Al-Kuwayt

Al-Kuwayt
araabia	??????
	Al-Kuwaudi lipp Al-Kuwaudi vapp
	Elanikke: 2 989 000 (2018)
	Koordinaadid: 29° 23′ N , 47° 59′ E

Al-Kuwayt ( araabia keeles 'vaike kindlus') on Kuveidi pealinn ja Al-‘??imah' kubernerkonna keskus. Linn asub Parsia lahe lounarannikul.

Eesti keeles on linna kohta varem kasutatud nimekuju Kuveit voi El-Kuveit . Voorkeelses kirjanduses voib sageli kohata ka nimekujusid Mad?nat al-Kuwayt , Kuwait ja Kuwait City .

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valdava osa linna elanikest moodustavad araablased . Linna elanikkonna kiire kasv algas parast Teist maailmasoda seoses nafta avastamisega piirkonnas. Parast seda on oluliselt tousnud ka valismaiste linnaelanike hulk ? teistest araabia maadest parit inimeste korval tegutseb Al-Kuwaydis ka arvukalt parslasi, indialasi ja eurooplasi.

Aprillis 2005 elas linnas rahvaloenduse andmetel 32 403 inimest, kumme aastat varem, aprillis 1995 oli Al-Kuwaydi elanike arv 28 747 inimest.

Mitmetes allikates on raagitud kuni kumme korda suuremast rahvaarvust (300 000). Sellisel juhul on silmas peetud Al-‘??imah' kubernerkonna elanikkonda. Segaduse tekkimisele on kaasa aidanud asjaolu, et varem kandis ka kubernerkond Al-Kuwaydi nime.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Al-Kuwaydi alad olid asustatud juba enne meie ajaarvamist. Tanase linna laheduses on leitud kreeka templite varemed, mis parinevad Aleksander Suure vallutusretke paevilt aastal 334 eKr .

Al-Kuwaydi linn ise on asutatud vordlemisi hilisel perioodil, alles 18. sajandi esimesel poolel. Linnale panid aluse korbest rannikule umber asunud anaiza suguharu liikmed. Aastast 1756 on Al-Kuwayt olnud Kuveidi alasid valitseva a?-?ab??i dunastia residentsiks.

Aastatel 1871 ? 1899 kuulusid Kuveidi alad Osmanite impeeriumi koosseisu ja 1899 ? 1961 oli Al-Kuwayt Briti protektoraadi keskuseks. Parast Kuveidi iseseisvumist 1961. aastal on Al-Kuwayt olnud iseseisva Kuveidi riigi pealinn.

1940. aastateni allus linn emiiri otsevalitsusele. Kohalikule omavalitsusele pandi alus aastal 1930 .

Lahesojas vallutasid Al-Kuwaydi 1990 . aastal Iraagi vaed. Iraagi voimud nimetasid linna umber Al-Kadhimaks, mis moningate allikate andmetel on pealinna vanem nimi. Soja kaigus pommitati linna tugevalt, mitmed olulised hooned poletati maha voi lasti ohku. Linna vabastasid 27. veebruaril 1991 Ameerika Uhendriikide vaed. Tanapaevaks on Kuveidi valitsus linna taielikult ules ehitatud.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Al-Kuwayt on Kuveidi haldus-, kaubandus- ja transpordikeskus. Maanteede kaudu on linn uhendatud Iraagi ja Saudi Araabiaga . Linnast 16 kilomeetri kaugusel asub Kuveidi rahvusvaheline lennujaam . Al-Kuwaydi lahistel paikneb Ash-Shuwaykhi sadam , oluline on ka 50 kilomeetri kaugusel lounas asuv Al-A?mad? sadam.

Al-Kuwaydis asuvad enamiku pankade ja muude ariettevotete keskused. Parast Lahesoda toimunud linna renoveerimist on sinna rajatud arvukalt uusi hotelle, mis on moeldud nii puhkuse- kui ka arireisijatele. Ainuuksi aastatel 2007 ? 2009 oli kavas avada 25 uut hotelli.

Vahesel maaral toodetakse Al-Kuwaydis ehitusmaterjale, linna lahistel Ash-Shuwaykhis on 1964 . aastast alates tootanud joogivee destilleerimise tehas. Enne selle tehase avamist toimetati joogivett linna Iraagist paatidega.

Kultuur ja haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Al-Kuwaydis on mitmeid keskkoole, tehnikakolled? ja pedagoogikakolled?. Al-Shuwaikhis on aastast 1966 tegutsenud Kuveidi Ulikool . Linnas tegutseb Kuveidi rahvusraamatukogu ja rahvusmuuseum. Viimane oli rikas eksponaatide poolest, millest vanimad parinesid aastast 325 eKr . Lahesojas said muuseum ja selle varad ulatuslikult kahjustada, mitmed hinnalised eksponaadid havitati voi rooviti.

Al-Kuwaydis tootab raadiojaam ning antakse valja ajalehti.

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Turistidele pakuvad Al-Kuwaydis kahtlemata huvi 1979 . aastal arhitektide Sune Lindstromi ja Malene Bjorni projektide jargi ehitatud kolm veetorni, mida tuntaksegi Kuveidi tornide nime all. Korgeim neist ulatub 187 meetrini, selles asub restoran ja 123 meetri korgusel poorlev vaateplatvorm.

Linna korgeim hoone on 372-meetrine Vabaduse torn , mis rajati aastatel 1990 ? 1993 ja sumboliseerib tanapaeval Kuveidi vabastamist Iraagi vallutajatest. Tornis asuvad poorlev restoran ja vaateplatvorm, kuid viimane on nuud avalikkusele terroriohu tottu suletud.

Huvitav on ka Taani arhitekti Jørn Utzoni projekti jargi 1972 . aastal valminud Kuvaidi Rahvuskogu hoone .