Alatoitumine
on soomise ebaterve piiramine vahesel voi suurel maaral, teatud toiduruhmade menuust valjajatmine. Alatoitutakse, kuna soovitakse kaalust alla votta voi hoida kaalu vaga range kontrolli all. Isegi siis, kui alatoitumine on luhiajaline, on alatoitumisel riskid. Kui see on pikaajaline, voib sellest saada soomishaire.
[1]
Kuna paevane toiduenergia on vaike, voib puudu jaada paljudest vajalikest
toitainetest
, naiteks amino- ja rasvhapetest,
vitamiinidest
ja
mineraalainetest
, mille defitsiidi korral voib esineda vaga erinevaid vaevusi.
[2]
Alatoitumise psuhholoogilised tagajarjed
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Alatoitumine mojutab inimese meeleolu. Liiga vahe soovad inimesed tunnevad tihti masendust, nad arrituvad kergelt ja on pahurad.
[3]
Vaga sageli kaasneb alatoitumisega kalduvus sundmotetele. See tahendab, et inimene on tavalisest paindumatum. Naiteks voib inimesel olla tung kondida iga paev labi kindel vahemaa voi muutub asjade korrashoid ja puhtus tavaparasest olulisemaks.
Eemaletombumine ja enesesse tombumine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Alatoitumine voib luhiajaliselt tekitada hea tunde, kuid kui alatoitumine jatkub, kipub inimene eemale tombuma ja keskendub rohkem iseendale. Seda voib selgitada
aju
alatoitumuse mojudega.
[4]
Alatoitumine voib kahjustada
sudant,
mis muutub selle tottu norgemaks.
Vererohk
voib langeda eluohtlikule tasemele ja pulsi sagedus aeglustub. Halb verevarustus tekitab jalgadele kulmatunnet ja haavandeid. Sudamele voib mojuda ebaregulaarne sudametoo, mis voib tekitada sudame seiskumise.
Alatoitumise tottu lopetab keha suguhormoonide tootmise. Seksuaalsed tunded vahenevad, naistel kaob menstruatsioon ja meestel kaovad oised seemnepursked.
Alatoitujatel aeglustub seedetrakti too, selle tagajarjel labib toit seda aeglaselt ja tekitab ebamugavustunnet. Tekib suurenenud tundlikkus gaaside suhtes.
[5]
Kui tegu on vaga tugeva alatoitumisega, siis on vaja psuhhiaatri ja teiste eriarstide koostood ning eelkoige inimese enda tahet terveneda. Alatoituja ravi algab haiguse teadvustamisest, inimesel peab olema motivatsioon terveneda. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond voi vahemalt uks pereliige, kes toetab ja aitab. Kui alatoituja oigel ajal ravi ei saa, voib see loppeda surmaga. Alatoituja peab sooma 3?4 korda paevas oigetel aegadel, soogikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Ravi eesmargiks on taastada normaalne kehakaal, millega kaovad ka muud haigused, mis on alatoitumisega kaasnenud. Ule 60% alatoitujatest paraneb ravi kaigus taielikult.
[6]