Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnauhenduste Koda)

Aasta keskkonnategu on Eesti Keskkonnauhenduste Koja (EKO) valja antav tunnustus.

EKO liikmed valivad alates 2004. aastast aasta keskkonnakirvest ja -tegu , mille valjaandmise eesmark on juhtida avalikkuse tahelepanu keskkonnatemaatikale ning tuua valja eredaimaid naiteid Eesti uhiskonnast.

Aasta keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu hakati Eesti Rohelise Liikumise algatusel markima 2002. aastal. Siis valiti keskkonnale kasuliku teo tegijaks AS Edelaraudtee . Keskkonnavaenuliku teo toimepanija nimetuse sai keskkonnaminister Heiki Kranich .

2004. aastast annab nimetusi valja Eesti Keskkonnauhenduste Koda. Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud taita Helsingi konventsiooniga voetud kohustusi Laanemere merekeskkonna kaitsel. Nimetusega "Roheline tegu" parjati riigikontrolli 2004. aastal keskkonnavaldkonnas labi viidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tahelepanu riigipoolsetele tegematajatmistele siseriiklikult voi rahvusvaheliselt voetud keskkonnaalaste kohustuste taitmisel ja suutmatusele tagada piisaval maaral riskide maandamine Laanemere keskkonna kaitsel.

Laureaadid [ muuda | muuda lahteteksti ]

2020 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Keskkonnauhenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lopetada koigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete muuk.
Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prahlamae kuivendustoode eest Hiiumaal , mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas naide.

2019 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnategu ? Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tahelepanu tombamiseks. Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tahelepanu tommanud kumnetes riikides ule maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa loonud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. aasta martsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tommata Eesti avalikkuse tahelepanu suvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles kusimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel. Samuti on noored tostatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias , mitmed kliimanoored votsid osa ka Arvamusfestivalist , kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga . Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sundmusi 2019. aasta septembris toimunud kliimanadalal.

Keskkonnakirves ? eksitav kasitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi paasterongast, mida levitasid ennekoike Eesti Metsa- ja Puidutoostuse Liit ning Eesti Erametsaliit . Nii meedias kui ka vaiksemates ringides on jaanud kolama vaited, nagu voiks Eesti metsade intensiivsem majandamine olla kliimakriisi paasterongas. Samuti on kostnud vaiteid, justkui vanad metsad oleksid suured susiniku heitjad ja vajaksid seetottu noorendamist. Selline kasitlus on aga vaar ? vanad metsad on mitmete uuringute pohjal hoopis vaga olulised susiniku sidujad ning kliimamuutuste leevendamine on saavutatav eelkoige hoides ja taastades metsade looduslikkust.

2018 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnategu ? Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Okoloogika”, mis on hea naide keskkonnateemade pohjalikust ja padevast kajastusest ajalehes. Moodunud aastast puhendub kord nadalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”. Keskkonnarubriikide puhul vaarib tunnustust eelkoige nende olemasolu ule pika aja ning voimalus asjatundjatel neis oma eksperditeadmisi olulistel teemadel vajaliku pohjalikkuse ja selgusega kasitleda.

Keskkonnakirves ? keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vaariselupaikade kaitse takistamise eest. Vaariselupaigad (VEP) on keskmiselt mone hektari suurused veel sailinud mitmete haruldaste voi ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tukid. Seetottu vajavad need alad kaitset. Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jatmised osutavad pikaajalisele susteemsele probleemile Eesti metsanduses ? loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja havivad sisuliselt iga paev. VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sonumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud.

2017 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnategu ? Asko Lohmus ja Raul Rosenvald nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Tartu Ulikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lohmus ja Eesti Maaulikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid 2017. aastal silma sonavottudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel uritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased toid esile seni avalikus arutelus vahem tahelepanu saanud metsade okoloogilised vaartused ning tutvustasid laiemalt saastva metsanduse tahendust.

Keskkonnakirves ? Keskkonnaamet , kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamoju hindamise seadusest tulenevat nouet oodata enne lubava otsuse tegemist ara moju hindamise tulemused. Nimetuse andmise peamine ajend ei olnud mitte harjutusvalja rajamine, vaid otsuse tegemise viis.

2016 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnategu ? kolm pakendite kasutamist vahendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit , MTU Tervikring ning Johanna Maria Tougu ja Silver Smeljanski . Eesti Kaupmeeste Liit vaaris esiletostmist, kuna ei jaanud ootama nn kilekotimaaruse kehtestamist. Omaalgatuslikult astuti samme, et vahendada ohukeste kilekottide tarbimist, kaotades poodide kassadest tasuta kilekotid. MTU Tervikring algatus Topsiring jai silma praktiliste lahendustega uhekordsete topside vahendamiseks suururitustel. Johanna Maria Tougu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Parnus naitas, et mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine on voimalik ka Eestis.
Keskkonnakirves ? Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis ja Riigikogu otsusega alandada polevkivi kaevandamise keskkonnatasusid.

2015 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnategu ? Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimise alustamise.
Keskkonnakirves ? Riigikogu ja Vabariigi Valitsus Eesti kliimapoliitika luhinagelikkuse eest.