Oigusnorm
on uldise iseloomuga, uldkohustuslik ja formaalselt maaratletud kaitumisreegel, mis kehtestatakse
riigi
poolt kindlas korras ning selleks padeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Uldise iseloomu
aspektist iseloomustab oigusnorme
sihitlus
kas
isiku
huvidele voi
uhiskonna
uldhuvidele.
Uldkohustuslikkuse
aspektist iseloomustab oigusnorme
kohustuslikkus
ning vajadusel konkreetse
sanktsiooni
rakendamine.
Formaalse maaratletuse
aspektist iseloomustavad oigusnorme
loogilise struktuuri
ning erilise
normikeele
kasutamine.
Oigusnorm
on inimeste kaitumist reguleeriv kask voi keeld, mis peab vastama kolmele kusimusele:
- Peab naitama, millised on oigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt noutav kaitumine.
- Peab naitama tingimused, mille korral tuleb kaituda vastavalt normile.
- Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
Vastavalt sellele oigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hupotees, dispositsioon ja sanktsioon. Tapsemalt:
- Hupotees naitab elulisi asjaolusid, millele oiguslooja on andnud oigusliku tahenduse
- Dispositsioon naitab vajaliku kaitumise ja sisaldab subjektide oigused ja kohustused
- Sanktsioon naitab riiklikku mojutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nouete rikkumise eest hupoteesi tingimustes.
Oigusnormi hupoteesi liigitatakse:
- Maaratletud hupotees, naitab tapselt normi kehtivuse piirid
- Suhteliselt maaratud hupotees, naitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu voi puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi
- Maaratlemata hupotees, ei maara normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral voi isikliku aranagemise kohaselt
Konkreetsuse jargi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hupoteese.
Kasuistlik hupotees
naitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele.
Abstraktne hupotees
annab tingimused uldistatud kujul.
Oigusnormi dispositsioon on oigusnormi osa, mis naitab, kuidas peab kaituma subjekt hupoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid voivad olla kas abstraktsed voi kasuaalsed. Dispositsioonid voivad olla normatiivses akti valjendamise viisi jargi lihtsad voi kirjeldavad. Lihtne dispositsioon naitab kaitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab kaitumist lahemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Maaratlusastme jargi jagunevad dispositsioonid maaratud, suhteliselt maaratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on maaratud dispositsioon on see, mis annab tapselt hooldeoigused ja kohustused. Suhteliselt maaratud dispositsioon voimaldab seadusandja kehtestatud uldistes raamides oma kohustusi tapsustada. Alternatiivne dispositsioon voimaldab subjektil valida kahe voi enama kaitumise vahel.
Sanktsioonid
naitavad mojuvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse rakendatavate mojutusvahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite jargi. Eristatakse kriminaaloiguslikke, haldusoiguslikke ja distsiplinaarkaristussanktsioone. Sanktsioonid jagunevad maaratletud, suhteliselt maaratletud ja alternatiivseteks sanktsioonideks.
Maaratletud sanktsioonides
on oigusvahend maaratletud on antud ilma igasuguste muude voimalusteta. Suhteliselt maaratletud sanktsioonil on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid.
Alternatiivsed sanktsioonid
on sellised, kus on valida kahe voi enama sanktsiooni vahel.
Kumulatiivsed sanktsioonid
voimaldavad mitut sanktsiooni kohaldada uheaegselt.
Maaratlemata sanktsiooni
sisu ei ole maaratud.
Oigusnorme voib liigitada vastavalt nende eesmarkidele regulatiivseteks ja kaitsvateks. Regulatiivsed on suunatud uhiskondliku suhte reguleerimisele, annavad suhtest osavotjale oigused ja kohustused, neid voib nimetada ka oigust kehtestavateks. Kaitsvad oigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad, nad reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist.
Moraal
on uhiskondliku teadvuse uks norm, mis maarab ara inimeste kaitumise kohustused uksteise ja ka uhiskonna suhtes. Toimub inimeste kaitumise hindamine erinevateks kategooriateks. Moraal kujunes valja koos oigusega. Moraalireeglid saavad kaitumist reguleerivaks jouks, kui nad on saanud siseveendumuseks.