|
See artikkel raagib ainuraksete ehk algloomade ruhmast; algloomadeks voidakse nimetada ka
protiste
|
Ainuraksed on vaga mitmekesised organismid, kes elavad nii magevees, merevees kui ka pinnases. Pildil on ruhma
Thecamoebida
kuuluva
kodalase
(
Euglypha
) perekonna esindaja.
Rakutuum
on pildi vasakul poolel holpsasti ara tuntav.
Kingloom
Paramecium aurelia
Ainuraksed
ehk
algloomad
(
Protozoa
) on
organismide
ruhm, kuhu pohiliselt arvatakse
heterotroofse
(monel juhul ka
miksotroofse
) toitumistuubi ning mobiilsuse tottu varem loomadeks peetud
uherakulised organismid
, kellel puuduvad taimedele tuupilised
rakusein
ja
kloroplastid
ning kellel erinevalt
bakteritest
on
rakutuum
. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest
protistidest
, naiteks mitmesugustest
vetikatest
ja
seenesarnastest
protistidest (
limakud
,
Peronosporomycetes
jt).
Nagu ka
protistid
,
vetikad
,
amoobid
ja
viburloomadki
, on ainuraksed organismide ruhm, mis ei pohine nende sugulusel, vaid valisel sarnasusel.
Ainurakseid voidakse maaratleda lihtsalt
heterotroofsete
uherakuliste organismidena.
Protozooloog
Karl Grell
defineeris ainuraksed uhe voi mitme rakutuumaga eukaruootidena, kes elavad uksikrakkudena voi koloniaalliitudena.
Uuemad molekulaarbioloogilised uuringud ja rakustruktuuri uuringud on naidanud, et ainuraksed on
polufuleetiline ruhm
. Nende uhised tunnused on tekkinud osalt
konvergentsi
teel.
Uusima laialt tunnustatud
eukaruootide
klassifikatsiooni (Adl jt 2005
[1]
) jargi kuuluvad ainuraksed viide kuuest suurest eukaruootide ruhmast:
Varem vaadeldi ainurakseid
loomade
alamriigina
Protozoa
hulkraksete loomade
(
Metazoa
) korval, monikord ka (enamasti sama nime all)
riigina
voi
hoimkonnana
.
ENE 1. valjaandes on ainuraksed ehk algloomad (
Protozoa
) loomade hoimkond, mis on jaotatud neljaks
klassiks
:
TEA entsuklopeedia jargi on ainuraksed loomade alamriik, mis on jaotatud kuueks hoimkonnaks:
Ainurakseid on umbes 27 000
retsentset liiki
.
Enamik ainurakseid on
mikroorganismid
: nad on
palja silmaga
vaatamiseks liiga vaikesed, kuid on hasti vaadeldavad
mikroskoobi
abil. Tavaliselt on nende labimoot 0,005...0,05 mm, kuid ka kuni 0,5-millimeetrise labimooduga ainuraksed ei ole haruldased. Enamik ainurakseid on suuruses 1 μm kuni 2 mm. Moned ainuraksed on ka palja silmaga nahtavad: naiteks
Pelomyxa palustris
on labimooduga kuni 5 mm.
Fossiilsed
vormid (naiteks
nummuliidid
) on labimooduga kuni 10 cm).
Pikemalt artiklis
Eukaruoodirakk
Ainurakse rakus on palju
organelle
, mille
funktsioon
on
kulgemine
,
toidu otsimine
,
seedimine
,
eritamine
ja
sigimine
. Moned neist, naiteks
rakusuu
ja
ekstrusoomid
, on ainulaadsed.
Rakumembraan
on
poollabipaistev membraan
raku pinnal. Ta on enamasti ohuke ning vormi muutev (naiteks
amoobide
puhul), monikord on ta kahekordne (
tippeosprotistide
(
Apicomplexa
rakuvalised staadiumid) voi kolmekordne (
Gregarina
). Kui ta on tugevdatud
mikrotuubulite
susteemiga, nimetatakse teda
korteksiks
voi
pelliikuliks
(
Opalinida
,
ripsloomad
). Paljudel liikidel on
koda
.
Ainuraksetel on uks voi mitu
rakutuuma
, mis on vordvaarsed voi erineva funktsiooniga.
Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise voi
pungumise
teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel voivad vahelduda erineval viisil paljunevad polvkonnad.
Paljud ainuraksed voivad ebasoodsad
elutingimused
ule elada
tsustidena
.
Ainuraksed kulgevad
kulendite
,
viburite
voi
ripsmete
abil. Ripsloomad voivad liikuda kuni 1 mm/s ja on uhed kiireimad ainuraksed.
Ainuraksed elavad vabalt voi on loomade voi taimede
parasiidid
. Toitumisviisiks on fagotsutoos.
Moned ainuraksed tekitavad inimestel ja muudel loomadel haigusi. Nad voivad edasi kanduda toidu ja veega.
Naiteks
Plasmodium
tekitab
malaariat
.
Balantidium coli
pohjustab
balantidioosi
. Ainuraksed tekitavad ka
amobiaasi
,
giardiaasi
ja
toksoplasmoosi
.
Ainuraksete uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse
protozooloogiaks
. See on osa
protistoloogiast
(monikord protozooloogiat ja protistoloogiat samastatakse).
Toenaoliselt nagi ainurakseid esimese inimesena hollandlane
Antoni van Leeuwenhoek
oma
mikroskoobiga
. Ta vaatles ja kirjeldas peamiselt
ripsloomi
ning andis neile
1676
nimeks
Animalcula
('loomakesed'), lahtudes eeldusest, et tegu on
loomadega
.
Gottfried Wilhelm Leibniz
(
1714
) raakis
monaadidest
, pidades silmas peamiselt
viburloomi
(tanapaeval on see moningate vetikate ja viburloomade ehitustuup).
Martin Frobenius Ledermuller
(1760?1763) kasutas terminit
Animalcula infusoria
, pidades silmas eelkoige ripsloomi.
Jean Baptiste Lamarck
vottis termini
Infusoria
kasutusele
taksoni
nimetusena. Sunonuumina kasutas
Jean Baptiste Bory de Saint-Vincent
(
1826
) nimetust
Animalia microscopica
ja
Carl Gustav Carus
(
1832
) nimetust
Oozoa
(
Eithiere
; 'munaloomad').
Lorenz von Oken
(
1805
) vottis kasutusele termini
Urthiere
('algloomad'), eristades uherakulisi organisme
taimedest
ja
loomadest
.
Nimetuse
Protozoa
vottis kasutusele saksa zooloog
August Goldfuß
aastal
1818
. Selle alla vottis ta kokku ripsloomad,
ainuoossed
,
kasnad
ja
sammalloomad
. Samas tahenduses vottis
Maximilian Perty
1852
kasutusele nimetuse
Archezoa
(praegu tahistab see nimetus hupoteetilisi heterotroofseid
mitokondriteta
eukaruoote).
Uherakulised
heterotroofid
toi esimesena valja
Rudolf Leuckart
1848
.
19. sajandi teisel poolel voeti kasutusele moisted
Protoctista
ja
Protista
(
protistid
), mis holmasid peale ainuraksete veel paljusid organisme.
- ↑
Sina M. Adl, Alastair G. B. Simpson, Mark A. Farmer, Robert A. Andersen, O. Roger Anderson, John A. Barta, Samual S. Bowser, Guy Bragerolle, Robert A. Fensome, Suzanne Fredericq, Timothy Y. James, Sergei Karpov, Paul Kugrens, John Krug, Christopher E. Lane, Louise A. Lewis, Jean Lodge, Denis H. Lynn, David G. Mann, Richard M. McCourt, Leonel Mendoza, Øjvind Moestrup, Sharon E. Mozley-Standridge, Thoams A. Nerad, Carol A. Shearer, Alexey V. Smirnov, Frederick W. Spiegel, Max F. J. R. Taylor. The New Higher Level Classification of Eukaryotes with Emphasis on the Taxonomy of Protists. ?
Journal of Eukaryotic Microbiology
, 2005,
52
, 5, 399?451.
Resumee
].
Taistekst
[
alaline kodulink
]
(PDF).
Artikli kirjutamisel on kasutatud saksa-, t?ehhi-, katalaani- ja astuuriakeelset Vikipeediat seisuga 4.2.2009, t?ehhikeelse Vikipeedia artiklit
cs:Alternativni pojmenovani prvok?
ning Meyers Lexikoni artiklit
Protozoen