Alev

See artikkel raagib asulatuubist; auriku kohta vaata artiklit Alev (aurik) , perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Alev (perekonnanimi) .

Alev on harilikult linnast vaiksem tiheasustusega asula . Eesti NSV ajal vois Eestis aleviks saada vahemalt 2000, tanapaeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

16. sajandil oli Eestis 14 alevit ( Helme , Karksi , Kastre , Keila , Kirumpaa , Koluvere , Kuressaare , Laiuse , Lihula , Otepaa , Pirita , Poltsamaa , Valga ja Viru-Nigula ), mida on monikord usna raske linnadest eristada. Nii on vaidetud, et Keila sai linnaoiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaoiguse andmise tapset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid havis Liivi sojas . Lihula , Keila , Kuressaare , Otepaa , Poltsamaa ja Valga on hiljem saanud linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kumneid oigusliku staatuseta aleveid. 1917 . aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusoigused (siiski ei saanud alevi oigusi naiteks Ambla , Laura voi Lihula ), paralleelselt jargnes suuremate alevite umbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Pats 1. mail 1938 joustunud linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit ( Antsla , Elva , Jogeva , Johvi , Kallaste , Keila , Kilingi-Nomme , Kunda , Kardla , Mustla , Mustvee , Moisakula , Sindi ja Suure-Jaani ) umber kolmanda astme linnadeks , ainult Voopsu alev kaotati ja liideti Rapina vallaga.

Noukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, toolis-, linna tuupi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks Jarvakandi , Kehra , Kohila , Rapla , Ambla , Jarva-Jaani , Lihula , Marjamaa , Parnu-Jaagupi , Vandra , Nuia , Vohma ja Rapina .

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tanapaeval on Eestis 13 alevit: Aegviidu , Jarva-Jaani , Jarvakandi , Kiili , Kohila , Kohtla-Nomme , Lavassaare , Marjamaa , Paikuse , Parnu-Jaagupi , Raadi , Tootsi ja Vandra . Neist kuus (Aegviidu, Jarvakandi, Kohtla-Nomme, Lavassaare, Tootsi ja Vandra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad ( alevvallad ).

Pikemalt artiklis Eesti alevite loend

"Alev" tolkevastena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksakeelsed maad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Markt ( Marktdorf , Marktort ) oli algselt vald , millel oli turuoigus (oigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken ('alev'). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased oigused ( Minderstadt ).

Tanapaeval on igal vallal oigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tahtsust.

Saksamaal Baieri liidumaal voib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" ( Markt ) kuulutada.

Soome [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kauppala oli Soomes algselt asula, kus oli kauplemisoigus ka valjaspool turgu . Kauppala oli 1977 . aastani haldusuksus, siis muudeti koik Soome 22 alevit linnadeks, valja arvatud Karhula , mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaoigused saanud.

Venemaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Посёлок городского типа (linna tuupi asula, luhendina п. г. т., пгт.) on noukogude ajal kasutusele voetud nimetus. Alevis pidi olema vahemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hoivatud valjaspool pollumajandust. 1. jaanuaril 2017 oli Venemaal 1208 alevit, millest 192 alevis elab ule 10 000 elaniku.