2001 Mars Odyssey

Allikas: Vikipeedia
2001 Mars Odyssey
Kunstniku kujutis 2001 Mars Odysseyst Marsi orbiidil
Organisatsioon NASA
Alltoovotjad Lockheed Martin
Kaaslane Marss
Orbiiti sisenemise aeg 24. oktoober 2001
Stardi aeg 7. aprill 2001
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Missiooni kestus 32 kuud (planeeritud)
15 aastat 4 kuud ja 23 paeva (seisuga 19.03.17)
COSPAR ID 2001-014A
SATCAT 26734
Mass 785 kg
Voimsus 750 W
Orbiidi elemendid
Ekstsentrilisus 0.0115
Inklinatsioon 93,2 kraadi
Apogee 500 km
Perigee 201 km
Tiirlemisperiood 117,8 min

2001 Mars Odyssey on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi . [1] Sondi ehitas Lockheed Martin ja missiooni maksumuseks planeeriti 297 miljonit USA dollarit . [2] Missiooni eesmargiks seati termokaamera ja spektroskoopide abil elu ja vee otsingud ning planeedi geoloogia ja radiatsiooni uurimine. [3] Teadlased loodavad, et sondi aparatuur aitab leida vastuse kusimusele: kas Marsil on kunagi olnud elu? [4] [5] Lisaks loodetakse, et 2001 Mars Odyssey annab infot radiatsioonitaseme kohta, mida kavandatavate mehitatud missioonide meeskonnad voivad kogeda. [5] Sond on ulekandejaamaks Curiosityle ning varem ka Opportunityle ja Phoenixile . [3]

Mars Odyssey startis 7. aprillil 2001 Cape Canaveralilt ja joudis Marsi orbiidile 24. oktoobril 2001. [6] Sond on praegu 3800 km korgusel polaarorbiidil. [7]

15. septembril 2010 sai sondist vanim Marsil tegutsev kosmoseaparaat [8] ning praegu on see vanim teenistuses olev kosmoseaparaat , mis on Maa-valisel orbiidil.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mars Odyssey oli algselt osa Mars Surveyor 2001 programmist ja seda nimetati Mars Surveyor 2001 Orbiteriks. Orbiter pidi Marsile viima Mars Surveyor 2001 Landeri, kuid maandurimissioon tuhistati kui NASA kaotas 1999. aastal Mars Climate Orbiteri ja Mars Polar Landeri . [9] [10] [11] [12] Sondi uueks nimeks sai 2001 Mars Odyssey, et austada Arthur C. Clarke 'i teostes, eriti " 2001: Kosmoseodusseias " kujutatud kosmoseuurimist. [13] [14] [15]

Augustis 2000 asus NASA valima sondile nime. 200 pakutud nime seast valiti voitjaks Astrobiological Reconnaissance and Elemental Surveyor, luhendatult ARES. Valituks osutunud nime kritiseeriti mojuvuse puudumise ja liigse agressiivsuse tottu ning seetottu otsustas nimekomisjon oma otsuse ule vaadata. [16] NASA valis valja kandidaadi "2001 Mars Odyssey", mis oli varem tagasi lukatud, kuna agentuur ei soovinud tegeleda voimalike autorioiguste ja kaubamargi probleemidega. [17] Probleemide ennetamiseks vottis NASA Clarke'iga e-posti teel uhendust ning sai vastuseks, et Clarke on vaga meelitatud, et NASA soovib nimetada kosmosesondi tema teose jargi ja tal pole sellele plaanile mingeid vastuvaiteid. [16] NASA nimetaski seejarel ARESe umber 2001 Mars Odysseyks. [18]

Teadusseadmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kolm peamist Odyssey teadusseadet on:

28. mail 2002 teatas NASA, et Odyssey GRS oli tuvastanud suure koguse vesinikku, mis viitab sellele, et umbes meetri sugavusel Marsi pinna all peab olema jaad. [19]

Missioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mars Global Surveyori foto Mars Odysseyst Marsi orbiidil

Mars Odyssey startis Cape Canaveralilt 11. aprillil 2001 ja saabus Marsi orbiidile 24. oktoobril. Parast Marsi orbiidile saabumist, alustas Odyssey aeropidurdamist , kasutades Marsi atmosfaari oma kiiruse aeglustamiseks ja orbiidi korrigeerimiseks. [20] Aeropidurdamisega suutis Odyssey saasta rohkem kui 200 kg kutust, kuna pidurdamisel ei kasutatud kordagi peamootorit. Aeropidurdamine loppes jaanuaris 2002 ja Odyssey pohimissioon algas 19. veebruaril 2002. Pohimissioon kestis augustini 2004, kuid parast seda on Odyssey missiooni korduvalt pikendatud ja sond on tanaseni toos. [21]

2001 Mars Odyssey on oma teenistusaja jooksul olnud NASA peamisi ulekandejaamu Marsi orbiidil. Umbes 85% Spiriti ja Opportunity tehtud piltidest ja kogutud informatsioonist vahendas Maale Odyssey ning Opportunity infot vahendab sond tanaseni. [22] Sond aitas NASA-l kulguritele ja Phoenixile valida valja maandumispaigad ning lisaks jalgis Marsi atmosfaari, kui oma orbiidi korrigeerimiseks alustas aeropidurdust 2005. aastal Marsi orbiidile saabunud Mars Reconnaissance Orbiter .

Odyssey tiirleb Paikesega sunkroonitud orbiidil, mis tagab, et fotod on pidevalt valgustatud. 30. septembril 2008 muutis sond, Marsi infrapunas kaardistamiseks oma orbiiti. Uus orbiit valistab gammaosakeste detektori kasutamise, sest see voib pohjustada seadme ulekuumenemise.

28. oktoobril 2003 lopetas paikesetormi jarel too MARIE, mis mootis radiatsiooni.

Juunis 2012 purunes uks kolmest hoorattast, kuid insenerid lahendasid probleemi varuratta kasutusele votmisega. Varuks olnud neljas hooratas kaivitati juulis 2012.

2010. aastal teatas Jet Propulsion Laboratory pressiesindaja, et 2001 Mars Odyssey jatkab oma tood vahemalt 2016. aastani ja voib-olla kauemgi. [23] Hiljem on arvatud ka, et sond peab vastu kuni 2025. aastani. [24]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ ZME Science:2001 Mars Odyssey Spacecraft Reaches 15-Year Anniversary
  2. ↑ 2001 Mars Odyssey Arrival:Quick Facts
  3. ↑ 3,0 3,1 Space.com:NASA Probe Poised to Set Record for Longest Mars Mission
  4. ↑ "2001 Mars Odyssey: In Depth" . Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2016 . Vaadatud 20. detsember 2016 .
  5. ↑ 5,0 5,1 2001 Mars Odyssey:Science
  6. ↑ Sky&Telescope:Mars Odyssey Arrives
  7. ↑ Science&Mars:Mars Odyssey [ alaline kodulink ]
  8. ↑ Space.com:Mars Odyssey: Record-Breaking Mission to Mars
  9. ↑ NSSDC:Mars Surveyor 2001 Lander
  10. ↑ LPSC 2000:THE MARS SURVEYOR PROGRAM-PLANNED ORBITER AND LANDER FOR 2001.
  11. ↑ MSSS:Mars Surveyor 2001 Lander Mars Descent Imager (MARDI)
  12. ↑ "American Scientist:Phoenix on Mars" . Originaali arhiivikoopia seisuga 20. marts 2017 . Vaadatud 19. marts 2017 .
  13. ↑ "NASA: NASA Remembers Arthur C. Clarke -- Share Your Thoughts" . Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2016 . Vaadatud 19. martsil 2017 .
  14. ↑ Britannica:2001 Mars Odyssey
  15. ↑ NASA Mars:Mars Longevity Champion Launched 15 Years Ago
  16. ↑ 16,0 16,1 Medium.com:The longest serving spacecraft at Mars
  17. ↑ The Atlantic:A Mars Odyssey
  18. ↑ "NASA:IT'S "2001 MARS ODYSSEY" FOR NASA'S NEXT TRIP TO THE RED PLANET" . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017 . Vaadatud 19. martsil 2017 .
  19. ↑ "JPL: Odyssey Finds Water Ice in Abundance Under Mars' Surface" . Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2019 . Vaadatud 27. oktoobril 2017 .
  20. ↑ 2001 Mars Odyssey:Aerobraking
  21. ↑ 2001 Mars Odyssey:Mission Timeline
  22. ↑ 2001 Mars Odyssey:Communications Relay
  23. ↑ Universe Today:The Longest Martian Odyssey Ever
  24. ↑ Mars Odyssey Mission THEMIS:THEMIS makes 60,000 orbits of Red Planet
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2001_Mars_Odyssey&oldid=6552849 "