Artiklis puuduvad viited . Palun aita artiklit taiendada , lisades sobivaid viiteid.

Uhinenud Araabia Vabariik ????????? ??????? ??????? 1958?1961
Lipp Vapp
Valitsusvorm	Sotsialistlik unitaarriik
President	Gamal Abdel Nasser
Pealinn	Kairo
Pindala	1 166 049 km²
Rahvaarv	32 203 000 (1961)
Ajalugu ja sundmused Riigi asutamine 22. veebruar 1958 Riigi lopp 28. september 1961
Riigikeeled	Araabia
Rahauhik	Egiptuse nael Suuria nael
Rahvusvaheline suunakood	+20
Eelnev Jargnev Egiptuse Vabariik Suuria Vabariik Kogu Palestiina valitsus Egiptus Suuria

Uhinenud Araabia Vabariik ( UAV ; araabia keeles ????????? ??????? ?????????) oli luhiajaline poliitiline liit, mille solmisid Egiptus ja Suuria . Liit loodi 1958. aastal ning lopetati 1961. aastal Suuria riigipoorde tagajarjel.

Egiptuse ametlik nimi oli Uhinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser . Riik kuulus ka Uhendatud Araabia riikide (UAR) uhendusse, mis kujutas endast suhteliselt norka liitu Pohja-Jeemeniga , UAR lagunes koos UAVga aastal 1961.

Tekkimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riik asutati 1. veebruaril 1958. aastal ning see oli esimene samm panaraabia poole. Uhinenud Araabia Vabariigi asutamise algatasid Suuria poliitilis-sojalised juhid, kes soovisid naha Egiptust ja Suuriat koos Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri voimu all.

Panarabism oli Suurias juba varem populaarne, Nasseri nahti araabia maades parast 1956. aasta Suessi kriisi kangelasena. Seeparast oli Suurias ka suur toetus Egiptusega uhinemisele, sedasorti liidu suurimaid toetajaid oli Araabia Taassunni Sotsialistlik Partei .

1957. aasta keskel hakkasid laaneriigid kartma kommunistlikku re?iimimuutust Suurias; Suuria Kommunistlik Partei oli populaarsust kogumas ning asjane sojavae ulemjuhataja Afif al-Bizri oli tuntud kommunist. Selle tulemusel tekkisid 1957. aasta Suuria diplomaatilised kriisid, mis panid suurlasi veelgi rohkem uhinemist pooldama.

Nasser utles Suuria delegatsioonile, kelle seas olid ka president Shukri al-Quwatli ja peaminister Khalid al-Azm , et enne uhinemist peavad nad oma valitsusaparaadi kommunistidest puhastama; suurlased vastasid, et liit Egiptusega paneks niikuinii lopu "kommunismiohule". Egiptuse poliitiku Abdel Latif Boghdadi hinnangul ei pooldanud Nasser esialgu lahedast liitu suurlastega, vaid proovis liikuda pigem foderaalse liidu poole. Siiski kartis Nasser kommunistlikku re?iimimuutust rohkem ning noustus uhinemisega.

Suuria Kommunistliku Partei esiletous, mida juhtis Khalid Bakdash , tegi muret Araabia Taassunni Sotsialistlikule Parteile , mis niigi vaevles siseprobleemide kaes. Suurial oli parast 1954. aastat, kui voimult tougati Adib Shishakli , olnud demokraatlik valitsus ning rahva toetus uhinemisele peegeldus ka parlamendis.

Kui Afif al-Bizri 11. jaanuaril 1958 isiklikult koos mitme Suuria armeeametnikuga Kairosse soitis, et Nasseri uhinemise osas veenda, otsustas Egiptuse president hakata liidu suunal kiiremini tegutsema. Visiidist anti varem teada ainult valitud liidupooldajatele; Quwatli ja Azem kuulsid sellest alles paev hiljem ja nimetasid seda samavaarseks sojavaelise riigipoordega.

Nasseri tingimused liidu osas olid loplikud: toimub rahvahaaletus, parteid lopetavad tegevuse ja armee ei osale enam poliitikas. Esimene punkt tundus Suuria eliidile moistlik, teised kaks aga vaga murettekitavad. Nad kartsid, et see voib teha lopu poliitikale Suurias. Vaatamata murettekitavatele asjaoludele teadsid Suuria ametnikud, et tagasi poorduda oli hilja. Suuria eliit teadis kull, et selliste tingimustega liit pole hea, aga samas moisteti, et see on parem kui meeleavaldused ja riigipoore. Valitsus oli nii suure rahva surve all, et muid variante polnud.

Egiptuse ja Suuria ametnikud allkirjastasid leppe, kuigi Azem tegi seda usna vastumeelselt. Nasser sai uue vabariigi presidendiks ja alustas peagi puhastustood, eemaldades valitsusest Suuria kommunistid ja liiduvastased. See tahendas ka Bizri ja Azemi ametist korvaldamist.

Varajane ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liidu pooldajad arvasid, et Nasser tahab Suuria valitsemisel kasutada Araabia Sotsialistlikku Baa'thi Parteid . Kuid Baa'thistidele ei olnud Nasseril kunagi olnud plaanis voimu vordselt jagada. Nasser vottis vastu uue ajutise pohiseaduse, mille tulemusel loodi 600-liikmeline parlament, kuhu kuulus 400 Egiptuse esindajat ja 200 Suuria esindajat. Parast seda saatis ta laiali koik parteid, k.a Baa'thi. Nasser nimetas molemale provintsile ametisse kaks asepresidenti: Boghdadi ja Abdel Hakim Amer Egiptuses ning Sabri al-Asali ja Akram al-Hawrani ? Ba'athi juht ? Suurias.

Nasser lubas kull endiseid Ba'athi liikmeid korgetele poliitilistele ametikohtadele, kuid mitte kunagi nii korgele kui egiptlasi. 1959?60. aasta talvel ja kevadel vahendas Nasser veelgi suurlaste osakaalu korgetel positsioonidel. Naiteks Suuria Toostusministeeriumis oli kolmeteistkumnest korgemast ametikohast seitse egiptlaste kaes.

Suurias kasvas vastasseis liidule kiiresti. Suuria sojavaeametnikud keeldusid egiptlastele allumast, Suuria beduiinid said rahastust Saudi Araabiast , kus oli samuti vastasseis Nasserile kasvamas. Egiptuse eeskujul reformiti maad, mis kahjustas Suuria pollumajandust, mis omakorda soodustas kommunistide esiletousu. Isegi endised Ba'athi liikmed, kes alguses liitu toetasid, olid aina enam vastu uheparteisusteemile. Nasserile valmistas probleemide lahendamine Suurias aina rohkem raskusi, sest need olid nii talle kui ka egiptlastest ametnikele uued.

Egiptuses oli olukord positiivsem, SKP kasvas 4,5% aastas ning toostus arenes kiiresti. 1960. aastal riigistas Nasser meedia.

Valissuhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liitu peeti ohuks eelkoige Jordaaniale . Suuria oli enne liitu olnud Jordaania kuninga ?usayni vastaste jaoks peidupaik, Egiptus oli tuntud oma laanevastase meelsuse poolest (selleparast olid nad ka vastu Suurbritannia lahedastele suhetele Jordaania ja Iraagiga ). ?usayn vastas UAV loomisele, tehes Iraagi kuningas Fay?al II -le ettepaneku moodustada UAV-ga sarnane Jordaania-Iraagi liit. Araabia Foderatsioon loodigi 14. veebruaril 1958. Jordaania ja Iraak loid uhise sojavae, millesse 80% panustas Iraak, ulejaanud 20% Jordaania.

Lahedal asuva Liibanoni presidendile Camille Chamounile , kes oli samuti Nasseri-vastaselt meelestatud, tekitas UAV loomine muresid. Nasseri pooldajad Liibanonis, peamiselt moslemid ja druusid , hakkasid kokku porkama maroniididega , kes pooldasid Chamouni. Moslemid ja druusid soovisid liituda UAVga, maroniidid kartsid, et see uus riik voib viia kommunismi levikuni. 1958. aastal viisid kokkuporked kodusojani. Kuigi Nasser ei olnud vahemalt alguses Liibanoni liitu himustanud, saatis ta oma pooldajatele Liibanonis raha, kerget relvastust ja armee-eksperte.

14. juulil 1958 toimus Iraagis riigipoore , millega loppes Iraagi kuningriik, mis oli asja astunud Jordaaniaga liitu ja loonud UAVle rivaali, Araabia Foderatsiooni. Nasser tunnustas uut valitsust ja kuulutas, et runnak Iraagi vastu on runnak UAV vastu. Jargmisel paeval maandusid USA ja Suurbritannia eriuksused vastavalt Liibanonis ja Jordaanias, et hoida ara riikide langemine Nasseri pooldajate voimu alla.

Nasserile avas riigipoore voimaluse end Iraagis propageerida. Kuigi Iraagi revolutsiooninoukogu liikmed eelistasid UAVga liitumist, keeldus sellest peaminister Abd al-Karim Qasim . Analuutikud on toonud mitmeid pohjuseid, peamiselt arvatakse, et Qasim keeldus, kuna Nasser ei olnud revolutsionistidele appi tulnud. Qasim kartis ka, et Nasser voib olla ohuks tema voimule Iraagis.

Hiljem, sama aasta juulis, veenis USA valitsus Chamouni, et ta ei kandideeriks teisele ametiajale. Valimised voitis ning sai presidendiks Fuad Chehab . Nasser ja Chehab kohtusid Liibanoni-Suuria piiril, kus Nasser seletas, et pole kunagi olnud huvitatud Liibanoni liitumisest UAVga, kuid ei taha, et Liibanonist saaks UAV-vastane riik. Selle kohtumisega loppes ka Liibanoni kodusoda, Nasser kutsus oma ametnikud tagasi ja USA hakkas vagesid piirkonnast valja viima.

Parast ha?emiitide monarhia kukkumist 1958. aastal sai Iraak araabia riikidest suurimaks UAV pooldajaks. Iraak oli liiduga uhinemise poole liikumas kuni 1959. aastani, kui Qasim labiraakimised katkestas. Parast seda, kui Qasim 1963. aastal voimult tougati , tuli Suuria ja Egiptusega uhinemise plaan taas Iraagi poliitikas teemaks. Kujundati ka uus lipp, kolme tarniga, mis pidid sumboliseerima kolme tulevast liikmesriiki. Plaan uhendada Iraak liiduga ei lainud lopuks taide. Sellest hoolimata voeti see lipp Iraagis hiljem kasutusele riigilipuna ning selle kasutamine jatkus kuni 2007. aastani.

Lipp [ muuda | muuda lahteteksti ]

UAV vottis kasutusele 1952. aasta Egiptuse revolutsionaaride lipu, ainult et kahe tarniga, mis tahistasid kahte liikmesriiki. Aastast 1980 on see lipp olnud Suuria lipp . Iraak vottis 1963. aastal selle lipu riigilipuks (ent kolme tarniga versiooni), lootes uhineda UAVga. Praegused Egiptuse , Sudaani ja Jeemeni lipud pohinevad samuti sellel punavalgemustal horisontaalsel trikolooril.

Riigistamised [ muuda | muuda lahteteksti ]

1960. aasta juunis proovis Nasser labi viia majandusreforme, mis pidid Suuria majanduse Egiptuse tugeva riigisektoriga samale pulgale tooma, kuid reformid ei andnud soovitud tulemusi. Selle asemel et erasektorisse panustada, algatas Nasser nii Suurias kui ka Egiptuses erakordselt suure riigistamislaine. Institutsioonide riigistamised algasid 1961. aasta juunis, kusjuures Suuria majandusanaluutikutega ei konsulteeritud. Riigi kontrolli alla laks kogu puuvillatoostus ning koik impordi- ja ekspordifirmad. Nasser teatas 23. juulil 1961 pankade, kindlustusfirmade ja kogu rasketoostuse riigistamisest.

Nasser laiendas ka oma sotsiaalse oiguse pohimotteid. Farmerite intressimaarasid langetati monel juhul isegi nullini. Seati sisse 90% tulumaks sissetulekutele ule 10 000 naela. Tootajatele lubati juhtkondadesse esindajad. Toolistele anti ka oigus 25% osale firma sissetulekust. Keskmise toopaeva pikkus langetati kaheksalt tunnilt seitsmele, kusjuures palgad ei langenud.

Riigi lopp [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kahe araabia riigi inimeste liidu asemel, mida suurlased olid ette kujutanud, oli tekkinud egiptlaste juhitud riik. Nasseri sotsialistlikud poliitilised ja majanduslikud plaanid, mis olid toiminud Egiptuses, ei tootanud majanduslikult palju norgemas Suurias. Majanduse allakaik motiveeris Suuria arimehi ja sojavaelasi ulestousule. 28. septembril 1961 toimuski Suurias riigipoore, mis lopetas UAV.