Oigusteadus
on
teadus
, mis selgitab
kehtivate
oigusnormide
sisu.
[1]
Tavakasutuses jaavad tagaplaanile kusimused oigusteaduse teaduslikkusest ja oigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse oigusnormide sisu kusimustele.
[1]
- Pohiartikkel:
Jurisprudents
Eelneva tottu samastatakse enamikul juhtudel oigusteadus
jurisprudentsiga
ehk
oigusdogmaatikaga
kui normide sisu selgitamisega.
[2]
Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse
tolgendamiseks
.
[2]
Tolgendamine ongi jurisprudentsi
meetod
, mille objektiks on oigusnormid. Uurimisobjekti jargi voib jurisprudentsi tapsemalt liigitada, naiteks karistusoigusjurisprudentsiks, riigioigusjurisprudentsiks jne.
Oigusteadus kui jurisprudents (
Rechtswissenschaft
) on peamiselt Saksa
19. sajandi
teise poole oigusteadlaste looming, mis kasvas valja
Carl Friedrich von Savigny
ideedest. Savigny vaitis oma vaidluses
Thibaut
'ga, et
loomuoiguse
asemel tuleks Saksa
eraoiguse
kodifitseerimisel poorduda Saksa riikides ajalooliselt jous olnud oiguse poole. See tahendas
Rooma eraoiguse
uurimist.
[3]
Oigusteaduse moiste tugineb eeldusele, et oigusmaterjale (seadusi, tavaoigust jne) on voimalik vaadelda loomulikult esinevate nahtustena, mille uurimisest oigusteadlane avastab sisemised pohimotted ja seosed, analoogiliselt loodusteadustega. Kehtivat oigust nahakse susteemina, millesse iga uus pohimote peab lunkadeta paiknema. Sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu, mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena, vaid toe kehastusena. See protsess leiab aset korgel abstraheerituse tasemel,
traditsioonilise formaalse loogika
reegleid jargides. Jurisprudentsi iseloomustab puudlus puhtuse poole, millest tuleneb muude
sotsiaalteaduste
leidude, samuti vaartuste mittejuriidilistena korvalejatmine.
[4]
Mandrieuroopa oigusteaduskondade oppekavades maaravat rolli omav oigusteadus on seega uks peamisi eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika oigussusteemide vahel. Lihtsustatult on oeldud, et "uldise oiguse kohtunikud on probleemilahendajad, mitte teoreetikud, ja tsiviiloiguse rohk stsientismile, susteemiehitamisele, formalismile ja muule taolisele jaab efektiivsele probleemilahendamisele ette".
[5]
- Vaata ka:
Oigussotsioloogia
,
oigusajalugu
,
vordlev oigusteadus
,
oigusteooria
Laiemas tahenduses holmab oigusteaduse moiste mitmeid teadusi, mis tegelevad oigusnormide sisust korvale jaavate kusimustega. Seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui ka uurimisobjekti poolest.
Oigusteaduste valdkonnad:
[6]
| Oigusteaduse valdkond
|
Uurimisobjekt
|
Meetod
|
| Oigussotsioloogia
|
Oiguselu seadusparasused
|
Kogemuslik
|
| Oigusdogmaatika
|
Oigusnormid
|
Tolgendamine (ja sustematiseerimine)
|
| Oigusajalugu
|
Oigusnormide areng
|
Ajaloolised meetodid
|
| Vordlev oigusteadus
|
Teiste maade oigusnormid
|
Tolgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid.
|
- ↑
1,0
1,1
Aulis Aarnio
. "Oiguse tolgendamise teooria." Oigusteabe AS Juura 1996. lk 45.
- ↑
2,0
2,1
Raul Narits
. "Oigusteaduse metodoloogia I." Oigusteabe AS Juura: Tallinn 1997. Lk. 10.
- ↑
John Henry Merryman. "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (1985), taasesitatud valjaandes John Henry Merryman jt., "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (LexisNexis 1994), lk. 481.
- ↑
John Henry Merryman.
op. cit.
, lk. 482-484.
- ↑
John Henry Merryman.
op. cit.
, lk. 485.
- ↑
Aulis Aarnio,
op. cit.
, lk. 48.