalt uksteise ligi ja aeg-ajalt vahetatakse aarmisi.
Kui on aga vaga suured korgused voi madalad
ohutemperatuurid
, siis on targem oo mooda saata liigutades: midagi kaevata, rajada, lihtsalt rahmeldada.
Lumekoobas on iseenesest vaga mugav. Seda saab rajada nolva sisse, kusjuures oobijad asuvad korgemal ja ukseava ees on koige madalam koht. Hea on tahistada oma koopa ulemine pool valjastpoolt kirkaga, mis uhtlasi on varske ohu juurdevoolukanaliks (see tuleb teha veidi suurem, et ohk paaseks liikuma). Ukseks voib panna lumekuubikud voi seljakotid.
Marsruudil tuleb ette igasuguseid olukordi. Seeparast on hea, kui alati on kaasas vaike istumismatt, veepudel ja nn taskusook voi avariisoogipakk (kiirsupike,
puljong
,
suhkur
, teepakk, spordijoogipulber), ruhmal ka
taskulamp
. Kuna
gaasipoleti
ei kaalu palju, pole raske igaks juhuks see ja vaike pott kaasa votta.
Haavatu kandmine
Kivivaringud
ja
kivilaviinid
on magedes uhed levinumaid onnetuse pohjuseid: onnetusjuhtumitest kuulub kivivaringute arvele tervelt 15?17%. Vastu nolva kukkudes voib ka vaike ja uksik kivi luua lahti ja liikvele teisi nolval olevaid kive, haarates kaasa pinnast ja purustades oma teel kildudeks kaljunukke. Nii tekibki kivivaring ? laviin, kusjuures ohtu suurendab see, et kivide kukkumisteed on raske aimata. Kivide kukkumist soodustavad
tuul
ja
vihm
, inimeste lohakas liikumine voi koitega tootamine, loomad, aga ka pikselook. Koige sagedamini on kivivaringute pohjuseks magede kivipinnase lagunemine ehk "jaine tuuldumine". Kivivaringute koha tunnuseks on kuluaaride ja nolvade seintel olevad varsked heledamad jooned ja kriimustused. Eriline vaavlilohn ohus on mark hiljuti toimunud varingust.
Selid ehk
rusuvoolud
tekivad vooluveekogu vooluhulga jarsul suurenemisel. Joed ja ojad kannavad endaga siis kaasa palju tahket murendmaterjali. Selid jagatakse kolme alaliiki: mudaselid, muda-kiviselid ja vesi-kiviselid. Levinuimad on mudaselid ehk
mudavood
, mis kannavad kaasas kergelt arauhatavat pinnast:
liiva
,
savi
ja
lossi
. Tekkelt jagunevad selid liustiku- ja vihmaselideks. Liustikuselid saavad alguse liustikukeele otsa juurest. Vihmaselide korral kullastub murendmaterjal veega pikkade vihmaperioodide ajal ja tugev vihmahoog paastab seli valla. Selivoo kestus ei uleta tavaliselt 6 tundi. Seliohu korral tuleb puuda valjuda kitsastest orgudest laiematesse, tousta liustikukeelele, korgemal olevale terrassile, laugele oruveerele, tehniliselt lihtsa kulgribi harjale. Seliohtlikul alal ei tohi laager mingil juhul paikneda madalal joekaldal ega orunolval kuluaari suudmes. Laagrikoht peab olema korgendikul voi veelahkmel.
Lumelaviinid on suurim oht magedes liikujale. Koigist onnetustest ligi 30% voib kirjutada lumelaviinide arvele. Pohiline laviinioht on talvel ja kevadel, aga teatud tingimustel ka suvel. Laviin voib tekkida isegi vaikese kaldega (alates 15 kraadist) nolvalt ja laviinioht on koikides magedes. Laviin liigub kiirusega kuni 300 km/h ja tema purustusvoimsus on kuni 9 tonni/m². Laviiniga voib kaasneda
looklaine
, mis voib olla laviinist ohtlikumgi. Suurim oht on
Alpides
,
Kaukaasias
,
Hibiinides
,
Kesk-Aasias
ja koikides
Pohjamaade
magedes. Pohiline lumelaviiniohu tunnus on ohtrad lumesajud. Suurema osa lumelaviine paastavad aga valla inimesed ise, naiteks vale aja ja liikumistee valimisega voi ohtliku nolva labiloikamisega. Statistika naitab, et 85% laviine tekitasid osavotjad ise ja neis hukkus 45% magedes hukkunuist.
Magede nolvu katvad
jaamassid
liiguvad raskusjou mojul pidevalt allapoole. Nende kiirus koigub monest meetrist aastas sadade meetriteni oopaevas. Kohtades, kus
liustikusangi
kalle on eriti suur, hakkab jaa murduma. Eriti ohtlikud on jaavaringud rippliustikelt, kuna seal ei nae nolva kumeruse taga peituvat rippliustikku. Jaavaringuohtlikke kohti saab ara tunda liustikel voi kaljudel lebavate jaakamakate, varske lume ja jaapuru jargi.
Karniisid tekivad jarskude nolvade allatuult asuvatele harjadele
tuule
mojul. Karniis on nolvast eenduv lumest ja jaast katus, mis on tuule mojul tekkinud peenikesest lumetolmust. Karniisi pikkus mooda harja voib ulatuda sadadesse meetritesse, eendunud osa laius aga 15?20 meetrini.
Karniisid on mitmekordselt ohtlikud. Nad voivad purunedes tabada allolijaid, lumenolvale langedes kutsuda esile lumelaviini voi olla liustikuvaringu allikaks. Sageli pohjustab karniisi varingu matkaja oma tegevusega. Juba uhe-kahe inimese liikumine karniisil voi selle all voib pohjustada varingu. Igal juhul tuleb valtida sattumist karniisialustele nolvadele.
Magijoed on matkal tosiseks takistuseks. Parast suuri sadusid voib nende tormitsev voog sundida ruhma loobuma plaanitud pohimarsruudist, ootama veetaseme langust voi otsima uut joeuletamise kohta.
Koige ohtlikum veetakistuse uletamise viis on joe labimine. Magijoed toituvad peamiselt lumesulamisveest. Veetaseme maksimum on parast lounat kella 15?16 paiku. Mida kaugemal ja allpool liustikest, seda hilisemale kellaajale maksimum langeb, kuni pimedani valja. Ohtust alates, kui temperatuuri langedes lume ja jaa sulamine magedes vaheneb, hakkab veetase langema ja nii kuni paikesetousuni valja. Seeparast on koige soodsam joe uletamise aeg varahommikul kell 5?7. Magijogede veetaseme suuri koikumisi tuleb arvestada ka laagripaiga valikul, et ootamatu veetaseme tous laagrit uputama ei ulatuks. Magijogede ohtudeks on tugev veevool, sogase vee tottu joe pohja mittenagemine, ebatasane pohi, jarsud nolvad ja kulm vesi (2...6 °C).
Nii liiga korge kui liiga madal
temperatuur
on matkajale ebameeldiv. Korge ohutemperatuuri korral ahvardab ulekuumenemine ja madala temperatuuri korral kulmumine. Ohutemperatuur langeb korguse toustes. Kuumal suvepaeval voib ohutemperatuuri langus olla kuni 1 °C iga 100 meetri kohta. Vaga madal ohutemperatuur voib pohjustada uksikute kehaosade kulmumist. 90% kulmumistest on seotud jalgadega (eelkoige margade jalanoude tottu) ja 5% katega.
Tuul
on magedes sagedane oht. Tugevate tuultega piirkonnad on laviiniohtlikumad. Tuul tekitab kivivaringuid, maskeerib liustikulohesid, suurendab inimese soojusvahetust (kulmumise oht). Tuule moju inimesele iseloomustab ekvivalentne temperatuur ehk
tuule-kulma indeks
, mis arvestabki kulma ja tuule tugevuse koosmoju inimesele, st kui tugev kulm organismile toimib ja milline on kulmakahjustuste tekke oht. Tugev tuul, eriti aga mitu korda tugevamad tuulepuhangud, mojuvad inimesele lisaks lukkava jouna. Jarsud tuulemuutused voivad inimese kergesti tasakaalust valja viia ja pohjustada kukkumise, eriti kui liigutakse jarsul nolval voi teraval harjal. Tugev vastutuul vahendab liikumiskiirust 20?30%, segab hingamist, mojub arritavalt narvisusteemile ? lihtsalt segab.
Sademed
esinevad suvel korgustes kuni 3000 meetrit vihmana, korgemal lumena. Magedes jaotuvad sademed vaga ebauhtlaselt. Sademehulk kasvab (maed peavad pilved kinni) kuni korguseni 2500?3000 meetrit, edasi aga vaheneb. Viimane on tingitud vahesest veeauru kogusest ohus (5000 meetri peal on ohus 10 korda vahem veeauru kui merepinnal). Ilmamuutus koos sademetega toimub tavaliselt parastlounal, kui maapinnalahedane ohukiht on kuumenenud. Tekkivad vertikaalsed tousvad ohuvoolud viivad pilvede ja seejarel sademete moodustumiseni. Sademed muudavad nolvad ja kaljud libedateks. Seetottu tasub kasutada julgestust ka seal, kus muidu ilma hakkama saab (naiteks rohunolvade
traavers
). Libedatele jaatunud kaljudele minekut ja kive mooda liikumist tuleb valtida. Sademed hajutavad liikujate tahelepanu, vahendavad kuuldavust ja nahtavust, suurendavad laviini- ja seliohtu, aeglustavad liikumist (nt paks kohev
lumi
) jne. Moistlik on jaada esimeses sobivas kohas laagrisse ja oodata ilma paranemist.
Nahtavus. Lumesadu, vihm ja eriti udu vahendavad ja raskendavad orienteerumist. Udu on korgmagedes suur ohuallikas. Udu vahendab nii nahtavust ja voimalust teed leida kui ka kuuldavust ja silmsidet matkajate vahel. Udu korral on soovitatav teha iga 10?15 minuti jarel luhike peatus, et valtida ruhma hajumist ja liikmete kadu. Keegi ei tohi peatuda teisi hoiatamata, sest nii voib kaduda side ruhma liikmete vahel. Kui inimene eksib magedes ja tal ei onnestu gruppi leida, on hukkumine toenaoline. Siit tuleneb reegel: nahtavuse kadumisel peab ruhm kogunema, otsima ohutu paiga ja jaama laagrisse, olenemata kellaajast. Alles udu moodumisel ja nahtavuse paranemisel tohib moelda edasiminekule.
Omaparane nahtavuse halvenemise vorm lumel on nn
valge pimedus
, mil uldine valgustatus on veel kullalt suur, kuid maapind on valgustatud ainult hajuvalgusega. Nahtus esineb siis, kui paike paistab labi
pilvede
voi varjab teda moni maehari, eriti paikese loojudes. Tumedad reljeefiosad (ahelikud, kaljud, uksikud kivid, lohed jaamurrus jne) on hasti nahtavad, kuid lumine pind on kaotanud taielikult reljeefsuse ja naib uhtlaselt tasasena. Sellises valguses naiteks kaetud liustikul liikudes on voimatu ette teada, mis ootab ees jargmisel sammul: jarsk laskumine lohku voi hoopis lumega kaetud kivi. Valge pimedus ei kesta ule 1,5-2 tunni ja seda kohtab magedes peamiselt talvel.
Pimedus muudab takistused markamatuks voi moonutab tugevasti nende iseloomu, peites hadaohtu. Lisandub inimese ebapiisav fuusiline ja psuuhiline ettevalmistus oiseks liikumiseks, paevane vasimus, raskused pimedas kauguste hindamisel, aeglane reaktsioon ohtu sattumisel ? koik see kokku on peamine oisest liikumisest tingitud onnetusjuhtumite pohjus. Oine liikumine on oigustatud vaid erandjuhtudel: otsimis-paastetoodel, kannatanu kiire transportimise vajadusel jne. Pohjendatud on ka varajased tousud eelnevalt uuritud ja hasti jalgitavat rada mooda.
Aike
on uks ohtlikumaid ilmastikunahtusi, mis on eriti iseloomulik magedele. Magede tipud, harjad, valjaulatuvad reljeefielemendid ja inimesed moodustavad loodusliku piksevarda. Valguloogist pohjustatud kivivaringutes ja kukkumistel saadakse traumasid, mis moodustavad ligi 50% rasketest onnetusjuhtumitest aikese ajal. Aikese korral ei tohi asuda korgendikel, teravatel kaljustel maeharjadel ega tippudel. Hea koht on uksiku kalju voi korgendiku (samuti puu) korval, mis uletab inimese korguse 10?15 korda. Laager peab asuma varjekohast vahemalt 1,5?2 meetrit eemal ja mitte kaugemal tema korgusest. Eemale tuleb hoida niisketest kohtadest, samuti ei tohi teha loket, sest soe suitsusammas juhib hasti
elektrit
. Koik metallesemed, mis pole hadavajalikud, tuleb viia vahemalt 20 meetrit eemale alla ja korvale.
Kirkad
tasub kindlasti lahedal hoida, sest neid laheb parast vaja varustuse aratoomisel. Telgi peale ei tohi piksevarrast konstrueerida. Telgis tuleb selga panna kuivad riided ja lamada rahulikult, ilma aarmise vajaduseta ei tohi pusti tousta.
Silmade kaitsmiseks tugeva valguse eest on vaja kanda tumedate klaasidega prille
Paike
, tavaliselt nii hea, soe ja sobralik, tahendab magedes palju ebameeldivusi. Paikese intensiivsus on seal tunduvalt suurem kui madalikel. Nii kiirgus ise kui tema moju inimesele suureneb koos korgusega. Oluline on kiirguse summaarne moju ning see koosneb jargmistest osadest: otsene kiirgus, hajutatud kiirgus (hajumine
atmosfaaris
voi pilvedelt peegeldumine) ja peegeldunud kiirgus (peegeldumine umbritsevatelt esemetelt). Kui uldine kiirgus 5000 meetri peal on vorreldes 500 meetriga ligi 1,7 korda suurem, siis
ultraviolettkiirguse
osakaal selles on tousnud juba 6 korda. Kuna ohk on korgemal jahe, ei panda sageli tahelegi, kuidas paike "votab", ja ohustatud on koik katmata kehaosad. Eriti kriitiliselt tuleb magedes suhtuda paevitamisse:
poletushaavad
on kerged tulema. Pikaajalisel paikese kaes katmata peaga viibimisel voib ootamatult tabada
paikesepiste
. Silmade kaitseks tuleb kasutada tumedate klaasidega
prille
, mis kaitsevad ka kuljelt tuleva valguse eest.
Magihaigus
(
morbus montanus, hypsonosus
) ehk hupobaropaatia on hapnikunalguse (hupoksia) pohjustatud elutegevushaired, mis tekivad aklimatiseerumata tervel inimesel magedes 2500?3500 meetrist korgemale toustes. Iseloomulikud tunnused on
peavalu
, fuusiline ja vaimne vasimus, monikord ka
eufooria
,
hingeldamine
, sudamepekslemine,
iiveldus
ja
oksendamine
. Kui inimene jaab sellest hoolimata korgmagedesse, voib tal areneda krooniline magihaigus.
Subjektiivsed tegurid ehk inimtegur on lisaks eelpool kirjeldatud ohtudele suur ohuallikas. Inimese enda tegevus voib ohuallikad reaalseks ohuks muuta.
Varustuse kaasaskandmine
Alpinisti varustuse hulk soltub suuresti raja raskusest ja tuubist. Uldiselt jaguneb varustus isiklikuks ja ruhmavarustuseks.
Igal magedes liikujal peavad olema matkasaapad, soe jope, soojad
kindad
,
suusamuts
, soe pesu, villased
sokid
,
magamiskott
, magamismatt,
seljakott
, taskulamp (soovitatavalt laubalamp), paikesekreem,
paikeseprillid
, kerged jalatsid, kerge nokkmuts, veepudel, kauss, kruus,
lusikas
,
kompass
,
kaart
ja
nuga
.
Igal alpinistil ehk korgmagedes liikujal peavad olema alpinismi- voi vaga head matkasaapad, pikk soe pesu, tumedad prillid, soojad (tuulekindlad, voodriga) puksid, bahillid (saarekaitsed), naomask, abinoor (labimoot 6 mm ja pikkus vahemalt 5 m), sellele lisaks koik A-kategooria nimekirjas loetletud esemed, mis ei kattu siinnimetatutega.
Alpinistil ehk korgmagedes liikujal voivad olla kassid, kirka voi suusakepid, karabiin, julgestusvoo ja tumedad tagavaraprillid.
- Telk
? soovitatavalt kahekihiline ja lumeservaga.
- Koied ? kasutatakse peamiselt julgestamiseks. Koied jagunevad staatilisteks ja dunaamilisteks (viimased venivad kuni 37%, et summutada kukkumise looki). Pohikois on enamasti 9?11,5 mm jame ja 50?70 meetrit pikk.
- Julgestus- ja laskumisvahendid kasutavad koie hoordumist vahendis selle liikumise blokeerimiseks voi kontrollimiseks. Enamlevinud on laskumiskaheksa, ATC/shell, Gri-Gri ja nende variatsioonid. Vahend kinnitatakse ronimisvoo kulge lukustatava karabiini abil.
- Karabiinid
on metallist erineva (uldjoontes ovaalse) kujuga uhenduslulid. Kasutatakse julgestuse organiseerimise koigis etappides. Eristatakse lukustatavaid (keeratava
muhviga
) ja vaba kaiguga karabiine.
- Muu varustus ? igasugune erivarustus, mida kaljuronimisel vaja voib minna:
priimus
, gaas, tikud, keedupotid jne.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Alpinism
|