2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt on Iisraeli-Palestiina konflikti raames 12. juulil 2006 alanud konflikt Iisraeli vagede ja ?izb All?hi voitlejate vahel.

Organisatsioon ?izb All?h rundas 12. juulil 2006 sihtmarke Pohja-Iisraelis ning ?izb All?hi sissid votsid operatsiooni "Ustav Tootus" kaigus vangi kaks Iisraeli Kaitsejoudude sodurit. Operatsiooni eesmark oli vahetada Iisraeli sodurid hiljem valja Iisraeli vanglates kinnipeetavate liibanonlaste vastu (nende ametlik arv on 3, kuid neid arvatakse olevat sadu).

Iisrael reageeris operatsiooniga "Oiglane tasu", mis hiljem sai uueks nimeks "Suunamuutus". Iisrael kehtestas mereblokaadi ning alustas ohurunnakuid sihtmarkidega kogu Liibanonis . ?izb All?h jatkas raketirunnakuid Pohja-Iisraeli asulatele, sealhulgas Haifa linnale.

Liibanoni valitsus on ?izb All?hi runnakud hukka moistnud ja protesteerinud Iisraeli runnakute vastu Liibanonis ning nouab konflikti lopetamiseks rahvusvahelisi rahujoudusid. Kuigi age pommitamine on purustanud suure osa Liibanoni armee infrastruktuurist, on Liibanoni armee jaanud passiivseks, piirdudes puhutise ohukaitsega.

Sundmuste kaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka artikleid 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti kronoloogia ja 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti sojalised operatsioonid .

Eellugu Gaza tsoonis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui 2006. aasta Palestiina parlamendivalimised oli voitnud ?am?s , teatasid Iisrael ja Ameerika Uhendriigid , et rahukonelusi ei jatkata, kuni uus valitsus on tunnustanud Iisraeli oigust olemasolule. Samal ajal pidi Jordani Laanekaldal Ehud Olmerti "konvergentsiplaani" alusel jatkatama maa ja veevarude annekteerimist. Kavas oli rajada iisraeli koosseisus kolm suletud juudi asunduste ala Jordani Laanekaldale ja Ida-Jeruusalemma . Need oleksid holmanud ule 10% nimetatud alade territooriumist, kus praegu on 38 palestiinlaste asulat 49 000 elanikuga.

24. juunil laskis Iisrael Gaza tsoonist roovida kaks tsiviilisikut (arsti ja tema venna), nende asukoht on teadmata. 25. juunil roovisid Gaza tsoonist parit sissid teiselt poolt piiri uhe Iisraeli soduri. Jargnesid Iisraeli kattemaksuoperatsioonid Gaza tsoonis.

Eellugu Liibanonis [ muuda | muuda lahteteksti ]

26. mail 2006 tapeti autopommiga Islami D?ihaadi juht Mahmoud al-Majzoub ja tema vend Nadir. Vastusena sellele alustas ?izb All?h 28. mail raketirunnakuid sojavaesoidukitele ning uhele sojavaebaasile Iisraelis. Iisrael vastas sellele ohurunnakutega uhele palestiina pogenikelaagrile Liibanonis. 29. mail vastas ?izb All?h tugevdatud raketi- ja miinipildujarunnakutega, mis omakorda ajendasid Iisraeli tugevdatud ohu- ja suurtukirunnakutele.

Enne 12. juulit vottis Liibanoni sojavae salateenistus kinni neli isikut, keda kahtlustati seotuses 26. mai autopommiplahvatusega. Liibanoni paritolu Mahmoud Rafeh tunnistas, et ta osales Iisraeli salateenistuse Mossad ulesandel selles pommirunnakus ning samuti kahe ?izb All?hi liikme ( Ali Hassan Deeb , 16. august 1999; Ali Saleh, 2. august 2003) ning Palestiina Vabastamise Rahvarinde (PFLP) juhi Jihad Ahmad Jibrilsi (20. mai 2002) likvideerimises Liibanonis. Liibanoni president Emile Lahoud kavatseb esitada selles asjas URO JUlgeolekunoukogule kaebuse ning anda oma salateenistuse uurimistulemused ule URO eriuurijale Serge Brammertz , kes uurib endise Liibanoni peaministri Raf?q al-?ar?r? morva. Liibanoni valisministri Fawzi Salloukhi sonul on kaebus kavas ka Liibanoni ohuruumi pidevate rikkumiste vastu iiisraeli sojalennukite poolt, mida samuti seostati autopommirunnakutega Liibanonis. Iisrael on eitanud oma osalust atentaatides.

Konflikti algus 12. juulil 2006 [ muuda | muuda lahteteksti ]

12. juulil 2006 kell 9.05 kohaliku aja jargi alustas ?izb All?hi sisside maavaekontingent tankitorjerakettidega runnakut Iisraeli Kaitsejoudude kahele soomustatud HMMWV -le Humveele , mis olid patrullretkel Iisraeli-Liibanoni piiri Iisraeli poolel. Kaks Iisraeli sodurit (Ehud Goldwasser ja Eldad Regev) voeti vangi ja kolm sai surma.

Vastuseks saatsid Iisraeli Kaitsejoud tankide ja soomukitega varustatud uksuse ?izb All?hi voitlejaid jalitama. Kella 11 paiku soitis uks Iisraeli Merkava tuupi tank Liibanoni territooriumil umbes 70 m piiritarast pohja pool pommi otsa, mis sisaldas hinnanguliselt 200...300 kg lohkeainet. Plahvatus havitas tanki peaaegu taielikult ja koik neli tanki meeskonnaliiget said kohapeal surma. Iisraeli sodurit pidasid mitu tundi lahingut ?izb All?hi voitlejatega. Umbes kell viis sai veel uks Iisraeli sodur surma ja kaks sodurit sai haavata.