Adolphe Charles Adam

Adolphe Charles Adam [ ad'olf ?arl ad'aan voi ad'aam ] ( 24. juuli 1803 Pariis ? 3. mai 1856 Pariis) oli prantsuse helilooja , muusikakriitik ja kompositsiooniopetaja.

Ta komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile. Tema tuntumad teosed on ballett " Giselle " ja ooper " Korsaar ".

Karjaari algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Adoplhe'i isa, juudi paritolu helilooja, pianist ja Pariisi konservatooriumi klaveriopetaja Jean-Louis Adam, ning ema, arsti tutar Elisabeth-Charlotte-Jeanne Coste, ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Adolphe alustas opinguid inseneriameti omandamiseks, kuid isa opilase Ferdinand Heroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus ta Pariisi konservatooriumi Francois Benoist', Anton Reicha ja Francois-Adrien Boieldieu juurde orelit ja kontrapunkti oppima. Usna pea sai temast konservatooriumi orkestri timpanimangija . 20-aastaselt hakkas Adolphe Pariisi vodevilliteatritele laule kirjutama, mangis Theatre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli sealsamas hiljem koormeister. 1825. aastal aitas ta Boieldiuel ette valmistada tema "La dame blanche", mida Opera-Comique'is esitati. 1826. aastal kais reisimas Hollandis, Saksamaal ja ?veitsis. Genfis kohtus libretist Eugene Scribe 'iga, kes innustas teda koomilisi oopereid komponeerima. Scribe'iga koostoos valmis tal jargneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

Lavamuusika helilooja [ muuda | muuda lahteteksti ]

Adolphe alustas ooperihelilooja karjaari uhevaatuseliste teostega, mida kanti ette Gymnase'is, Theatre des Nouveautes ja Theatre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opera-Comique'is. 1934. aastal triumfeeris ta koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida jargnenud 40 aasta jooksul etendati Opera-Comique'is ule tuhande korra. 1832. aastal kirjutas kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni Covent Gardenile . 1839 laks tsaar Nikolai I kutsel Peterburi , kus esitati tema ballette "La fille du Danube" ("Doonau tudruk") ja "L'ecumeur de mer" ("Merekubar") ning tsaarile puhendatud ooperit "Le brasseur de Preston" ("Prestoni ollepruulija"). Viimase etendusi dirigeeris helilooja ise.

Parast tuli Opera-Comique 'i direktori Alexandre Basset'ga asutas Adolphe 1847. aasta novembris Opera-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemus laostas Adami nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra parandamiseks hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjadele Le Constitutionell ja Assemblee Nationale ning vottis 1849. aastal vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooniprofessori ametikoha. 1853. aastal olid tal volad makstud.

Tippteosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Basset' lahkumist poordus tagasi Opera-Comique'i, kus 1850. aastal esietendus uks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Giralda ou La nouvelle Psyhe" ("Giralda, uus Psyhe"). Parast seda oli Adolphe Adam elu lopuni vaga viljakas ja vitaalne helilooja, kirjutades aastatel 1852?1856 koguni 13 ooperit ja avaldades tugevat suunavat moju Prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on aga tanapaevaks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jatkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetud postiljoniaariat "Mes amis, ecoutez l'histoire" ("Mu sobrad, kuulake lugu").

Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas hoopis oma 14 balletiga, millest valjapaistvaim ja rahvusvahelisse pusirepertuaari kuuluv on "Giselle". Teose libreto alus on uks Theophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Operas. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.

Sagedane kontserdikavade number on ka ooperi "Si j'etais roi" ("Kui oleksin kuningas") avamang.

Eesti teatrites on balletti "Giselle" lavastud 12 korda, neist aastatel 1949, 1970 ja 2007 Vanemuises. Uusim lavastus esietendus rahvusooperis Estonia 2017. aastal.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

1829. aastal abiellus naitleja Sara Lescot'ga, kellega tal sundis poeg Andrien-Leopold. Parast Sara surma 1851. aastal abiellus oma opilase, laulja Cherie-Louise Couraud'ga, kes oli temast 14 aastat noorem ning kellega koos elas ta elu lopuni.

1844. aastal komponeeris laialdase rahvusvahelise tuntusega joululaulu " Minuit, chretiens " ("Keskoo, kristlased"), mida esitatakse katoliiklikes kirikutes keskool ning mis ingliskeelses versioonis on tuntud kui "O Holy Night" (1847), eestikeelses kui "Jouluoo".

Ta oli vaga tuntud muusikaopetaja; uks tema opilasi oli Leo Delibes . Temalt ilmus arvukalt artikleid ja foljetone. Tema autobiograafia "Souvenirs d'un musicien" ("Uhe muusiku malestused") ilmus postuumselt aastal 1857.

Adolphe Adam on maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule .

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esiettekanded on toimunud Pariisis (kui mujal, on see sulgudes margitud).

"Pierre et Marie ou Le soldat menetrier" (1924)
"L’oncle d’Amerique" (1826)
"Monsieur Botte" (1827)
"La reine de seize ans" (1828)
"Les trois cantons ou La Confederation suisse" (1828)
"Pierre et Catherine" (1829)
"Danilowa" (1830)
"Josephine ou Le retour de Wagram" (1830)
"His First Campaign" (London, 1832)
"The Dark Diamond" (London, 1932)
"Une bonne fortune" (1834)
"Le chalet" (ooper, 1834)
"Le marquise" (1835)
"Le postillon de Lonjumeau" (operett, 1836)
"La fille du Danube" (ballett, 1836)
"Le brasseur de Preston" (1838)
"Die Hamadryaden" (Berliin, 1840)
"Le rose de Peronne" (1840)
"Giselle" (ballett, 1841)
"Le roi d’Yvetot" (1842)
"Lambert Simnel" (1843)
"Cagliostro" (1844)
"Richard en Palestine" (1844)
"Les premiers pas" (1847)
"Le toreador ou L´accord parfait" (1849)
"Giralda ou La nouvelle Psyche" (ooper, 1850)
"Si j’etais roi" (ooper, 1852)
"La poupee de Nuremberg" (1852)
"Le roi des halles" (1853)
"Le bijou perdu" (1853)
"Le muletier de Tolede" (1854)
"A Clichy" (1854)
"Le houzard de Berchini" (1855)
"Le Corsaire" (ballett, 1856)
"Falstaff" (1856)
"Mam’zelle Genevieve" (1856)
"Les pantins de Violette" (1856)