Ulo Suursaar (sundinud 18. juulil 1962 Parnus ) on eesti geograaf ja okeanoloog. ^[1]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulo Suursaar lopetas 1980. aastal Parnu 2. Keskkooli matemaatika-fuusika klassi. Kooliajal huvitus geograafiast ja merendusest. Voitis vabariikliku geograafiaolumpiaadi 1977 ja 1979. Lopetas 1985 cum laude Tartu Riikliku Ulikooli geograafiaosakonna ja 1991 Eesti Teaduste Akadeemia Okoloogia ja Mereuuringute Instituudis aspirantuuri. 1993 kaitses Tartu Ulikoolis doktoritoo geograafias (PhD) "Soome lahe avaosa ja Eesti rannikumere vee kvaliteedi analuus". ^[1]

Tootanud 1985?88 Rakendusgeofuusika Instituudi Laanemere osakonna insenerina, 1988?90 Teaduste Akadeemia Termofuusika ja Elektrofuusika Instituudi Laanemere osakonna nooremteadurina, 1990?92 Okoloogia ja Mereuuuringute Instituudi nooremteadurina, aastast 1992 Tartu Ulikooli Eesti mereinstituudi teaduri ja aastast 1994 vanemteadurina. TU kaasprofessor aastast 2021. ^[2] Taiendas end 1993 Soomes, 1996 Taanis ja Islandil. TU Eesti mereinstituudi noukogu liige ja teadussekretar (2001?2018), TU LOTE noukogu liige (2008?2010). ^[3]

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulo Suursaare peamised uurimisvaldkonnad on olnud Laanemere okoloogiline seisund; hoovused, veetaseme koikumised ja lainetus; suvaveekerge ; rannikute geomorfoloogia; tormiklimatoloogia ning tuleviku kliimamuutuste avaldumine Laanemerel. Modelleerinud 2005. aasta jaanuaritormi Gudrun mojusid . ^{[4] [5]}

Osalenud NSVL TA Siberi Osakonna limnoloogiaekspeditsioonil Baikali jarvel (1983), Eesti TA uurimislaevade Aju-Dag ja Livonia ning Soome uurimislaeva Aranda ekspeditsioonidel Laane- ja Pohjamerel (1984?95), korraldanud valitoid Eesti rannikumeres ning rannikutel. ^[2] Alates 2008 aastast Eesti sihtfinantseeritava teadusteema, teadusfondi grantide ja Eesti Teadusagentuuri projektide juht. Avaldanud ule 100 artikli eelretsenseeritavates teadusajakirjades. ^[3]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2012 Tartu Ulikooli aumark ^[6]

Olulisemad publikatsioonid ^[3] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Najafzadeh, F., Jankowski, M.Z., Giudici, A., Mannikus, R., Suursaar, U., Vi?ka, M., Soomere, T. 2024. Spatiotemporal variability of wave climate in the Gulf of Riga. Oceanologia, 66, 56?77.
• Suursaar, U., Rosentau, A. , Hang, T., Tonisson, H. , Tamura, T., Vaasma, T. , Vandel, E. , Vilumaa, K., Sugita, S. 2022. Climatically induced cyclicity recorded in the morphology of uplifting Tihu coastal ridgeplain, Hiiumaa Island, eastern Baltic Sea. Geomorphology, 404, 108187.
• Suursaar, U. 2022. Summer 2021 marine heat wave in the Gulf of Finland from the perspective of climate warming. Estonian Journal of Earth Sciences, 71, 1?16.
• Suursaar, U. 2021. Winter upwelling in the Gulf of Finland, Baltic Sea. Oceanologia, 63, 356?369.
• Mall, M., Nakamura, R., Suursaar, U., Shibayama, T. 2020. Pseudo-climate modelling study on projected changes in extreme extratropical cyclones, storm waves and surges under CMIP5 multi-model ensemble: Baltic Sea perspective. Natural Hazards, 102, 67-99. ^[5]
• Suursaar, U., Kall, T. 2018. Decomposition of relative sea level variations at tide gauges using results from four Estonian precise levelings and uplift models. IEEE JSTARS, 11, 1966?1974.
• Lips, U., Laanemets, J., Lips, I., Liblik, T., Suhhova, I., Suursaar, U. 2017. Wind-driven residual circulation and related oxygen and nutrient dynamics in the Gulf of Finland (Baltic Sea) in winter. Estuarine Coastal and Shelf Science, 195, 4?15.
• Suursaar, U., Jaagus, J. , Tonisson, H. 2015. How to quantify long-term changes in coastal sea storminess? Estuarine Coastal and Shelf Science, 156, 31?41.
• Suursaar, U., Torn, K., Martin, G., Herkul, K., Kullas, T. 2014. Formation and species composition of stormcast beach wrack in the Gulf of Riga, Baltic Sea. Oceanologia, 56, 673?695.
• Suursaar, U. 2013. Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966?2011. Estonian Journal of Earth Sciences, 62, 42?56.
• Suursaar, U., Sooaar, J. 2007. Decadal variations in mean and extreme sea level values along the Estonian coast of the Baltic Sea. Tellus A, 59, 249?260.
• Suursaar, U., Aps, R. 2007. Spatio-temporal variations in hydro-physical and -chemical parameters during a major upwelling event off the southern coast of the Gulf of Finland in summer 2006. Oceanologia, 49, 209?228.
• Suursaar, U., Kullas, T., Otsmann, M. , Saaremae, I., Kuik, J., Merilain, M. 2006. Cyclone Gudrun in January 2005 and modelling its hydrodynamic consequences in the Estonian coastal waters. Boreal Environment Research, 11, 143?159. ^[4]
• Suursaar, U., Kullas, T. 2006. Influence of wind climate changes on the mean sea level and current regime in the coastal waters of west Estonia, Baltic Sea. Oceanologia, 48, 361?383.
• Suursaar, U., Kullas, T., Otsmann, M. 2002. A model study of the sea level variations in the Gulf of Riga and the Vainameri Sea. Continental Shelf Research, 22, 2001?2019.

Muu tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Avaldanud umbes 20 populaarteaduslikku artiklit ajakirjades Horisont ja Eesti Loodus ning looduse ja teaduse aastaraamatus Lehed ja Tahed (2003, 2004, 2006). Arvukalt reisikirju ajalehtedes ja ajakirjades reisidest Nepali, Tiibetisse, Indiasse, Pakistani ja mujale. Teinud magimatku Kaukaasiasse , Altaisse , Alpidesse , Pamiiri (1991), Himaalajasse (1996), Karakorami (1998) jm. Tousnud Elbrusele (1983, 2000, 2005), Kala Pattharile (1996), Ortlerile (2004), Mont Blancile (2006), Finsteraarhornile (2006) jm. ^[7] Aastatel 2007?2023 labinud 66 taispikka jooksumaratoni (parim aeg 3:29:28 Pekingis 2014). ^[8]

Aimeartikleid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Suursaar, U. 1997. Everesti lugu. Horisont, 3, 3?11.
• Suursaar, U. 1997. Varanasi ? valguse ja surma linn. Horisont, 5, 36?40.
• Suursaar, U. 1998. Katmandu oru inimesed ja jumalad. Horisont, 4, 4?9.
• Suursaar, U. 1999. Terai, maa Himaalaja jalamil. Eesti Loodus, 11/12, 515?517.
• Suursaar, U. 2000. Amritsari kuldtempel, sikhi universumi keskpunkt. Horisont, 1, 52?56.
• Suursaar, U. 2003. Seal kus lopeb Atlas. Horisont, 5, 36-41.
• Suursaar, U. 2004. Maelstrom ? kohutav hoovus, mis neelab laevu ja valaskalu. Horisont, 4, 36?41.
• Suursaar, U. 2004. Merest maeni. Lehed ja tahed 2004. MTU Loodusajakiri, 36?47.
• Suursaar, U. 2006. Merevee tase: globaalne ja lokaalne. Lehed ja tahed 2006. MTU Loodusajakiri, 62?71.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Eesti teaduse biograafilise leksikoni " materjale.