Liidupresident
(
saksa keeles
Bundesprasident
,
prantsuse keeles
President de la Confederation
,
itaalia keeles
Presidente della Confederazione
,
roman?i keeles
President da la Confederaziun
) on
?veitsi
seitsmeliikmelise valitsuse ehk
Liidunoukogu
eesistuja.
Liidupresident valitakse ?veitsi parlamendi
Liidukogu
kahe koja uhisistungil uheks aastaks. Tema volitused algavad
1. jaanuaril
ja lopevad sama aasta
31. detsembril
. Tavaliselt roteerub positsioon Liidunoukogu liikmete seas viisil, mis voimaldab igauhel neist seitsme aasta kestel korra liidupresidendi ametit pidada (eeldusel, et nad koik on nii kaua ametis). Tavaliselt valitakse Liidunoukogu liikmed presidendiks vanuse jarjekorras ja sama isikut kaheks aastaks jarjest ei valita.
Liidupresidenti voib tinglikult nimetada valitsusjuhiks, kes taidab ka moningaid riigipea ulesandeid. Juriidiliselt ei ole ta siiski ei valitsusjuht ega riigipea, sest selliseid ametikohti
?veitsi pohiseaduse
kohaselt ei eksisteeri. Vorreldes teiste Liidunoukogu liikmetega ei ole tal mingeid erioigusi, kull aga kaks taiendavat ulesannet ? juhatada Liidunoukogu istungeid ja taita muudes riikides riigipeale kuuluvaid esindusfunktsioone (riigipuhadel konede pidamine, riigi esindamine teatud rahvusvahelistel uritustel jms). Need ulesanded lisanduvad tema pohiulesannetele, milleks on tema haldusalas oleva osakonna (Eesti moistes ministeeriumi) juhtimine.
Liidupresidendil on otsustav roll taita siis, kui valitsuses toimuval haaletusel on poolt- ja vastuhaalte arv vordne. Sel juhul otsustab haaletustulemuse liidupresidendi haal.
